Astronoomia.ee

Telli voog Uudisvoog Astronoomia.ee
Värav Eesti astronoomiasse
Internetiaadress: http://www.astronoomia.ee
Uuendatud: 1 tund 40 minutit tagasi

Vaatlusõhtud AHHAA keskuses (10.–11. detsember 2021)

26. November 2021 - 13:37

10. detsember 2021 kell 16:00–19:00
11. detsember 2021 kell 16:00–19:00

Detsembrikuu pakub taevahuvilistele palju põnevat – see on aasta kõige pimedam kuu, mistõttu on öisteks vaatlusteks sobivat aega kõige enam. Peale selle on käesoleva aasta detsembritaevasse sattunud suur hulk põnevaid Päikesesüsteemi objekte: 10. ja 11. detsembri õhtutel saab näha Kuud, tervelt kolme planeeti – Veenust, Jupiteri ja Saturni ning üllatuskülalisena saabunud komeeti C/2021 A1 (Leonard). Tegemist on värskelt avastatud pikaperioodilise komeediga, mis pole Päikese läheduses viibinud ligi 80 000 aastat ning käesolev möödalend jääb talle viimaseks – orbiidi arvutused näitavad, et planeetide raskusjõu mõju heidab komeedi seekord lõplikult Päikesesüsteemist välja.

Vaade AHHAA katuselt 10. detsembri õhtul. Punase ristiga paremal on tähistatud komeet C/2021 A1 (Leonard). Pilt: Stellarium

Vaade AHHAA katuselt 10. detsembri õhtul. Punase ristiga paremal on tähistatud komeet C/2021 A1 (Leonard). Pilt: Stellarium

NB! Veenus ja komeet Leonard loojuvad vastavalt umbes kell 17 ja 17.30, nende vaatlemiseks tuleb sellest varem kohale tulla. Kuna komeetide heledus on väga raskesti ennustatav, siis ei saa Leonardi nägemist neil õhtutel kindla peale lubada, Kuu ja planeedid on aga igal juhul vaadeldavad. Et komeedid on siiski põnevad, hoiame uustulnukal aktiivselt silma peal ning kui selle heledus peaks soosima vaatlust mõnel muul ajal, teeme lisavaatluseid. 10. ja 11. detsembri vaatlused toimuvad igal juhul, kuid võimalike lisavaatluste kohta jooksva info saamiseks jälgige AHHAA Facebooki lehte.

Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega läbi teleskoobi pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Osalemine tasuta.
Katusele pääseb Newtoni kohviku trepikoja 3. korruselt, lisainfot saab kohapeal küsida kassast.

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral.
Katusel võib olla jahe ja tuuline, riietuge vastavalt.

Kategooriad: Eesti uudised

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

27. Oktoober 2021 - 12:15

30. november 2021 kell 18:15–19:30

Tõnu Viik

“Ilveste akadeemia”

Juttu tuleb ühest esimesest teaduste akadeemiast, mille asutas 18-aastane nooruk Federico Angelo Cesi Itaalias 1603. aasta augustikuus. Miks ilveste akadeemia – seda selgitab loeng.

Loeng on tasuta.
Kõik huvilised on oodatud.
Kontrollitakse koroonapasse.

Võimalusel toimub pärast loengut vaatlus Tartu tähetorni üle saja aasta vanuse Zeissi teleskoobiga.

Kategooriad: Eesti uudised

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

27. Oktoober 2021 - 12:09

16. november 2021 kell 18:15–19:30

Mihkel Pajusalu:

“Kosmosetehnoloogilistest ettevõtmistest Tõraveres”

Loengul kuulete mitmest huvitavast kosmosemissioonist ja projektist, millega Eesti teadlased ja insenerid seotud on.

Loeng on tasuta.
Kõik huvilised on oodatud.
Kontrollitakse koroonapasse.

Võimalusel toimub pärast loengut vaatlus Tartu tähetorni üle saja aasta vanuse Zeissi teleskoobiga.

Kategooriad: Eesti uudised

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

27. Oktoober 2021 - 11:57

2. november 2021 kell 18:15–19:30

Maret Einasto

“Galaktikate superparved – kosmilise võrgustiku suurimad struktuurid”

Loengus kuulete superparvede avastamisest ja uurimisest ning Tõravere teadlaste suurest osast selles.

