Bioneer

Seminar toimub projekti piiriülene koostöö Interreg programmi Eesti-Läti ühisprojekti „Water bodies without borders“ ehk "Veekogud ilma piirideta" raames. Projekt käsitleb veekogusid Koiva/Gauja ja Salatsi/Salaca jõgede valgaladel, sealhulgas ka piiriüleseid. Projekti kohta rohkem.

Eestimaa Looduse Fond ootab huvilisi juba kuuendat korda toimuvale märgalade päeva tähistavale konverentsile alapealkirjaga “Kuidas sood toetavad meid ja meie soid?”. Märgalade päev leiab aset 3. veebruaril 2020 Tartu Ülikooli Raamatukogus algusega 9.30. Konverentsil räägitakse 2020. a rahusvahelise märgalade päeva fookusteemast – elurikkusest, ent ka soodega seotud ökosüsteemiteenustest ja eri liikumisvõimalustest soodes. Päeva lõpus toimuvad ühised arutelud. Märgalade päeva puhul avatakse TÜ raamatukogus ka soode taastamist kajastav fotonäitus, mis jääb avatuks kogu kuuks.

Kas sina tead, mida tähendab kaasamiskoosolek? Kuidas oleks, kui iga huviline saaks keskkonnaküsimustes kaasa rääkida? Või kui tartlaste hääl jõuaks valitsuseni? Aga kuidas seda korraldada?

Austraalia maastikupõlengud on tänaseks tagasihoidlike arvestuste järgi nõudnud juba enam kui miljardi looma elu ja hävitanud ulatuslikult elupaiku. Mitmed liigid on lükatud väljasuremise äärele, nende hulgas vombatid, kukkurkuradid ja koaalad.

Balti-Ameerika Vabaduse Fondi Dialoogiprogramm on loodud selleks, et Baltikumi organisatsioonid saaksid neile olulistel teemadel esinema kutsuda eksperte Ameerikast siin korraldatavatele üritustele. Samuti pakub fond rahastusvõimalust siinsetele ekspertidele, kes on kutsutud Ameerikasse esinema ja aitab katta reisiga seonduvaid logistikakulusid Baltikumi eksperdi programmi näol.

Valitsus võttis vastu riigiteede teehoiukava järgmiseks kümnendiks. Tuleval aastal suunatakse lisaraha kruusateede katete ehitusse ning alustatakse 2+2 maanteede projektide ettevalmistamist.

Eelmise aasta lõpus valminud analüüs näitab, et Harjumaal on sotsiaalmajanduslikult tasuv arendada nii trammiliine kui ka paremini kasutada olemasolevat raudteed, et Tallinna ja naabervaldade vahel saaks tulevikus kiiremalt, keskkonnasõbralikumalt ja mugavamalt liigelda.

Giid, kes alati tõtt räägib, olin ma kaheksa aastat. Kord sügiseelses õhtus jõudsin ma ühe grupiga Altja kõrtsi ette ja peatasin ajahetke.

Kultuuriminister Tõnis Lukas tunnistas täna käskkirjaga kultuurimälestiseks Rosma ristimetsa Põlvamaal. Vana ristilõikamise traditsioon kui matusekombestiku osa püsib Kagu-Eestis tänapäevani elujõuline ning Rosma metsas võib näha ka üsna hiljutisi riste.

Täna korraldas loomade eestkoste organisatsioon Loomus Tallinna vanalinnas traditsioonilise rongkäigu loomade heaks, millega juhiti tähelepanu karusloomafarmide keelustamise vajadusele, toetati positiivseid muudatusi seadusloomes ja loomade õigust loomuomasele elule. Riigikogu ees võtsid sõna Loomuse loomade heaolu töörühma juht Martin Garbuz, Läti loomade eestkoste organisatsiooni Dzīvnieku brīvība juht Katrīna Krīgere, roheliste erakonna juht Züleyxa Izmailova ja riigikogu liige, sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski.  

Tuttpütt pesitseb nii rannikul kui ka järvedel, kus leidub poegadele söögiks sobilikke väikesi kalu. Oluline on ka piisav ruum vanalindudele lendutõusuks – kuna nad vajavad pikka hoovõturada, ei pesitse nad väga väikesetel veekogudel. Kuigi kalu püüdma võivad nad sukelduda kuni 20 meetri sügavusele, eelistavad nad pesitseda siiski madalamatel veekogudel.

Ornitoloogiaühing alustab Urmas Abeli eestvedamisel taas loodusteemalise mälumängusarjaga, kus kõik huvilised saavad oma teadmisi proovile panna. Esimene mälumäng on 23. jaanuaril kell 18.00 Tartus Riia 12 asuvas Kaitseväe Akadeemia kadetikasiinos.

11. jaanuaril toimub Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) roheideede konkursi Negavatt koolituspäev õpilasfirmadele, kus õpetatakse noortele, kuidas juhtida ja turundada vastutustundlikku ettevõtet.

Keskkond ja kliimamuutused sunnivad meid tegema korrektiive nii tõekspidamistes kui ka käitumises. Kuivõrd  sellega on tõsi taga üle maailma, võib veenduda kasvõi India linnades ja külades, kus hinge ei mata  mitte ainult imeline kultuur ja loodus.

Eesti ilusaim purjekas on minu lemmik laevade seas. Ta purjetas end Eesti rahva mälusse juba siis, kui õitses Eesti esimene vabadus,  kui mind veel ei olnud ehk esimese Eesti vabariigi aegadel.

„Kirves kulub metsameestele ikka marjaks ära, eriti üks vahedaks ihutud kirves. Iseasi, kas seda kirvest just viha ja valedega teritama peab,” sõnas Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv. „Kliima- ja keskkonnaprobleemide teadvustamine on tänases maailmas väga-väga olulised. Küll aga on vajalik, et see teemakäsitlus oleks teaduspõhine ning tasakaalukas.”

Keskmine tarbimiskorv kallines detsembris võrdlemisi vähe, eriti arvestades endiselt kiiret palgakasvu. Hinnatase kerkis aastatagusega võrreldes 1,8 protsendi võrra. Aastaga odavnesid alkohol, elekter ja side. Alkoholi hinda mõjutas aktsiisimaksude langus. Elektri hinda alandas soe, vihmane ja tuuline ilm, mis ühelt poolt vähendas Põhjamaades elektri tarbimist ja teiselt poolt soodustas elektri tootmist. Tallinna Vesi langetas majapidamistele detsembris veerandi võrra vee- ja reoveeteenuse hinda.

Meil algab varsti rotiaasta. Sel puhul tahaks ma teieni tuua veel ühe loo rottidest. See lugu juhtus siis, kui sai elatud veel ühikas. Üks riigikord hakkas lõppema ja teine ei saanud veel vedama. Mingi aeg ei olnud meil ühikas enam pesemise võimalust. Duššid olid katki ja keegi ei remontinud neid enam. Kõige lihtsam viis oli ju uksed lukku keerata ja polnudki enam probleemi. Küll iga inimene leiab ise võimaluse, kus pesemas käia.

15. jaanuaril kell 18:00-19:00 kutsub Tartu Ülikooli loodusmuuseum kuraatorituurile näitusel „MAAILM SELJAKOTIS. 100 aastat loodusteaduslikke ekspeditsioone“.