Ilmateenistus.ee

Telli voog Uudisvoog Ilmateenistus.ee
Internetiaadress: https://www.ilmateenistus.ee/
Uuendatud: 2 tundi 25 minutit tagasi

Copernicus: juuni oli kaheteistkümnes kuu, mil globaalne temperatuur tõusis võrreldes tööstuseelsega vähemalt 1,5 °C kõrgemaks

8. Juuli 2024 - 12:52

Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskusel valmis 2024. aasta juunikuu ülevaade, mille kohaselt oli 2024. aasta juuni ajalooliselt kõige soojem juuni. Muu hulgas oli see kolmeteistkümnes järjestikune kuu, mis on ERA5 andmebaasis vastava kuu kohta rekordiliselt kõrge kuukeskmisega. Ehkki see on ebatavaline, esines sarnane rekordiliste globaalsete kuukeskmiste jada aastail 2015/2016.

Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Enamik andmeid põhineb ERA5 järelanalüüsil, mis kasutab miljardeid mõõtmisandmeid satelliitidelt, laevadelt, lennu- ja meteoroloogiajaamadest üle terve maailma.

Loe lähemalt Keskkonnaagentuuri blogiloost.

 

The post Copernicus: juuni oli kaheteistkümnes kuu, mil globaalne temperatuur tõusis võrreldes tööstuseelsega vähemalt 1,5 °C kõrgemaks appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Kategooriad: Eesti uudised

Juunikuusse jagus mitmeid üllatusi

1. Juuli 2024 - 14:36

Selle aasta juunikuu tõi meile palju üllatusi. Kohati saab möödunud kuud võrrelda laste lemmiku Kinder Surprise üllatusmunaga, sest kunagi ei tea, mida sealt oodata. Kuid samuti tõi juuni kaasa ka meelepärast suvist ilma, nagu seda sai nähtud kuu lõpu poole.
 
Juunikuu keskmine temperatuur oli 16,8 kraadi ehk normist oli see 2 kraadi kõrgem. Minimaalne temperatuur mõõdeti Tooma seirejaamas 7. juunil, milleks oli 3,9 kraadi. 28. juunil saavutati kõige kõrgem temperatuur, selleks oli 33,1 kraadi Võrus. Viimati oli suvi sama soe 2022. aastal.

Juunikuu Eesti keskmine õhutemperatuur

28. juunil saavutas kuu viimasel nädalal esinenud kuumalaine haripunkti. Maksimaalsed temperatuurid küündisid vaatlusjaamades 33 kraadini. 32 kraadi või enam mõõdeti üheksas vaatlusjaamas ning kõige soojemad kohad olid Võru ja Viljandi. Väike-Maarja ja Heltermaa jaamad püstitasid uue isikliku juunikuu soojarekordi. Varasemalt sai Väike-Maarja jaam oma rekordi 23.06.2021 kuupäeval, milleks oli 31,1 kraadi. Heltermaa saavutas eelmise rekordi 2022. aasta juunikuu lõpus, mil mõõdeti 30,5 kraadi. Praeguseks on nüüd nende rekordid vastavalt 31,5 ja 30,7 kraadi.

Ööl vastu 28. juunit registreeriti Lääne-Eesti saartel esimest korda sel suvel troopilise öö nähtus, mil öine temperatuur ei langenud alla 20 kraadi. 29. juunil registreeriti troopilist ööd juba kümnes seirejaamas. Kõrgeim minimaalne temperatuur registreeriti Võrus, selleks oli 22,9 kraadi.

Keskmine sademete hulk juunis oli 60 mm, mis on normiga võrreldes 10 mm madalam. Üldiselt sadas kõige rohkem Pärnus (119,5 mm) ja Narvas (104,3 mm), kõige vähem Võrus (25,5 mm) ja ka Ristnas (28,6 mm).

Eesti keskmine ööpäeva sademete summa juunis 2024

3. juuni õhtul tabas Pärnu linna äikesevihm, mis põhjustas üleujutusi. Tunni ajaga sadas taevast alla 34,6 mm vihma. Terve ööpäeva sademete hulgaks kujunes 52,5 mm. See oli ligi 67% Pärnu kogu juuni sademete normist.

Jaanilaupäeva osas võib öelda, et Eesti oli jagatud pooleks. Põhja-Eesti ilm oli tol päeval kuivem kui Lõuna-Eestis, kus sadas ajuti vihma.  

Äikesepäevi oli juunis kokku 14, kus lõi pilv-maa välke kokku 7 685. Kõige rohkem lõi välku 1. juunil – kokku mõõdeti 3 894 välgulööki. 

1. juuni 2024 välgulöögid

Rahet võis kohata mitmel päeval. Põhilisteks osutusid 1. juuni, 8. juuni ja 12. juuni. Rahet võis näha näiteks Raplamaal, Noarootsis, Järvamaal ja ka Muhu saarel.

Päiksepaiste kestuse poolest oli juuni päikesepaistelisem kui tavaliselt. Juunikuu summaarne keskmine oli 326,9 tundi, mis on normiga võrreldes 51,9 tundi rohkem. Kõige enam paistis päikest Roomassaares ja kõige vähem Tõraveres.

Eesti keskmine päikesepaiste kestus juunis 2024

Juunikuu maksimaalseimad UV-indeksi väärtused mõõdeti jaamades kuu teises pooles, kuid peaaegu terve kuu jooksul jäid ööpäeva maksimaalsed UV-indeksi väärtused 6 ümbrusesse või üle selle. 2024. aasta juunikuu maksimaalseim UV-indeksi väärtus 7.4 mõõdeti Tartu-Tõraveres 24. juunil (2023. aasta juunikuu maksimum väärtus 7.4  Roomassaares 23. juuni)

Autor: Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna praktikant Rene Kaur

The post Juunikuusse jagus mitmeid üllatusi appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Kategooriad: Eesti uudised

Mai oli eriliselt päikeseline ja väga kuiv

3. Juuni 2024 - 14:58

Maikuu kõige madalam õhutemperatuur registreeriti Jõgeval 9. mail, mil öine miinimum langes -5,7 kraadini. Kuu teisel poolel valitses kõikjal suvine soojus. 23. mail jõudis Eestisse selle aasta esimene kuumalaine, mis kestis kuu lõpuni.

Maksimaalne õhutemperatuur tõusis mitmel pool kolmel kuni üheksal järjestikusel päeval 27 kraadini või kõrgemale. Kõige kõrgem õhutemperatuur registreeriti 28. mail Jõhvis, mil termomeetri näit küündis 29,4 kraadini.

