Bioneer

Tänavune märts möödus Keskkonnaagentuuri Ilmateenistuse andmetel kõikjal Eestimaal väga soojalt, vaid üksikud päevad olid aastate keskmisest jahedamad. Vaatamata sellele, et õhutemperatuur oli tavapäratult kõrge, jäid kõikjal kuu soojarekordid siiski püsima.

Eelmisel nädalal eraldas valitsus 125 miljardit Eesti Energia uue õlitehase ehitamiseks. Täna see otsus võetakse tagasi ning antud vahendid suunatakse taastuvenergia ning vesinikutehnoloogia arendamiseks. Samuti läheb osa rahast energia salvestamisele ning innovaatilistele energia start-upidele uute lahenduste välja töötamiseks Ida-Virumaal.

Eesti Geoloogiateenistus on saanud riigilt ülesande viia läbi Eesti aluskorrakivimite geokeemilised uuringud Eesti ala kristalse aluskorra geokeemilise andmebaasi koostamiseks ja aluskorrakivimites metalse maagistumispotentsiaali hindamiseks.  Selleks on vaja teostada puurimistöid koos kaasnevate geofüüsikaliste uuringutega ning viia puurimise käigus saadud puursüdamikest läbi kivimite geokeemilised uuringud tänapäevasel tasemel. Varasemate geokeemiliste uuringute käigus, mis toimusid enne II Maailmasõda ja 1960ndatel aastatel, tehtud geokeemiliste analüüside täpsusaste ei vasta tänapäevastele rahvusvahelistele uuringustandarditele. Kordusanalüüside tegemine varem puuritud puursüdamikest ei ole aga tehniliselt võimalik, sest säilinud puursüdamikes puuduvad kordusproovimiste läbiviimiseks vajalikud intervallid (omaaegse proovimise käigus võeti proovimiseks kogu puursüdamik).

Viitna pilkaselt pimedas metsas tulin sügiseselt käigult. Miskit oli päevast juba leitud ja pimedus sulges mu päeva.

Värska Originaal võttis Eesti joogitootjatest esimesena kasutusele taaskasutatud plasti sisaldavad pudelid. Uued Värska Originaal liitrised pudelid sisaldavad nüüdsest 20% taaskasutatud plasti ehk rPET materjali. Peagi võetakse rPET materjal käiku terves Värska toodete perekonnas. 100 % taaskasutatud plastist pudelitele plaanib Värska üle minna järkjärguliselt kümne aasta jooksul. Protsendi määr sõltub tehnoloogilistest võimalustest ning tooraine kättesaadavusest.

Kolmapäevast, 1. aprillist muutub Tallinnas õpilastele koolilõuna jagamise korraldus. Selleks, et piirata inimeste vahelisi otsekontakte, saavad lapsed edaspidi kord nädalas kaasa toidupaki.

Maaeluminister Arvo Aller saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega muudetakse mahepõllumajanduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seadusi.

Möödunudsügisene keskkonnaminister Rene Koka erialaliitudele esitatud üleskutse saata ettepanekuid bürokraatia vähendamiseks leidis elavat vastukaja. Keskkonnaministeerium sai rohkesti asjalikke ettepanekuid ning mitmed välja pakutud asjad on ka juba ellu viidud.

Tervislik toitumine on ühiskonnas teemasid, millest kirjutatakse ajakirjades ja blogides, filmitakse vlogisid ning tehakse tele- ja raadiosaateid. Sageli põhinevad kaasaegsed toitumisnõuanded põlisel talupojakultuuril ja traditsioonidel. Üheks selliseks dieediks on Vahemere dieet, mis on muutunud kogu maailmas nii populaarseks, et Vahemeremaade traditsiooniliselt majandatavad oliivisalud ei suuda nõudlust täita. Vanad oliivisalud on asendumas intensiivselt majandatavate oliiviistandustega, milles oliivipuud istutatakse tihedamalt, rohurinne peaaegu puudub ning kasutatakse põllumajanduskeemiat ja –masinaid.

 Tööstuskäitisi CO2 kõrge turuhind nii palju ei mõjuta, sest saavad suure osa oma vajaminevatest lubatud heitkoguse ühikute kogusest tasuta. Kuna 2019 oli hea majanduskasvuga aasta, siis mitmete tööstuskäitiste heitkogused on püsinud suuresti samal tasemel või tõusnud võrreldes eelmise aastaga. Heitkoguste tõus tulenes peamiselt tootmiskäitiste võimsuse olulisest suurenemisest ja toodangu kasvamisest.

Lapsed on koolist kodus, näpud on pidevalt külmkapi kallal ning vanemad nuputavad välja tegevusi igavuse leevendamiseks. Taimse toidu osakaalu suurendamine on praegu eriti oluline, kuna näksime rohkem ning liikumine õues on piiratud.

Alates homsest, 1. aprillist rakendub Euroopa Liidus määrus, mille kohaselt on ettevõtetel kohustuslik märkida pakendile toidu põhikoostisosa päritolu juhul, kui selle märkimata jätmine võib tarbijaid tegeliku päritolu määramisel eksitada.

Loomade eestkoste organisatsioon Loomus kutsub üles postitama oma Facebooki, Instagrami või Twitterisse südamlikke soove loomadele teemaviitega #soovloomadele. Kõigi postitajate vahel loosib Loomus 9. aprilli õhtul heategevusliku t-särgi ja kandekoti

Ilmselt on enamike inimeste mõtetes, millal see kriis küll ükskord läbi saab ja elu normaliseerub. Kardan, et sellele ei oska veel keegi täpselt vastata. Eriolukorra algusest on möödas vaid veidi üle kahe nädala ja mai alguseni on veel viis nädalat. Kas selleks ajaks oleme viiruse leviku lõplikult seljatanud ja saame oma endise elu ja tööga vanaviisi edasi minna? Kahtlen. Milline saab olema elu pärast koroonaviiruse pandeemiat? Ka sellele küsimusele oleks vastus vaid spekulatiivne. Tõenäoliselt muudab see kriis majanduses ja inimeste käitumises palju — nii nagu enamus kriise on teinud. Iga kriis on õppetund millegi parandamiseks või muutmiseks, aga miks mitte ka hoidmiseks.

Keskkonnainspektsiooni nädalavahetuse kontrollkäigud näitasid, et üldjuhul on looduses liikujad eriolukorra reeglitest teadlikud ning järgivad neid. Mõnedel juhtudel oli vaja inimestele 2 + 2 reeglit selgitada ja teha ka suulisi hoiatusi, aga suuri probleeme ei olnud.

Kuidas riske maandada? Kasutaja kokkupuudet taimekaitsevahendiga saab vähendada kasutades isikukaitsevahendeid nagu kaitseprillid, visiir, kindad, respiraator, kombinesoon ja põll. Et vältida võimalikke tervisekahjustusi, tuleb kindlasti kanda vajalikke isikukaitsevahendeid ning jälgida, et need oleksid kvaliteetsed ning vastupidavad.

Idufirma Bikeep lõi võimaluse pealinnas jalgrattaid tasuta laenutada. Selleks saadi inspiratsiooni valitsuse pressikonverentsil kõlanud üleskutsest, et Eesti linnades võiks ühistranspordi ära jätta ja avada jalgrattalaenutuse.

Mai alguseni ootavad Tallinna Keskraamatukogu raamatukoguhoidjad kõnesid, et lastele telefoni, Skype´i või Facebook'i vahendusel raamatuid ette lugeda.