Bioneer

Lõppeva aasta üks kuumimaid globaalseid märksõnu oli keskkonnateadlikkus ning kindlasti jätkub sama teema üle arutlemine järgmiselgi aastal. Kui paljude kodus on keskkonnasõbralikum käitumine saamas juba normiks, siis kontorite puhul on arenguruumi veel küllaga. Samsung Eesti kontoriseadmete divisjoni müügijuht Teet Torn annab soovitusi, kuidas tehnikaga järgmisel aastal senisest jätkusuutlikumalt ka kontoris toimetada.

Auditooriumite vaikused või melud said viieks aastaks minugi harvadeks hetkedeks. Konspektid laenasin ma enamasti teistelt ja vahel harva siiski istusin ka loenguruumis.

Ameerikapärane hommikune munavorm strata Maitsev munavorm, millele annavad mahtu saiaviilud, on ideaalne roog pühapäevaseks kogupere hommikusöögiks! Kui seisma on jäänud hoopis leivapäts, sobib seegi hästi vormis ära kasutada. Kui tahta veganrooga, tuleb loomsed algallikad vahetada taimsete alternatiivide vastu. Vaja läheb: 8 muna 500 ml piima 2 spl soola 1 tl pipart 8-10 viilu Fazer Rösti Brioche saia 1 spl Inglise sinepit

RMK esitab vastuväited pressiteatele "RMK kahjustas Kurgjal lageraiega kanakulli pesametsa." RMK ei tee raiet kanakulli pesapaigas - viidatud pesapaik asub eramaal, RMK aga majandab vaid riigimetsa. Seega ei ole ükski tehtud ega kavandatud raietest vastuolus II kategooria looduskaitsealuse linnuliigi kaitseks kehtestatud reeglitega. Lageraietega raiutakse 36 ha küpseks saanud metsa ning seejärel pannakse sinna kasvama uus metsapõlv. Need alad ei asu ühelgi kaitstaval alal, sealhulgas ka mitte kanakulli pesapaigas ega vääriselupaikades.

Terrafame hakkab auru tootmiseks kasutama tehnoloogiat uuel viisil. Nimelt alustatakse tehnoloogilise auru tootmist vesinikutehase jääkenergiast. Varem on sarnast tehnoloogiat kasutatud näiteks elektrijaamades, ent vesiniku tootmise seadmete puhul mitte. Lahenduse juurutamise ja edasise käitamise eest vastutab energiaettevõte Adven. Projekt saab uue energiatehnoloogia investeerimistoetust Soome Tööhõive- ja Majandusministeeriumilt.

2019. aastal võttis Eesti Pärimusmuusika Keskuse poolt pakutavast osa 73714 inimest, mis on võrreldes 2018. aastaga üle 2000 inimese rohkem. Nii nagu viimastelgi aastatel, pööras Keskus möödunud aastal enim tähelepanu noortele, samuti üle-eestilistele tegevustele.

Tallinn on võtnud eesmärgiks linna ühistranspordi ökoloogilise jalajälje vähendamise ning 15 aasta pärast nullemissioonini jõudmise. Linnavolikogu esimees Tiit Terik kohtus täna taksofirmade ja transpordiplatvormide esindajatega, et arutada plaani kehtestada nullemissiooni nõue ka pealinnas taksoteenust osutavatele sõidukitele.

Tartu linnas on nüüdsest kolm nutikat ülekäigurada, mis aitavad muuta reguleerimata ülekäigurajad ohutumaks nii jalakäijatele kui ka sõidukijuhtidele.

Teisipäeval, 21. jaanuaril kell 18.00 korraldab Nähtamatud Loomad Rahvusraamatukogu Kuppelsaalis avaliku ürituse karusloomakasvatuse teemal. Ettekandega esineb Nähtamatute Loomade president, sotsioloog Kristina Mering, kes tutvustab oma uurimust Eesti karusnahatööstusesse.

Annetajate toetusel praktiliste loodushoiu tegevustega tegelev rahvaliikumine Koosloodus loob sel kevadel Tartumaale Ilmatsallu oma esimese eraalgatusliku metsa looduslaboratooriumi, mille jaoks sai hiljuti hangitud oma 3,3-hektariline metsamaa kinnistu.

Tartu Loodusmaja koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kutsub õpilasi osalema 2020.a keskkonnaalaste uurimistööde ja projektide konkursil.

Homme, 16. jaanuaril kell 13:30 toimub järjekorras neljas veebiseminar, mida korraldavad Euroopa keskkonnajuristide võrgustikud ClientEarth ning Justice and Environment.

Käesolevast aastast eraldab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet toetusi kogukonnaaedade tegevustele Tallinna linna mittetulundustegevuse toetuse andmise korra alusel - esimene taotlusvoor on avatud ja selle tähtaeg on 1. veebruar.

Keskkonnaminister Rene Kokk ja kuhuviia.ee rakenduse juht Kristiina Kerge sõlmisid eile vaba tahte lepingu, et edendada ühiselt jäätmete liigiti sortimist. Kuhuviia.ee on kiireim ja lihtsaim keskkond, kust leiab lähimad kogumispunktid ja jäätmejaamad.

18.–26. jaanuarini toimuval näitusel tutvustatakse taimi, kellel on inimkonna ajaloo kujundamisel olnud oluline roll. Näitusekülastaja saab teada, milline leiutis sündis tiibkõrvitsa seemnete lennudünaamikat jälgides, millise taime seemnetest saadakse taimset elevandiluud või milline tuntud taim aitas kaasa geneetika sünnile ja palju muud põnevat.

Mitmed loomad kaitsevad end ründajate suunas ärritavaid aineid paisates või ogade ja okastega. See sunnib kiskjat kergemat saaki otsima, kuid lubab ka end kaitsjal põgeneda ohu eest. Põgenemine on levinuim viis kiskja ohvriks pääsemisest, kuid oluline on hinnata riski ning kohandada põgenemist vastavalt oludele – liiga vara pagedes läheb kaotsi aeg, mida saaks kasutada toitumiseks, kaaslase võrgutamiseks, puhkamiseks või territooriumi kaitsmiseks; asjatult pagedes on oht end paljastada kiskjale, kel eelnevalt ründeplaani ei olnud, kuid kes võib soodsat hetke ära kasutada.

Vaatamata Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjoni liikme saadetud kirjale Riigimetsa Majandamise Keskusele raius RMK Kurgjal suure osa keskkonnaregistris arvel olevast kanakulli pesametsast. RMK juhtkond on asunud meedias oma tegevust õigustama.

Tuttpüti aastal avaldab ornitoloogiaühing kord kuus püttidega seotud teadusuuringute kokkuvõtteid, mida saab lugeda lehelt www.eoy.ee/tuttpytt.

11. jaanuaril avati Tartu Ülikooli botaanikaaias näitus suvistest lilledest, kus seekord on võimalik imetleda kuivlilleseadeid ning teha tutvust kuivatamiseks sobivate taimedega.