Kõik uudised

 

Nurmkana vanasti põldpüüks kutsutu        Perdix perdix

 

Möödunud aasta novembris olid moodustunud nurmkanade salgad, kes jäävad kokku kevadeni. Talvisel ajal saadakse koondunult kergemini hakkama ja valvsaid silmapaare on rohkem ohtude tunnistamiseks, sest neid käivad kimbutamas nii rebased kui kullilised.

Winter season is passing by, but winter weather can persist well into the official Spring season. So what will the coming months offer regarding snowfall? …

The post Snowfall Predictions: February to April snowfall anomaly Forecast from the latest seasonal data for North America and Europe by author Andrej Flis appeared first on Severe Weather Europe.

Kümneaastase kogemusega Eesti päikeseenergialahendustega tegelev ettevõte siseneb Leedu turule. Eesti ühe kiiremini kasvava taastuvenergia ettevõtte juhtide sõnul on Baltikumi laienemine oluline strateegiline arengusamm, et tugevdada oma positsiooni Põhja-Euroopa regioonis.  

Logistikaettevõte DPD plaanib 2025. aastaks toimetada kuues Eesti suuremas linnas pakid kohale vaid elektrikaubikutega. Ettevõte investeerib 200 000 eurot alajaama rajamiseks pidevalt kasvava energiavajadusega piirkonda, Jüri sorteerimiskeskusesse. Alajaamaga maandatakse riske madalpinge võimsuse puudumisel, et vältida tulevikus kulude hüppelist kasvu ning tagada sujuv üleminek elektrikaubikutele. 

Kõige suurema osa oma ajast veedavad teleka ees 65+ vanuses inimesed – üle 3 tunni päevas. Kõige vähem vaatavad telekat 10–14aastased (tund ja 16 minutit päevas) ja 25–44-aastased (1 tund ja 25 minutit). Loe edasi ja tutvu uuringu metoodikaga statistikaameti kodulehel.

Weather instruments have already been around for a couple of centuries. Millennia ago, there were techniques that were being used to get a grasp on …

The post Modern weather forecasting wouldn’t be as good if we didn’t know how to measure the weather. So how do we measure it? Is human hair the best Hygrometer? by author Saša Zidar appeared first on Severe Weather Europe.

Uuendatud : 12 02.2023

Nädala algus ja lõpp tulevad tuulised, kuid kohati lausa kevadiselt soe.

Päikest sel nädalal näeb, aga mitte üleliia palju. Pigem on ilmad ikkagi pilvisemad.

Homme, esmaspäeval (13.02.) asub meist kaugel kirde suunal aktiivne madalrõhkkond ja kaugel Kesk-Eurooüa kohal kõrgrõhkkond. Nende vahel asume justkui "eikellegimaal". Suuremat sadu oodata ei ole, kuid lahe kange vastasseisu tõttu tugevneb lääne- ja loodetuul.
Päeval on rannikul puhanguid 16...19m/s.
Õhusooja on öösel 0...3°C, päeval lisandub tugeva tuule toel Atlandilt mahedust ja õhusoe kerkib 3...6°C-ni!

Teisipäeval (14.02.) enamvähem sarnane olukord püsib. Madalrõhkkond liigub enam Venemaa sisealadele, kõrgrõhkkond jääb püsima Kesk-Euroopa kohal. Sadu oodata ei ole.
Õhuvool pöördub koos tuulega põhjakaarde ning tuul tasapisi päeva peale nõrgeneb.
Õhutemperatuur on öösel -3...3°C, päeval tõuseb korraks 5°C ümbrusse ning seejärel õhtul langeb kõikjal alla 0°C.