Kuu keskmine õhutemperatuur oli 13,7 kraadi ehk 3,2 kraadi pikaajalisest keskmisest kõrgem. Pikas vaatlusereas on see soojuselt teise koha vääriline tulemus. Mai on veel soojem olnud 2018. aastal (14,4 kraadi).

Eesti keskmine sajuhulk oli 12 mm ehk 29% normist. Pikas vaatlusreas on see kuivuselt 2.–4. tulemus. Veel kuivem oli mai 1971. aastal ja sama kuiv oli 2023. ja 1947. aastal.

Eesti keskmisena oli päikest 390 tundi, mis on 137% normist ja alates 1961. aastast teine tulemus. Mai on veel päikeselisem olnud 2018. aastal, kui päikest paistis 408 tundi.

Loe lähemalt Keskkonnaagentuuri blogist.

 

The post Mai oli eriliselt päikeseline ja väga kuiv appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Kategooriad: Eesti uudised

Tuleohu hindamine muutuste tuules

27. Mai 2024 - 15:57

Lehekuu teises pooles saabunud suveleitsak ja vihmapilvede suur nappus on kergitanud jõudsalt tuleohtlikkust meie metsades ja maastikel. Toimunud on esimesed põlengud looduses ja pole kahtlust, et kuumade ilmade jätkudes kasvab ka „punase kuke“ isu.

Kõiki põlenguid ei ole võimalik ära hoida, küll on aga võimalik veelgi paremaks muuta ennetustööd. Selleks arendatakse Keskkonnaagentuuris koostöös Tartu Ülikooli ja KeMIT-ga (Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus) välja uut tuleohukaarti – uuenemas on nii meetod kui ka veebilahendus.

Pikaajaliselt kasutuses olnud Nesterovi meetod asendatakse aastal 2025 Kanada FWI (Fire Weather Index) meetodiga, mida kasutab ka Euroopa Metsatulekahjude Infosüsteem ehk EFFIS (European Forest Fire Information System).

Kaasajastamise tulemuseks on:

  • detailsem  ja realistlikum interaktiivne tuleohukaart;
  • lisaks analüüsile arvutatakse järgmise kolme päeva tuleohu prognoos;
  • Eesti tingimustele kohandatud tuleohu kuueastmeline skaala;
  • lisakihid (äike, NASA FIRMS põlengud jne).

Tuleohukaart 24.05.2024 seisuga

Nesterovi ohuklassid

Nesterovi ohuklassid

Kanada FWI ohuklassid (1×1 km võrgustikul)

Kanada FWI ohuklassid (1x1 km võrgustikul)

Kanada FWI ohuklassid (asustusüksustele üldistatud)

Kanada FWI ohuklassid (asustusüksustele üldistatud)

Hetkel on töös nii uue veebilahenduse loomine kui ka Kanada FWI meetodi käitumise jälgimine Eesti tingimustes. Sügisel analüüsitakse saadud tulemusi koos Tartu Ülikooli spetsialistidega ja lõplikud otsused võetakse vastu hiljemalt 2024 aasta lõpuks. Seega loodame, et veelgi detailsemad ning paremini visualiseeritud kaardid on järgmisel aastal kõigile kasutamiseks valmis. Seni saab tuleohukaarti vaadata Keskkonnaagentuuri ilma lehelt: https://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/

Tuleohukaardi arendustööd on võimalikud tänu LIFE -SIP AdaptEST projektile, mille üheks eesmärgiks on parandada ühiskonna valmisolekut kliimamuutustega kohanemisel. Rohkem infot projekti kohta leiad siit https://lifeadaptest.ee/

Autor: Maile Meius, Keskkonnaagentuuri ilmaprognooside osakond, projektispetsialist.

* Blogilugu on valminud projekti „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis“ (Implementation of national climate change adaptation activities in Estonia, LIFE21-IPC-EE-LIFE-SIP AdaptEst/101069566) raames, mida rahastavad Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaprojektide kaasrahastamise programm LIFE ja Eesti riik kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust. Euroopa Liit ega abiandvad asutused ei vastuta blogis oleva informatsiooni õigsuse ja sisu kasutamise eest.

         Adaptest

The post Tuleohu hindamine muutuste tuules appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Kategooriad: Eesti uudised

Ootame tagasisidet ohtlike ilmastikunähtuste hoiatuste kohta

20. Mai 2024 - 15:33

Oleme koostanud rahulolu-uuringu, et selgitada välja, kuidas olete rahul meie väljastatud ohtlike ilmastikunähtuste hoiatustega.

Küsitluse saad avada ka eraldi brauseriaknas https://4eyes.io/s/eHH4E/

The post Ootame tagasisidet ohtlike ilmastikunähtuste hoiatuste kohta appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Kategooriad: Eesti uudised

Hüdroloogi igapäev

14. Mai 2024 - 16:25

Meie hüdroloogi (vabas tõlgenduses) igapäev algab hommikuse pilguheitmisega veetasemetele ja ilmaprognoosile – mis seis on?

Kui üldiselt on Eesti ju rahuliku ilmastikuga, mis avaldub ka meie pinnavete režiimis, siis meilgi tuleb aegajalt ette ärevaid olukordi. Kui hommikune pilguheit veetasemetele ja/või ilmaprognoosile ütleb, et mingis jaamas on saabumas või juba käes veetaseme tipp või põhi, siis hüdroloogi „pastakas kukub“, selga tõmmatakse välitööriided, autole hääled sisse ja minek. Oota! Ei ole nii lihtne tegelikult. Enne minekut tuleb kontrollida kogu varustus – seadmed, akud, tööriistad, ohutus- ja erivarustus. Kui ilm on päriselt ohtlik (II või III taseme hoiatus), siis me tegelikult välja ei lähe, otseöelduna – tööohutusreeglid keelavad. Aga üldiselt kehtib meie kohta teemaviit #igailmaga aastaringselt. Vahet pole, kas sajab lund või vihma, paistab kõrvetav päike või puhub lõikav tuul, kui on vaja minna, siis me lähme. Mõnikord me saame välitöid sobitada ilma järgi, aga mõnikord mitte – need on need ärevad olukorrad, kus veetaseme tipp või põhi tuleb ikkagi kätte saada. See nn tippude püüdmine on põhiasi, selle järgi me mõõdame isegi oma töö kvaliteeti teataval määral.

Loe hüdroloogi tööpäevast blogiloost

The post Hüdroloogi igapäev appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Kategooriad: Eesti uudised

Alates maist saab vaadata hüdromeetriajaamade voolukiiruseid

7. Mai 2024 - 18:10

Keskkonnaagentuuri EstModeli Suve-eri rakendusest on alates maist võimalik uurida kokku 53 hüdromeetriajaama jõgede keskmiseid voolukiiruseid. Voolukiirused kuvatakse ühel graafikul koos veetaseme ja vooluhulga muutustega. Kuigi veetaseme ja vooluhulga andmestikud on juba varasemast avalikustatud ja tuttavad, on keskmised voolukiirused esmakordselt kättesaadavad.