Loeng on tasuta.
Kõik huvilised on oodatud.
Kontrollitakse koroonapasse.

Võimalusel toimub pärast loengut vaatlus Tartu tähetorni üle saja aasta vanuse Zeissi teleskoobiga.

Kategooriad: Eesti uudised

Täiskuuvaatlus Tartu Tähetornis

12. Oktoober 2021 - 17:59

20. oktoober 2021 kell 22:00–23:00

Vaatame täiskuud.
Ka Jupiter ja Saturn on veel puulatvade vahelt paistmas.

Vaatlused toimuvad ainult selge ilmaga.
Kõik huvilised on oodatud.
Palun pange end soojalt riidesse!

Kategooriad: Eesti uudised

TalTechi teadlane püüdis satelliit Hämariku esmakordselt pildile

12. Oktoober 2021 - 13:56

Kui eelmise aasta septembri algul lennutati kosmosesse Tallinna Tehnikaülikooli satelliit Hämarik, ei osanud asjaosalised arvata, millal õnnestub orbiidil “kihutav” objekt ükskord pildile püüda.

Vähem kui aasta hiljem, 17. augusti hilisõhtul teavitas Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Dzmitry Kananovich oma sõpru ja kolleege sõnumiga: “Tere õhtust! 30 minutit tagasi märkasin, et taevas on selge. Ja… TTU100 teeb väga sobiva möödalennu kell 22.55!”

Nüüd tuli Dzmitryl kiiresti süsteem pildistamiseks valmis seada – see võttis vähem kui 10 minutit ning esimesed pildid olidki käes!
“Siin see on. Kellaaeg 22:56:55, kaugus satelliidist umbes 792 km. Heledus on ~10 magnituudi. Muidugi on mul rohkem pilte,” teatab ta oma sõnumis, kus on näha ka fotod.

Hämarik

Pildi keskel olev täpike oli TTU100 – Tallinna Tehnikaülikooli satelliit Hämarik, mis lennutati orbiidile ESA raketiga 3. septembril 2020. Pildil nähtavad pikad jooned on taevas olevate tähtede jäetud jäljed, mis moodustuvad 2 sekundi pikkuse säri käigus.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pildil on optilistest sensoritest tulnud pildid kuuel erineval ajahetkel. Kuubiku kujulisel satelliidil on kuus külge ja seega kuus optilist sensorit. Igal sensorite real on üks kõige heledam laik – päike. Samuti võib märgata väiksema heledusega laike – osa neist võivad olla maapinna pildid, aga ka peegeldused sensorite sisepindadelt või päikesepaneelidega kaetud tiibadelt.

-->


Satelliidid Koit ja Hämarik

Hämarik

Rauno Gordon_2

Juba seitse aastat tagasi üsna selle projekti algusfaasis plaanis satelliite Koit ja Hämarik arendanud TalTechi Mektory kosmosekeskuses tegutsev meeskond, mida juhib Rauno Gordon, et võiks katsetada optilist sidet. See tähendas, et satelliidid vilgutavad tulesid, samas kui Maa pealt saab väikese teleskoobiga jälgida nende ülelendu ning näha ka vilgutamist. Sama meetod võimaldaks andmeid ka Maale saata.

Kuigi mitu tudengit on projekti vältel teoreetiliselt selle teemaga tegelenud, siis satelliidi taevast ülelennu reaalse jälgimiseni siiski ei jõutud.

Veidi üle kahe aasta tagasi võttiski selle teema oma südameasjaks argielus hoopis TalTechi loodusteaduskonnas vanemteadurina töötav Dzmitry, kes on hobi korras paljusid teleskoope lähemalt uurinud. Selgus, et mitmed teleskoobid, mida õnnestus Tallinnas proovida, ei suutnud kiirelt üle taeva lendavaid objekte jälgida. Probleemid olid erinevad, mõnel juhul oli takistuseks vastava tarkvara puudumine ja teine kord riistvara puudulikkus, mis ei lubanud ülelendu jälgida n-ö piisava sujuvusega.

Dzmitry leidis lahenduse

Lõpuks leidis Dzmitry lahenduse ühe spetsiifilise väikese träkkeri näol, millele saab kinnitada kuni paar kilo kaaluvaid kaamerasüsteeme. Teleskoobiks sai valitud laiatarbe kaamera objektiiv. Selgus, et selle tehnikaga on 10 minuti jooksul üle taeva lendava objekti jälgimine niivõrd sujuv, et vaadelda saab isegi väga väikese heledusega objekti, kui valida kaameras iga kaadri säriaja pikkuseks 2 sekundit.