Kolmapäeval (15.02.) tuleb kõrgrõhuala meile lähemale, kuid pilvi see täielikult hajutada ei suuda ja läänekaarest lisanduva niiskuse tõttu võib mõnel pool päevasel ka nõrk sajuhoog vihma - lörtsina tulla.
Tuul pöördub läänekaarde, puhangud rannikul 9...12m/s.
Öö on külm : -3...-9°C, kus pikemalt selge, siis langeb veel mõni kraad allapoole. Päev toob tõusu ja kraadinäidud jäävad -3...3°C vahele.

Neljapäeval (16.02.) jõuab kaugele Põhjamerele uus, aktiivne madalrõhkkond. Selle suurem sadu meile ei ulatu, küll aga õhtul libiseb üle selle lohk, mille sajupilvedest tuleb meil enamasti vihma, järgneval ööl ida pool ka lörtsi - lund.
Õhuvool ja tuul pöörduvad taas edelasse, tuul pisut tugevneb.
Öösel on õhutemperatuur -4...2°C, päeval tõuseb -2...4°C-ni.

Reede (17.02.) öösel liigub nõrk - mõõdukas vihma-, ida pool ka lörtsi- ja lumesadu üle maa idakagusse. Sajuhulk ei ole aga väga suur, vaid 1-4mm.
Tuul puhub läänekaarest ja ei ole kuigi tugev, hilisõhtul pöördub enam edelasse - lõunasse.
Õhutemperatuur on öösel lääne pool 0...2°C, ida pool 0...-3°C. Päev toob kõikjale 0...4°C.

Nädalavahetus (18. ja 19.02.) on veel piisavalt kaugel, et praeguses muutlikus olukorras jõuab prognoos veel kordi muutuda. Täpsem seis peaks olema teada kolmapäeval - neljapäeval. Küll aga panen siia variandi, mida hetkel näitab tulevat ECMWF-prognoosmudel.
Selle kohaselt tuleb nädalavahetus väga tuuline - laupäeval on lääne- ja edelatuule puhangud 18...22m/s, pühapäevaks aga pöördub loodesse ja tugevneb tormiseks ja puhangud võivad ulatuda 30m/s ümbrusse.
Sel juhul saame laupäeval rohkelt vihma, pühapäeval aga suuremat sadu hetkel ei paista. Selline "kuiv torm" näib olevat.
Laupäeval on sooja 2...6°C, pühapäeval langeb päeva jooksul 0°C ümbrusse.

Aga nagu öeldud, siis see jõuab veel muutuda. Hoian kätt pulsil ja korrigeerin vastavalt prognoodi igapäevaselt ka siin.

Vahepeal on selgunud, et jaanuar oli pikaajalisest keskmisest kogu Euroopas 2,2°C soojem. Vt lähemalt SIIT

Eesti elaniku keskmine keskkonnajälg ületab Maa taluvuspiiri 3,8 korda, Euroopa elaniku oma on Maa taluvuspiirist 2,9 korda suurem. Eesti elanike keskkonnajälg on suurem elektri, kütte, toidu ja soetatud seadmete osas, kuid transpordi keskkonnajälg jääb eurooplasele alla, selgub Arenguseire Keskuse täna avaldatud raportist “Eesti ja Euroopa elanike keskmine keskkonnajälg”.

Sloveenlased on koostanud kaks suurepärast postrit selgitamaks inimestele, milline väärtus on suurkiskjatel nii ökosüsteemi kui ühiskonna tasandil. 

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Tarmo Mikussaar

 

Keskkonnaagentuur andis pühapäeval nii Mandri-Eestile kui ka saartele esimese taseme libedahoiatuse.

Tuuleluud männil

Tuuleluud, tuulepesa, nõialuud…

Tuuleluuad moodustuvad tihedaid oksapõimikud puude võras. Põhjustajateks on peamiselt seened, harvemini viirused või putukkahjurid, aga ka mingid muud kahjustajad.

Tuntumad ja silmahakkavamad on tuuleluuad kaskedel ja aiapidajad on neid täheldanud ka viljapuudel. Vähem märgatavad on nad okaspuudel ehk kuusel ja männil.