Vooluhulkasid, mille andmete põhjal arvutatakse rakenduses kuvatavad keskmised voolukiirused, mõõdetakse manuaalselt igas hüdromeetriajaamas vähemalt 16 korda aastas koos veetaseme kontrollmõõtmistega. Vooluhulkade mõõtmiseks kasutab Keskkonnaagentuur tootjate SEBA ja OTT tiivikuid ning akustilisel põhimõttel töötavaid OTT ADC ja Sontek M9/S5 mõõteseadmeid. Lisaks kasutatakse osades hüdromeetriajaamades (Arbaveres Loobu jõel, Reolas Porijõel, Elus Leisi jõel, Uue-Lõves Lõve jõel) Sontek statsionaarset voolukiiruse mõõtjat.

EstModeli Suve-eri rakenduses kuvatakse numbriliselt iga hüdromeetriajaama käesoleva aasta viimane voolukiirus koos kuupäevaga ning graafiliselt saab jälgida voolukiiruste muutusi koos vooluhulga ja veetasemega. Rakenduses uuenevad automaatmõõtmised iga päev ja manuaalselt mõõdetud väärtused kord nädalas.

Loodud rakendus on peamiselt mõeldud jõgedel jäävabal perioodil seiklevatele veematkajatele, sest nagu Emajõe Rannu-Jõesuu hüdromeetriajaama andmed näitavad, siis kõrgenenud veetase ei pruugi alati tähendada kiiremat voolukiirust ning sel juhul peab matkaja edasi liikumiseks korralikult pingutama. Mõnedel aastatel võib lausa juhtuda, et Emajõe Rannu-Jõesuu hüdromeetriajaamas voolab vesi vahel vastupidises suunas, selline olukord võib ette tulla kevadeti suurvete ajal. Samas 12. mail toimuva Loobu jõe poolmaratoni puhul võivad osalejad loota marsruudile jääva Loobu jõe Arbavere hüdromeetriajaama andmetele tuginedes pigem toetavale jõevoolule.

Vaata rakendust siit: estmodel.app/et/#/velocity-measurements

Ahja jõel. Foto Kristi Uudeberg

Ahja jõel. Foto Kristi Uudeberg

The post Alates maist saab vaadata hüdromeetriajaamade voolukiiruseid appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Kategooriad: Eesti uudised

Aprilli jagus nii soojust kui ka lund

2. Mai 2024 - 14:45

Aprillis esinenud eriliselt soojad päevad tõid endaga kaasa küll uued päevased soojarekordid, kuid kuu soojarekordid jäid seekord püsima. Jüripäeva hommik üllatas mitmel pool lumevaibaga.

Aprilli esimesel poolel oli ülekaalus aastate keskmisest soojem ilm. Kuu keskpaiku toimus ilma jahenemine ning järgnevatel päevadel valitses normist jahedam ilm. Kuu viimased päevad kujunesid taas soojaks ja päikeseliseks.

Eesti ööpäeva keskmine õhutemperatuur aprillis 2024

Eesti ööpäeva keskmine õhutemperatuur aprillis 2024

Aprilli minimaalne õhutemperatuur mõõdeti Toomal 5. aprillil, mil see langes -5,2 kraadini ja maksimum registreeriti Tõraveres 10. aprillil, kui õhutemperatuuri näit tõusis 25,6 kraadini. 10. aprillil tõusis Lõuna-Eestis maksimaalne õhutemperatuur +25 kraadini ja kõrgemale, nii vara pole varem maksimaalne õhutemperatuuri näit nii kõrgele küündinud.

Sademeid oli palju – Eesti keskmine sajuhulk oli 50 mm ehk 146% normist (norm 34 mm). Sademeid oli aprillis kõikjal palju, mõnel pool oli sademeid ligi kahekordse sajunormi jagu ja vaid üksikutes kohtades sadas normist vähem.

Eesti keskmine ööpäeva sademete summa aprillis 2024

Eesti keskmine ööpäeva sademete summa aprillis 2024

Äikest registreeriti aprillis neljal päeval. Kõige enam oli pilv-maa tüüpi välgulööke 1. aprillil – 257.

Aprilli esimesel ja teisel dekaadil esinenud lumesadudest kattus maapind siin-seal õhukese lumevaibaga. Tihedam lumesadu liikus üle Eesti 23. aprilli ööl ja 23. aprilli hommikul kattis mitmel pool maapinda kohev lumevaip. Lumikatte paksuseks mõõdeti 23. aprilli hommikul 1–14 cm. Kõige paksem oli lumikate Kassari sademete mõõtejaamas – 14 cm. Viimati oli Jüripäev eriliselt lumine 1988. aastal.

Aprillis oli päikesepaistelisi tunde normist vähem, kuigi päikest paistis peaaegu iga päev. Kõige enam paistis päikest Ristnas (149 tundi). Kõige vähem oli päikesepaistet Tõraveres ja  Jõhvis (111 tundi). Eesti keskmisena paistis päikest  129 tundi, norm on 203 tundi. Alates 1961. aastast on päikeselisi tunde veel vähem olnud kuuel aastal.

Eesti keskmine päikesepaiste kestus aprillis 2024

Eesti ööpäeva keskmine päikesepaiste kestus aprillis 2024

Ultraviolettkiirguse ööpäeva maksimum väärtused tõusid aprillikuu viimastel päevadel igapäevaselt juba üle 4 ühiku. Kokku oli kuu jooksul 11 päeva, mil UV-indeksi väärtused olid üle 4. Maksimumväärtus fikseeriti Tallinn-Harku meteojaamas 30.aprillil, kui UV-indeks ulatus 4,8 ühikuni.

Autorid: Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Külli Loodla ja juhtivspetsialist-meteoroloog Ingrid Niklus

Vaata ka kuuülevaate videot:

The post Aprilli jagus nii soojust kui ka lund appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Kategooriad: Eesti uudised

Kuidas valmivad ilmaprognoosid?

30. Aprill 2024 - 16:07

Keskkonnaagentuuri üheks põhiülesandeks on kindlustada elanikkonda täpsete ilmaprognooside ja õigeaegsete hoiatustega. Ülesande täitmiseks kogutakse meteoroloogilisi vaatlusandmeid, mis võimaldavad jälgida erinevaid meteoroloogilisi näitajaid, nagu tuule suunda ja tugevust, temperatuuri, õhuniiskust, õhurõhku jne. Kogutud andmed on hindamatuks abiks ilmaprognooside koostamisel, ohtlike ilmastikunähtuste ennustamisel ning kliimamustrite mõistmisel.