Satelliidiga Hämarik on meeskonnal jätkuvalt kontakt, uuendatud on ka tarkvara, kuid laiemate funktsioonidega tarkvara on esialgu veel arendamisel. Põhiline eesmärk on saada tööle Maast piltide tegemise funktsioon. Tehnikaülikooli koostööpartneri, pikaajalise kosmose valdkonna kogemusega IT ettevõtte Datel tarkvarainseneri Kerstin Äkke sõnul on meeskonna tööplaanis ülesandeid mitmeid, sealhulgas kiire andmeside tööle saamine, et Hämariku poolt kosmosest tehtud pilte ka maapeale saada. “Praegu on meil juba õnnestunud paar pisipilti ehk thumbnail’i alla laadida. Järgmine eesmärk on tuvastada täpsemalt satelliidi asend ja pöörata satelliiti kaameratega Maa poole, et terveid kosmoses tehtud pilte maa peale saata,” selgitas tarkvarainsener edasisi plaane. Siis saab näidata asendikontrolli süsteemi sensoritest tulnud andmeid – satelliidi igal küljel on optiline sensor, mis käitub nagu väike kaamera.

Kui kaua on satelliidid kosmoses olnud?

Satelliitide ehitusega alustati Tallinna Tehnikaülikoolis aastal 2014.

Algselt oli tudengitel kavas saata orbiidile üks kosmosesatelliit, kuid siis avanes võimalus saata siiski kaks. Satelliidid said endale nimeks Koit ja Hämarik. Koit startis kosmosesse Soyuz raketi pardal 5. juulil 2019 ning Hämarik 3. septembril 2020.

Esimesena saadi kontakt aga hiljem kosmosesse lennutatud satelliidiga. Eelmise aasta 15. novembri õhtul õnnestus Tõraveres asuva Tartu Observatooriumi antenniga kinni püüda infopakett Hämarikult. Ainult mõni päev hiljem, 21. novembril kell 10.27 õnnestus esimest korda vastu võtta infopaketid ka satelliidilt Koit, mis jõudis orbiidile juba 2019. aasta suvel.

Kokku on Eesti orbiidile viinud kolm satelliiti, kusjuures kõigiga on õnnestunud luua ühendus. Lisaks satelliitidele Koit ja Hämarik tiirleb orbiidil ka ESTCube-1. Analoogselt Hämarikuga on satelliidi Koit missiooniks maaseire, milleks kasutatakse RGB ja NIR kaamerat. Koit tiirleb 530 km kõrgusel orbiidil kiirusega 7,6 km/s.

Lisainfo:

Rauno Gordon, TalTechi kosmosevaldkonna juht
rauno.gordon@taltech.ee

Kategooriad: Eesti uudised

Vaatlushommikud AHHAA keskuses (oktoober 2021)

7. Oktoober 2021 - 15:50

25. oktoober 2021 kell 06:30–08:30
26. oktoober 2021 kell 06:30–08:30
27. oktoober 2021 kell 06:30–08:30
28. oktoober 2021 kell 06:30–08:30
29. oktoober 2021 kell 06:30–08:30

Oktoobrikuu viimasel nädalal pakub hommikutaevas enne tööpäeva algust põnevaid elamusi. Idasuunast piilub harvanähtav Päikesele lähim planeet Merkuur, kõrgel lõunataevas troonib viimase veerandi Kuu ning igal hommikul on õigel hetkel taevasse vaadates enne päikesetõusu võimalik näha Rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) ülelendu. Kogu seda vaatemängu saab 25.–29. oktoobri hommikutel kell 6:30–8:30 AHHAA katusel jälgida. Kas saaks veel tööpäeva paremini alustada?

Millal mida näha saab?