Ilm on globaalne nähtus ega tunnista riigipiire, mistõttu on täpse prognoosi tegemine kindlas asukohas paras väljakutse. Tänapäeval koostatakse ilmaprognoosid numbriliste ilmamudelite abil, mis baseeruvad atmosfääri liikumist kirjeldavate võrrandite lahendamisel numbriliste meetoditega. 

Hea ilmaprognoosi koostamiseks vajavad ilmamudelid võimalikult palju kvaliteetseid ilmavaatlusandmeid üle maailma, mis saadakse erinevatest allikatest, nagu näiteks ilmavaatlusjaamad, lennukid, laevad, satelliidid, radarid jne. Kõik kogutud andmed täiendavad üksteist – vaatlusjaamadest saadakse andmed aluspinna lähedase kihi, lennukitelt kõrgemate õhukihtide ja laevadelt/merepoidelt merealade kohta. Satelliitidelt saadakse andmeid teatud maa-alade kohta erinevatel kõrgustel ning radaritelt sademete kohta neid ümbritseval maa-alal (ca 200 km raadiuses).

Väga oluline on kogutud andmete õigeaegne edastamine ilmaennustuskeskustesse, mis toimub minutite jooksul globaalse telekommunikatsiooni süsteemi (GTS) kaudu. Kokku saadakse ebaühtlane pilt erineva hulga ja kvaliteediga andmetest, mille põhjal koostab mudel andmete eeltöötluse ja analüüsi käigus ruumiliselt ühtlase pildi olemasolevast ilmast. Loodud ilmapildi põhjal saab mudel hakata prognoosi arvutama. 

Tulenevalt sellest kui suurt maa-ala (terve maakera või teatud osa sellest) ning palju andmeid mudel oma arvutusteks kasutab, sõltub prognoosi pikkus ja kvaliteet. Lisaks on oluline, kui tihedalt ruumiliselt (mudeli eraldusvõime) ja ajaliselt arvutusi läbi viiakse ning kui üksikasjalikult kõiki ilma muutvaid tegureid arvutusvõrrandites arvesse võetakse. Kõik eeltoodu mõjutab läbiviidavate arvutuste mahtu ja kiirust. Mida vähem aega prognoosi arvutamiseks kulub seda parem. Tänaste arvutusvõimsuste juures viiakse mudelis numbrilised arvutused läbi ning edastatakse prognoos 1–2 tunni jooksul.

Pilt 1. Erinevate algtingimustega ECMWF ansambelennustus, kus kasutatakse 50 ansambliliiget ehk erinevat ennustust Tallinna kohta. Joonisel on näidatud temperatuur 850 hPa tasemel, sademete hulk 6 tunni kohta ja geopotentsiaali kõrgus 500 hPa tasemel.

Pilt 1. Erinevate algtingimustega ECMWF ansambelennustus, kus kasutatakse 50 ansambliliiget ehk erinevat ennustust Tallinna kohta. Joonisel on näidatud temperatuur 850 hPa tasemel, sademete hulk 6 tunni kohta ja geopotentsiaali kõrgus 500 hPa tasemel.

Enamasti jääb mudelite ruumiline eraldusvõime ehk resolutsioon 2–10 kilomeetri vahele, mille puhul kasutatakse arvutuste tegemisel mitmesuguseid lihtsustusi, mis ühest küljest küll halvendavad prognoosi kvaliteeti, kuid teisalt võimaldavad arvutused teha nõutud ajakuluga. Kokkuvõttes on kogu süsteem tänaste arvutusvõimsuste juures viidud selliseks, et järgmiste päevade prognoos saadakse rahuldava ajakulu ja kvaliteediga. 

Et saada veelgi täpsemat ja detailsemat prognoosi, siis selle saamine eeldab kõrgema ruumilise eraldusvõime (alla kilomeetri) kasutamist ning mahukamat vaatlusandmete hulka. Lisaks tuleb nende rakendamisel kasutada keerulisemat ja üksikasjalikumat metoodikat, mis omakorda nõuab senisest võimsamat arvutusressurssi, et kõik mahukad arvutused saaksid tehtud võimalikult väikse ajakuluga.

Mida pikema aja kohta prognoos tehakse, seda ebatäpsem ta on. Kuni 4 päeva prognoosi andmisel näitavad mudelid üles suhteliselt head täpsust, kuid sellest edasi täpsus langeb. See on tingitud nn kaoseteooriast ehk igasugune väiksemgi häiritus mudeli algtingimustes võimendub aja jooksul ja muudab prognoosi pikema aja jooksul ebastabiilseks. Probleemi on püütud lahendada samal ajahetkel paljude pisut erinevate algtingimustega mudelprognooside koostamise ehk nn ansambelennustustega (Pilt 1), mille abil saadakse suurem variatsioon võimalikest ilmastsenaariumitest, milliseks ilm võib kujuneda. 

Teisalt võib sõltuvalt ilmast ka lühikese ilmaprognoosi koostamine kujuneda mudelite jaoks keeruliseks, kuna mudel ei suuda alati piisavalt detailselt arvestada ilma arengut ja kulgu. Näiteks üheks ilmastikunähtuseks on konvektsioon, millega võivad kaasneda hoogsajud ja halvemal juhul ka muud ilmanähtused (rahe, äike, tromb jne). Hoogsadude prognoosimine on küll tähtis, kuid arvestades olemasolevaid võimalusi on nende täpne esinemise aeg ja koht jätkuvalt raskesti prognoositav (Pilt 3.). Selliste nähtuste ennustamisel peab sünoptik lähtuma lisaks mudelitele veel operatiivsetest vaatlusandmetest, radari- ja satelliitpiltidest ning toetuma oma varasematele kogemustele.

Töö täpsema ja usaldusväärsema ilmaprognoosi nimel käib igapäevaselt. Kuna ilm on riikide ülene ja mudeldamine keerukas teema, siis tehakse selles valdkonnas ohtralt rahvusvahelist koostööd. Eesti kuulub ja osaleb mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide töös, millest tuntumad on: ECMWFACCORD ja MetCoOp. Koostöö võimaldab meil kaasa aidata ilmamudelite kvaliteedi parandamisele ja teisest küljest kasutada koostöö käigus loodud tooteid ja teenuseid selleks, et anda Eesti ühiskonnale parim teave ja parem valmisolek muutuvate ilmastikutingimuste suhtes.

Pilt 2. Ilmamudeli poolt koostatud välgulöökide tiheduse 16. tunnine prognoos Eesti ala kohta 7. augustil 2023 a, mil Saaremaad Sõrve säärt tabas hiigelrahe.
Foto autor Mart Udusaar.

Pilt 2. Ilmamudeli poolt koostatud välgulöökide tiheduse 16. tunnine prognoos Eesti ala kohta 7. augustil 2023 a, mil Saaremaad Sõrve säärt tabas hiigelrahe. Foto autor Mart Udusaar.

Mudeliprognoosi on võimalik vaadata Keskkonnaagentuuri veebilehelt, kus valida „Ilm“ jaotise alt „Mudelprognoos“ ja „Asukohane prognoos“. Lisaks on mudeli poolt koostatud prognoosid kättesaadavad ka riiklikust ilmaäpist: ILM+.

Autor: Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Ivar Ansper

The post Kuidas valmivad ilmaprognoosid? appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Kategooriad: Eesti uudised

Aprillikuine lumi

23. Aprill 2024 - 15:27

Aprillikuu 23. päev saabus paksu lumevaibaga. Nii juhtub, kui madalrõhkkond liigub Eesti idapiiri tagant aeglaselt põhja poole ja tõmbab samal ajal külma õhku sisse ning selle oklusioonifront (külm ja soe front on ühinenud ehk soe sektor sulgunud – tavaliselt sajab siis rohkelt) on Eesti kohale väheliikuvaks jäänud.

Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eesti on saanud öö jooksul koheva lumevaiba. Lund on paiguti 10-20 cm, mõnes kohas enamgi. Teed on lumised ja kohati on murdunud puid ja puuoksi. Ida-Virumaal, Peipsi ääres ning Lõuna- ja Kagu-Eestis oli kell 7 ainult kerge kirme või maapind täiesti lumevaba. Päeval lumesadu jätkus.

Lumesadu aprilli lõpus pole midagi ebatavalist. Vanemad inimesed mäletavad kindlasti 1988. aastat, mil jüripäevaks sadas maha 20-25 cm paksune lumekiht. Kusjuures eelmisel päeval (22. aprillil) oli maa veel mitmel pool lumevaba. Toomal lisandus siis 24 cm (alles eelmisel päeval lund ei olnud). Jõgeval ja Tiirikojal oli samuti 22. aprillil 0 ja 23. aprilli hommikul lund vastavalt 21 ja 19 cm. Ruhnus oli juurdekasv 20 cm (22. aprillil oli lund 5 cm ja 23. aprilli hommikul 25 cm).

Eesti lumekaart 23.04.2024.

Eesti lumekaart 23.04.2024.

 

The post Aprillikuine lumi appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Kategooriad: Eesti uudised

Meteoroloogiliste ilmaradarite olulisus kvaliteetsete ilmaprognooside valmimisel

23. Aprill 2024 - 15:20

Keskkonnaagentuuri üheks oluliseks ülesandeks on tagada inimestele kõrge kvaliteediga ja täpne ilmaprognoos ning varajased hoiatused. Selle tagamiseks on vaja võimalikult palju kvaliteetseid andmeid, kogu seiresüsteem aga koosneb erinevatest tehnoloogiatest, mis üksteist täiendavad.

Olulist sisendit vaatlusandmete kogumise, lühiennustuste ja pikemate prognooside koostamiseks annavad ilmaradarid. Radariandmete üha suurem integreerimine mudelprognoosidesse ja järjest pikenevad aegread võimaldavad tõsta veelgi ennustuste täpsust ning kasutada radariandmeid sademete klimatoloogias.

Praegu on Eestis kasutusel kaks ilmaradarit, mis asuvad Harkus (ehitusaasta 2009) ja Sürgaveres (ehitusaasta 2008). Nende maksimaalne mõõteala katab küll kogu Eesti, kuid kaugemate piirkondade andmete kvaliteet on siiski madalam.

Sademed on ajas ja ruumis kõige ebaühtlasema jaotusega meteoroloogiline element. Ajalooliselt on sademeid mõõdetud maapealsete sadememõõtjatega. Eestis on kõrge kvaliteediga sademeid mõõtvaid ametlikke meteoroloogiajaamasid suurusjärgus 40 (aastate lõikes on arv muutunud), seega umbes üks jaam 1000 km2 kohta. Selliselt mõõdetud sademete kogused ei ole ruumis esinduslikud, eriti just lühiajaliste ja tugevate sadude arvestuses, mille mõju samas on väga suur. 

Üheks ohtlikumaks ja järjest enam kahju toovaks nähtuseks on suvised äikesetormid koos rahe, tugeva tuule ja üleujutusi põhjustava vihmaga. Taoliste tormide tüüpiline ulatus Eestis on 20–30 km2, mis tähendab, et valdav osa suviseid tugevaid sadusid jääb maapealsetel jaamadel nägemata. Näiteks Saksamaal, kus on seitse korda tihedam maapealsete jaamade võrgustik (ca üks jaam 150 km2 kohta), on näidatud, et lühiajalised tugevad sajud (üle 25 mm 1 h jooksul) satuvad jaamast üle minema ainult 17% juhtudest. See tähendab, et 83% tugevatest sadudest läheb jaamadest mööda, Eesti puhul tõenäoliselt veelgi rohkem, arvestades meie hõredamat jaamade võrgustikku. Teisalt on aga jaamadest saadavad maapealsed mõõtmised asendamatud radariandmete valideerimiseks.

Radariandmed koos äikesedetektoriga registreeritud välgulöökidega

Radariandmed koos äikesedetektoriga registreeritud välgulöökidega.

Üks olulisemaid operatiivtöö eesmärke ongi tuvastada ja ennustada paduvihmade, tugevate äikesetormide ja rahesadude liikumist. Radar võimaldab tuvastada äikesetormi juba selle tekkefaasis, enne kui äikesedetektor välgulööke registreerib. Samuti saab jälgida tormi tugevnemist ja nõrgenemist. Purustavate raheteradega rahesajud nagu oli 2023. aastal Saaremaal Sõrve poolsaarel, hakkavad tõenäoliselt tulevikus Eestis sagenema. Täpsemad radariandmed aitaksid taoliste tormide trajektoore täpsemini ja varem hinnata, võimaldades tormi teele jäävatel inimestel varem reageerida ja nii oma vara paremini kaitsta.