  • Kuu: igal hommikul kogu aeg, iga järgmise päevaga on kuusirp kitsam.
  • Merkuur: alates 6:45 kuni u 7:30 (palja silmaga, olenevalt atmosfääri selgusest), teleskoobis ka hiljem.
  • ISS: (NB: kellaajad võivad mõne minuti jagu muutuda)
    • 25.10: 7:15–7:25,
    • 26.10: 6:30–6:37,
    • 27.10: 7:17–7:26,
    • 28.10: 6:33–6:39,
    • 29.10: 7:20–7:29.
  • Päikesetõus: 8:20–8:30 (iga päev pisut hiljem).
Merkuur, Kuu ja ISSi ülelend AHHAA katuselt 25. oktoobri hommikul. Klõpsa pildile, et näha ISSi ülelendu videona.

Merkuur, Kuu ja ISSi ülelend AHHAA katuselt 25. oktoobri hommikul. Klõpsa pildile, et näha ISSi ülelendu videona. Pilt & video: Stellarium

ISSi ülelendude ajal üritame kosmosejaama ka kaamerasse püüda. Et kiiresti liikuvale jaamale on teleskoobiga üpris raske pihta saada, siis selle õnnestumist garanteerida ei saa :) Muul ajal on kõigil osalejatel võimalik enda nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega läbi teleskoobi pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Osalemine tasuta.
Katusele pääseb Newtoni kohviku trepikoja 3. korruselt (jälgige silte maja ustel).

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral.
Katusel võib olla jahe ja tuuline, riietuge vastavalt.

 

Kategooriad: Eesti uudised

Vaatlusõhtud AHHAA keskuses (15.–16. oktoober 2021)

7. Oktoober 2021 - 13:39

15. oktoober 2021 kell 19:00–22:00
16. oktoober 2021 kell 19:00–22:00

Oktoobrikuu keskpaiku saab taevas näha uhket taevakehade kolmikut – Kuu satub kokku Päikesesüsteemi suurimate planeetide, Jupiteri ja Saturniga. Teleskoopide vahendusel saame näha Saturni rõngaid, Jupiteri pilvi ja kaaslaseid ning Kuu pinnadetaile. Kui taevaolud peaksid meid soosima, siis saab näha ka mõningaid süvataevaobjekte: täheparvi, mitmiktähti või udukogusid.

 Stellarium

Vaade Kuule ja hiidplaneetidele AHHAA keskuse katuselt. Pilt: Stellarium

Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega läbi teleskoobi pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Osalemine tasuta.
Katusele pääseb Newtoni kohviku trepikoja 3. korruselt (jälgige silte maja ustel).

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral.
Katusel võib olla jahe ja tuuline, riietuge vastavalt.

Kategooriad: Eesti uudised

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

30. September 2021 - 11:14

19. oktoober 2021 kell 18:15–19:30

Kaarel Nõmmela

“Kuidas 2021. aastal Marsi uurimisel ajalugu tehti?”

Tähetorni suvenäituse “Uudiseid Marsilt” jätkuna räägib Tartu Ülikooli muuseumi haridusprogrammide kuraator Kaarel Nõmmela ettekandes, millised Marsi uurimise projektid lõppeval aastal õnnestusid, aga ka sellest, millised lootused pole täitunud.

Suvenäitus “Uudiseid Marsilt” on avatud Tähetorni hoovil veel ka sügisel.

Loeng on tasuta, kõik huvilised on oodatud.

Kategooriad: Eesti uudised

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

30. September 2021 - 11:08

5. oktoober 2021 kell 18:15–19:30

Lea Leppik:

“Kes ja kuidas mõõtsid Struve (Balti) kaart (1821-1827)?”

Räägime küll Wilhelm Struve järgi nimetatud Struve kaarest ja UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Struve kaare punktidest, kuid tegelikult oli Struvel palju abilisi.

Astronoomialoengus räägib Lea Leppik lähemalt, kes nad olid ja milliseid raskusi tuli töö käigus ületada.

Kategooriad: Eesti uudised

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

17. September 2021 - 12:32

28. september 2021 kell 18:15–19:30

Sügistaevas 2021
Kadri Tinn

Loengul kuulete, mida huvitavat on näha sel sügisel tähistaevas. Millised tähtkujud on hästi vaadeldavad just sügisel ja kuidas on seis planeetide nähtavusega.

Loeng on tasuta.
Kõik huvilised on oodatud.