Lisaks reaalajas ilmaradari andmete kasutusele on neid võimalik kasutada ka klimatoloogilistes rakendustes. Tänu nendele andmetele on võimalik luua üksikasjalikumaid analüüse ja seeläbi ka täpsemaid tuleviku kliimaprojektsioone, eriti mis puudutavad väiksemal skaalal toimuvaid protsesse. Radarite kasutuselevõtt on oluliselt tõstnud arusaama tormide tekkeprotsessidest ja nende esinemisest ruumis ning ajas.

Radariandmete kasutajaskond on suur. Kõigil on võimalik vaadata möödunud kolme tunni radarimõõtmise tulemusi ja järgmise 1,5 tunni lühiennustust Keskkonnaagentuuri veebilehelt www.ilmateenistus.ee. Huvi andmete vastu on suur – radarilehe külastuste arv on viimastel aastatel ulatunud keskmiselt 2–3 miljonini (sh korduvad külastused). Kõige aktiivsemalt kasutatakse radariandmeid suviste tormide ajal, siis on päevaste külastuste arv ulatunud 65 000-ni. Lisaks tavakasutajatele on radariandmetel oluline roll transpordisektoris (sh lennundus, maismaatransport, merendus), energeetikas, põllumajanduses ja muudes valdkondades. 

Lisaks eelnevatele kasutusvaldkondadele on Keskkonnaagentuuris hetkel käimas projekt tuleohukaardi uuendamiseks, kus ka radariandmed ühe sisendina kasutusse võetakse. Seni on tuleohukaart Eestis põhinenud maapealsete sademejaamade andmetel ja selle ruumiline lahutusvõime ning täpsus on selle tõttu olnud väga piiratud. Uus lahendus võimaldab tõsta tuleohukaardi täpsust üle-eestiliselt.

Keskkonnaagentuuril on kavas SEME3 projektist uuendada Harku radar ning paigaldada Saaremaale kolmas ilmaradar. Selle tulemusena saaks olema kvaliteetsete andmetega kaetud 80% Eesti maismaast. Lähitulevikus on plaanis paigaldada ilmaradarid ka Kirde- ja Kagu-Eestisse. Radarivõrgu investeeringud aitavad tagada senisest veel kiiremad ja täpsemad hoiatused ekstreemsete ilmanähtuste korral, kaitstes seeläbi inimeste vara ja tervist. 

Autorid: Keskkonnaagentuuri radarmeteoroloogia peaspetsialistid Jorma Rahu ja Tanel Voormansik

The post Meteoroloogiliste ilmaradarite olulisus kvaliteetsete ilmaprognooside valmimisel appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Kategooriad: Eesti uudised

Copernicus: 2024 märts oli kümnes järjestikune rekordiliselt soe kuu

9. Aprill 2024 - 10:29

Möödunud kuu dokumenteeriti üleilmselt kõige soojema märtsina mõõtmisajaloos, kui keskmiseks pinnalähedaseks õhutemperatuuriks mõõdeti 14,14 °C, mis on 0,73 °C kõrgem 1991–2020 märtsikuisest keskmisest ja 0,10 °C kõrgem viimasest rekordilisest märtsist 2016. aastal.

See oli juba kümnes järjestikune kuu, mil jätkus nii õhutemperatuuride kui maailmamere pinnatemperatuuride rekordite purunemine.

Milliseks kujunes tänavune märts Eestis, saab lugeda Keskkonnaagentuuri blogist. Lisaks videoülevaade olulisematest näitajatest.

Copernicuse märtsikuu tähelepanekutest loe lähemalt Keskkonnaagentuuri veebilehelt.

The post Copernicus: 2024 märts oli kümnes järjestikune rekordiliselt soe kuu appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Kategooriad: Eesti uudised

Kuidas seiratakse äikest?

9. Aprill 2024 - 8:53

2024. aasta äikesehooaeg algas 11. märtsil, kui Soome lahel registreeriti esimene pilv-maa välk. Seniks on pilv-maa välke registreeritud kokku 251. Märtsis esinesid üksikud löögid, aprillis on laialdasemalt esinenud äikest kahel ööpäeval Lõuna-Eestis.

Äike on võimas elektrilahendus pilvede või pilvede ja maa vahel, mida saadavad välk ja müristamine. See on peamiselt seotud rünksajupilvedega, mis soodsatel tingimustel tõusvate õhuvoolude tõttu muutuvad äikesepilvedeks.

Pilve alaosa koosneb vihmapiiskadest, mis on negatiivse laenguga; ülaosa aga positiivse laenguga jääkristallidest. Välk tekibki kahe vastupidise laenguga pilvepiirkonna elektrilisel lahendusel. See võib toimuda pilve ja õhu vahel, pilve sees, pilve ja maapinna vahel või hoopis kahe pilve vahel. Ohtlik on aga välk, mis tekib pilve ja maapinna vahel − harilikult negatiivselt laetud pilvealuse ja positiivselt laetud maapinna vahel.

Keskkonnaagentuuri seirevõrgus on kaks äikesedetektorit, mis kuuluvad ka Põhjamaade äikesedetektorite võrgustikku NORDLIS (Nordic Lightning Information System). Esimene paigaldati 2005. aastal Tartu-Tõravere ja teine 2017. aastal Lääne-Nigula meteoroloogiajaama. Detektorid registreerivad valdava osa pilv-maa välkude impulssidest ja olulise osa pilvevälkudest.

Vasakul Vaisala LS700 Tartu-Tõravere ilmajaamas, paremal IMPACT ES Lääne-Nigula ilmajaamas.

Vasakul Vaisala LS700 Tartu-Tõravere ilmajaamas, paremal IMPACT ES Lääne-Nigula ilmajaamas.

Detektorite asukohad on valitud eeskätt lähtuvalt varem olemas olnud põhjamaade võrgu konfiguratsioonile. Lisaks peavad detektorid olema paigutatud kohta, kus esineb võimalikult vähe tehnikast põhjustatud raadiohäireid. See nõue välistab linnad ja lennuväljad (kuigi mõnel pool on nimetatud detektoreid ka lennuväljadele paigutatud). Kolmandaks peab pikalaineline detektor paiknema küllalt suurel tasasel ja lagedal väljal, kus maa sees ei oleks palju metalli, vastasel juhul saab mööda maapinda liikuv laine moonutatud.

Äikeseandmete töötlus toimub vastavalt kokkuleppele Soome Meteoroloogia Instituudi serveris. Koos Soome ja Rootsi detektoritega tagab võrk kogu Eesti küllalt hea kaetuse – välgulöökide asukoht määratakse ühe kilomeetri täpsusega või isegi paremini.

NORDLIS vaatlusvõrgu kaart

NORDLIS vaatlusvõrgu kaart

Äikesedetektorite võrk koosneb paljudest üle kogu jälgitava territooriumi laiali paigutatud detektoritest. Asukoha leidmiseks peab server saama vähemalt kolme detektori poolt registreeritud sündmuse andmed. Seda, et tegemist on sama sündmusega, otsustab ta peamiselt kokku langeva aja järgi. Mida tihedamalt detektorid paiknevad, seda täpsemaid andmeid on võimalik saada. Samas on detektorite maksimaalne töökaugus pikkadel lainetel küllalt suur, ulatudes tuhandetesse kilomeetritesse.

Lisaks asukohale määratakse sündmuse registreerimise täpne aeg, signaali tugevus ja liiki iseloomustavad parameetrid (välgulöök võib olla pilvede vaheline või pilvest maapinda).

Keskkonnaagentuuri äikese analüüsides  antakse ülevaade erinevate aastate äikesehooaegadest. Välja on toodud välkude jaotus kuude kaupa, välgulöökide päevane ning ruumiline jaotus ja võrdlus varasemate aastatega. Analüüsidest saab teada, millal registreeriti aasta esimene ja viimane välgulöök, palju on Eestis keskmiselt äikesepäevi, millises maakonnas ja linnas esines kõige rohkem äikest ning millised olid äikesehooaja olulisemad sündmused.

NORDLIS välgudetektorite poolt registreeritud pilv-maa välgulöögid 2023. aastal

NORDLIS välgudetektorite poolt registreeritud pilv-maa välgulöögid 2023. aastal

Autor: Keskkonnaagentuuri metaandmete analüütik-andmehaldusspetsialist Meila Kivisild

The post Kuidas seiratakse äikest? appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Kategooriad: Eesti uudised

Copernicus: Sahara kõrbetolmu uus pilv toob lisa juba väga sündmusterohkele hooajale

8. Aprill 2024 - 16:44

Tolmusaaste prognoosid Copernicuse atmosfääriseire teenistuselt (CAMS) näitavad Sahara tolmupilvede ulatuslikku kulgemist üle Euroopa. 6. aprilliga alanud kõige hilisem episood on toonud kaasa kõrged PM10 (tolmuosakesed alla 10 mikrogrammi) kontsentratsioonid maapinna kohal Ibeeria poolsaarel ning kohati Prantsusmaal ja Saksamaal. See on järg tervele seeriale viimastel nädalatel ette tulnud juhtumitele, mil Sahara kõrbest pärit tolm on jõudnud Euroopasse.

Copernicuse atmosfääriseire teenistus (CAMS) jätkab nädalavahetusel alanud Sahara kõrbetolmu Euroopasse tungimise jälgimist. CAMS-i prognoosid näitavad, et paljudes Euroopa piirkondades hakkavad tahkete tolmuosakeste kontsentratsioonid (PM10) õhus kasvama. Tolmupilv on liikunud üle enamiku Ibeeria poolsaarest ja jõudis Kagu-Prantsusmaale, Saksamaale ja Skandinaaviasse.

CAMS-i PM10 prognooside ööpäevased maksimumid ennustavad maapinna kohal märkimisväärseid kontsentratsioone, mis ületavad paiguti Euroopa Liidu keskmisi 24-tunniseid piirmäärasid (50 μg/m3). Tagajärjeks on õhukvaliteedi langus paljudes riikides. Sellega seostuvad ka hägune taevas ja sade näiteks autode ja akende pinnal.

„Sahara kõrbealade kohalt Euroopasse jõudnud soe kandub edasi ka Balti riikide poole. Teisipäeva päeval on õhk sellest hägusam eelkõige Eesti lõunapoolsetes maakondades, ööl vastu kolmapäeva Lääne-Eestis ning kolmapäeva päeval Eesti lõuna- ja idaosas. Kõige tihedama kontsentratsiooniga tolmupilv kandub prognooside kohaselt kolmapäeval meie põhjanaabrite õhuruumi. Neljapäevaks saabub Läänemere õhuruumi jahedam ja puhtam õhumass,“ selgitab Sahara kõrbetolmu pilvede liikumist Eestile Keskkonnaagentuuri juhtivsünoptik Taimi Paljak.

Copernicuse atmosfääriseire teenistuse vanemteaduri Mark Parringtoni kohaselt on kõige hilisem Sahara tolmupilve juhtum juba kolmas episood kahe nädala jooksul ja seostub ilmastikumustriga, mis on toonud kaasa viimaste päevade soojad ilmad Lääne-Euroopas. „Kaks eelmist juhtumit leidsid aset peamiselt Vahemere ja Lõuna-Euroopa kohal, ehkki sadet autodel täheldati läinud nädalavahetusel ka palju kaugemal põhja pool Skandinaavias. Kuigi Sahara tolmupilvede jõudmine Euroopasse pole midagi harukordset, on viimastel aastatel kasvanud nende juhtumite intensiivsus ja sagedus, mis võib viidata muutustele atmosfääri tsirkulatsioonis.“

CAMS seirab tolmupilve kulgemise kõiki etappe ja on hoidnud avalikkust kursis kõigi juhtumite raskusest käesoleval aastal. Lisaks sellele pakub CAMS andmeid ja prognoose tolmupilvede pikaajalise kulgemise kohta Euroopas ja globaalselt. Reaalajalähedased andmed ja tööriistad on tasuta kättesaadavad ning kujutavad endast vahendit abistamaks ööpäevaringsete õhukvaliteedi prognoosidega kodanikke, ettevõtteid ja poliitikuid teadmispõhiste otsuste langetamisel.

Copernicuse atmosfääriseire teenustest  ja aerosoolide kontsentratsioonist ning leviku prognoosist saab lugeda täpsemalt Keskkonnaportaalist

The post Copernicus: Sahara kõrbetolmu uus pilv toob lisa juba väga sündmusterohkele hooajale appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Kategooriad: Eesti uudised

Märtsi jagus nii päikest kui äikest

1. Aprill 2024 - 17:08

Ilm oli märtsile omaselt vaheldusrikas – soe ilm vaheldus külmaga, kuiv sajusega, oli nii päikest kui äikest. Märts oli pikaajalisest keskmisest soojem, kuivem ja sombusem.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur oli kuu jooksul valdavalt pikaajalisest keskmisest kõrgem ning püsis alates 19. märtsist plusspoolel. Eesti keskmine õhutemperatuur oli +2 kraadi (norm -0,6 kraadi), mis annab tänavusele märtsile alates 1922. aastast andmereas 7. koha. Seejuures oli märtsi viimane kolmandik soojuselt teisel kohal.