Kategooriad: Eesti uudised

Teadlaste Öö Festivali vaatlusõhtu AHHAAs (24. september 2021)

10. September 2021 - 13:22

24. september 2021 kell 21:30 – 25. september 2021 kell 01:30
24. september 2021 kell 21:30 – 25. september 2021 kell 01:30

Teadlaste Öö Festivali õhtul on AHHAA katus terve õhtu ja öö vaatlusteks avatud. Teleskoopide vahendusel saame näha Saturni rõngaid, Jupiteri pilvi ja kaaslaseid ning Kuu pinnadetaile. Kui taevaolud peaksid meid soosima, siis saab näha ka mõningaid süvataevaobjekte: täheparvi, mitmiktähti või udukogusid.

Vaatlusõhtul on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega läbi teleskoobi pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

NB! Vaatlusõhtul osalemine koos TÖFi õhtuse peo piletiga.
Täpsem info: TÖFi peo üritus Facebookis: link.

Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral.
Katusel võib olla jahe ja tuuline, riietuge vastavalt.

Kategooriad: Eesti uudised

Vaatlusõhtud AHHAA keskuses (17.–18. september 2021)

23. August 2021 - 12:56

17. september 2021 kell 20:30–23:30
18. september 2021 kell 20:30–23:30

Septembrikuu keskpaiku saab taevas näha uhket taevakehade kolmikut – Kuu satub kokku Päikesesüsteemi suurimate planeetide, Jupiteri ja Saturniga. Teleskoopide vahendusel saame näha Saturni rõngaid, Jupiteri pilvi ja kaaslaseid ning Kuu pinnadetaile. Kui taevaolud peaksid meid soosima, siis saab näha ka mõningaid süvataevaobjekte: täheparvi, mitmiktähti või udukogusid.

 Stellarium

Vaade Kuule ja hiidplaneetidele AHHAA keskuse katuselt. Pilt: Stellarium

Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega läbi teleskoobi pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Osalemine tasuta.
Katusele pääseb Newtoni kohviku trepikoja 3. korruselt (jälgige silte maja ustel).

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral.
Katusel võib olla jahe ja tuuline, riietuge vastavalt.

Kategooriad: Eesti uudised

01. detsembri ekstreemumid 2011-2021

AastaMaks.KeskmineMin.
20211,2°C-4,35°C-8,1°C
20207,0°C2,07°C-2,8°C
20195,0°C-0,12°C-7,7°C
20181,0°C-5,08°C-11,8°C
20173,7°C0,53°C-0,9°C
20163,6°C-0,11°C-3,9°C
20155,7°C2,87°C-0,3°C
20140,3°C-8,02°C-17,7°C
20136,9°C1,77°C-4,2°C
20120,7°C-6,61°C-14,0°C
20118,1°C4,46°C-1,0°C

Ilmateenistuse ennustus

-8...1°C
0...-7°C
-2...-17°C
-2...-10°C
-2...-8°C
0...-7°C
-2...-17°C
-1...-14°C

Rõhkkonnad Eestis

PäevMadal- rõhkkondKõrg- rõhkkond
30.11.Benedikt
29.11.Benedikt
28.11.Yilmaz
27.11.Yilmaz
26.11.Zeus

Külastatavus

Statistika: METRIX.Station

Ennustuse täpsuse jooksva kuu parimad

AllikasPäevi%
Forecast.io2100,00%
Forecast.io1100,00%
Ilmateenistus 195,00%
Ilmateenistus 395,00%
Ilmateenistus 495,00%

Tänane kuufaas

11,9% on kuu nähtav.
4 päeva on noorkuuni.
Vanakuu

UV-indeks

Päevarekordid

Täna Tallinnas kõige soojem on olnud 8,6°C (2000) ja külmem -18,2°C (1925).

Täna Tartus kõige soojem on olnud 7,6°C (2000) ja külmem -21,2°C (1973).

Facebook

Ilmateenistuse hoiatused

Tase 1:
põhja- ja loodetuul 13, puhanguti 18 m/s.
Tase 1:
loodetuul 12, puhanguti 15-17 m/s.
Tase 1:
loodetuul 12, puhanguti 15-17 m/s.
Tase 1:
loodetuul 12, puhanguti 15-17 m/s.
Tase 1:
loodetuul 12, puhanguti 15-17 m/s.
Tase 1:
loodetuul 11, puhanguti kuni 14 m/s

Veebimajutus

Süsteemimootor

drupal

HTML raamistik

bootstrap 3

Kujundus

bootswatch

Reklaam

adsense

Sisuedastusvõrk