Eesti ööpäeva keskmine õhutemperatuur märtsis 2024

Märtsi kõige madalam õhutemperatuur -10,4 kraadi mõõdeti 10. märtsil Narvas ja Toomal. Kõige soojem oli 31. märtsil Valgas, kui õhutemperatuur tõusis 21,3 kraadini, mis on ühtlasi ka uus märtsi soojarekord. Eelmine rekord – 18,9 kraadi mõõdeti 30.03.1968 samuti Valgas. Lisaks Eesti rekordile püstitasid 14 jaama ka oma isikliku märtsikuu soojarekordi.

Seirekoht Uus rekord Eelmine rekord Jõhvi 17,2 31.03.2024 16,8 28.03.2007 Kihnu 17,2 31.03.2024 15,0 25.03.2007 Kuusiku 18,1 31.03.2024 18,0 25.03.2007 Lääne-Nigula 18,7 31.03.2024 17,4 25.03.2007 Narva 17,5 31.03.2024 16,0 19.03.1990 Pakri 16,3 28.03.2024 14,4 28.03.1973 Pärnu 19,6 31.03.2024 18,1 22.03.2007 Ristna 15,0 31.03.2024 13,5 27.03.2007 Tallinn-Harku 17,1 31.03.2024 15,9 29.03.2007 Türi 18,7 31.03.2024 17,4 28.03.2007 Valga 21,3 31.03.2024 18,9 30.03.1968 Vilsandi 15,9 31.03.2024 15,0 24.03.2007 Virtsu 19,6 31.03.2024 17,1 22.03.2007 Võru 19,9 31.03.2024 18,2 30.03.1968

Sademeid oli vähe, kuid nende valik suur – sadas lund, lörtsi, vihma ja lumekruupe. Märtsi esimesel 13 päeval sadas siin-seal vaid paar piiska, seejärel läksid ilmad sajusemaks. Kõige enam sadas Heltermaal, Kihnus, Sõrves ja Tallinnas, kus sademeid oli veidi üle 80% pikaajalisest keskmisest. Kõige kuivemad piirkonnad olid Mustvee, Valga, Viljandi ja Võru, kus sadas vaid ligi 40% normist. Eesti keskmisena sadas 22 mm, mis moodustab 64% pikaajalisest keskmisest. Sama kuiv oli ka 1941., 1977. ja 1997. aastal.

Eesti keskmine ööpäeva sademete summa märtsis 2024

Selle aasta esimene välgulöök registreeriti 11. märtsil Soome lahel. Kokku registreeriti märtsis kolm pilv-maa tüüpi välgulööki.

Lund jätkus kuu keskpaigani vaid Jõhvis ja Kagu-Eestis Tuulemäel, mujal lund ei olnud. 18. märtsil sai Mandri-Eestis enamikes kohtades taas maa valgeks, kuid seda vaid paariks päevaks. 26. märtsil sadas paiguti veel lund, kuid seegi ei püsinud maas pikalt.

Kuigi märtsis oli vaid üks päev, kus üheski ilmajaamas ei registreeritud päikesepaistet, kujunes kuu sombuseks. Kõige enam paistis päikest Roomassaares (143 tundi) ja kõige vähem Jõhvis (93 tundi). Eesti keskmisena paistis päikest 119 tundi, pikaajaline keskmine on 142 tundi.

Vaata ka videoülevaadet märtsikuu ilmast

The post Märtsi jagus nii päikest kui äikest appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Kategooriad: Eesti uudised

WMO ülevaade kinnitab: 2023. aasta oli läbi aegade kõige soojem

27. Märts 2024 - 14:47

2023. aasta globaalse kliima ülevaate kohaselt purustati möödunud aastal taas rekordeid kasvuhoonegaaside tasemete, pinnasetemperatuuride, ookeanide soojuse ja hapestumise, maailmamere tõusu ja Antarktika jääkatte ning liustike taganemise osas.
Miljonite inimeste igapäevaelu pöörasid pea peale kuumalained, üleujutused, põuad, maastikupõlengud ja kiirelt intensiivistuvad troopilised tsüklonid, mis põhjustasid kannatusi ja vigastusi.
Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) ülevaade kinnitab, et 2023. aasta oli läbi aegade kõige soojem – maapinnalähedane globaalne keskmine õhutemperatuur oli 1,45 kraadi üle tööstuseelse perioodi keskmise. Ühtlasi oli tegemist kõige soojema 10 aastase perioodiga.
„Maailm läheb soojemaks ja rekordid purunevad. Muutuva kliima tingimustes näeme erinevat ilma ja tema äärmuslikke tujusid. Seda olulisem on kindlustada elanikkonda kõrge õigustatavusega ilmaprognooside ja varajaste hoiatustega. Töö kõrge kvaliteedi, täpsuse ja usaldusväärsuse nimel käib igapäevaselt,“ ütleb Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. Eestis oli 2023. aasta pikas andmereas 6.–9. kohal.
Positiivse poole pealt saab ülevaatest välja tuua, et 2023. aastal suurenes taastuvenergia installeeritud võimsus võrreldes 2022. aastaga pea 50%, 510 gigavatini (eesmärk 2030. aastaks on 11 000 GW).

Loe lähemalt WMO pressiteatest, WMO raportist ja vaata kaardiloost.

 

The post WMO ülevaade kinnitab: 2023. aasta oli läbi aegade kõige soojem appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Kategooriad: Eesti uudised

15. juuli ekstreemumid 2014-2024

AastaMaks.KeskmineMin.
202424,4°C17,75°C10,7°C
202325,3°C18,16°C10,7°C
202220,0°C14,42°C7,0°C
202132,6°C25,16°C15,9°C
202022,4°C15,78°C5,3°C
201921,8°C15,12°C3,5°C
201830,2°C21,99°C12,2°C
201721,8°C14,97°C4,4°C
201624,4°C17,14°C13,3°C
201521,3°C15,31°C4,3°C
201427,3°C19,25°C12,0°C

Keskkonnaagentuuri ennustus

11...18°C
20...28°C
16...21°C
20...28°C
13...18°C
19...24°C
12...17°C
19...24°C

Tänane kuufaas

68,4% on kuu nähtav.
21 päeva on noorkuuni.
Kasvav kuu

Külastatavus

Statistika: METRIX.Station

UV-indeks Roomassaare

Päevarekordid

Täna Tallinnas kõige soojem on olnud 31,7°C (2010) ja külmem 5,8°C (2017).

Täna Tartus kõige soojem on olnud 32,0°C (2003) ja külmem 5,0°C (1976).

Facebook

Keskkonnaagentuuri hoiatused

Veebimajutus

Süsteemimootor

drupal

HTML raamistik

bootstrap 3

Kujundus

bootswatch

Reklaam

adsense

Sisuedastusvõrk