Kõik uudised

It looks like a neverending story of how unusually intense the Polar Vortex is this winter season. The Arctic cold pool just keeps spreading outbreaks …

The post The intense southern lobe of the Polar Vortex triggers another massive 50 degrees F temperature drop for the central U.S. this week, bringing more snow, ice, and severe storms across the country appeared first on Severe Weather Europe.

Tartu Ülikooli botaanikaaia näitusel „Pilguheit SEEMNETE salailma“ eksponeeritakse erinevaid taimeseemneid ja seemnetest meisterdatud laste fantaasiarikkad kunstiteoseid. Näitusel saab näha ka maailma suurimat ja raskeimat seemet.

29. märts 2022 kell 18:15–19:30

Kaarel Nõmmela Uus kosmosevõidujooks. Juttu tuleb peamiselt Elon Muskist ja tema kosmoseprojektidest. Loeng on tasuta, kõik huvilised on oodatud.

15. märts 2022 kell 18:15–19:30

 

Üllar Kivila

99 aastat planetaariumi

1923. aastal nägi ilmavalgust Carl Zeissi optikafirma esimene planetaariumiprojektor ning seda peetakse kaasaegse planetaariumi sünniks. Loomulikult pole ajalugu tegelikult nii lihtne ning taeva kujutamine kui selline on palju vanem kunst.

Selles planetaariumide ajaloole pühendatud loengus saab kuulda ja näha tähistaeva ja taevakehade kujutamise võlu ja valu läbi teadaoleva ajaloo ning mõtiskleme selle
üle, mida toob tulevik.

Vaatame üle ka planetaariumide ajaloo Eestis, kus aastakümneid hoidis üksildast ainuvalitsust Tartu Tähetorni klassikaline opto-mehaaniline Zeissi ZKP 2, kuid viimastel aastatel on igasse Eesti nelja nurka isemoodi planetaariumid tekkinud.

Loeng on tasuta, kõik huvilised on oodatud.

1. märts 2022 kell 18:15–19:30

Enn Kasak

Mesopotaamia tähetarkus I

Sissejuhatav loeng Mesopotaamia tähistaevast ja kirjast, planeetidest ning panteonist.

Loeng on tasuta, kõik huvilised on oodatud.

Minu jaoks üks stiilsema väljanägemisega partidest, kes on paraku jäänud meil üha haruldasemaks. Rändel neid ikka kohtab, kuid harva, kui seda ilu õnnestub näha lähedalt. Meil pesitsevate paaride arvukus on hinnanguliselt 10-20 paari.

 

Tamme-kirjurähn       Dendrocopos medius

 

Veebruaris alanud Linnuvaatleja määramisvõistlusele lisandub iga päevaga üha uusi osalejaid, linnuhuvilisi, kes soovivad oma linnutundmist proovile panna ja teadmisi juurde saada. Osale ka Sina!

Linnuvaatleja kümnevoorulise linnumääramise võistluse info leiab määramisvõistluse lehelt.

Prototron käivitab uue taotlusvooru ainult roheliste ideede jaoks, et tuua nutikad rohetehnoloogilised lahendused võimalikult kiiresti turule, ning seeläbi panustada meie maailma päästmisse Avaldusi rohevoorus osalemiseks saab esitada 25. märtsini.

Maaeluminister Urmas Kruuse osaleb esmaspäeval Brüsselis algaval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumisel, kus peateemana on arutelu all Euroopa roheleppe, ühise põllumajanduspoliitika ja kaubanduspoliitika sidusus.

Pasknäär õrnas lumesajus.19.02.2022, Harjumaa Jaga seda ka teistega

The post Värske lumi appeared first on 12kuud.net.

Tulemas on taas nii lund, lörtsi kui ka vihma, paiguti võib tuulekiirus ulatuda 23 m/s, prognoosib sünoptik Kairo Kiitsak sotsiaalmeedias.

Nädala märksõnadeks on heitlikkus, muutlikkus ja sademed.

Ilmateenistuse HOIATUS : 21.02 hommikul Lääne-Eesti saartel algav lumesadu levib päeval üle Eesti, tuiskab. Nähtavus on halb. Sadu läheb Lääne- ja Lõuna-Eestis üle lörtsiks ja vihmaks. Sadu on mitmel pool tugev. On jäidet. Hommikul tugevneb kagutuul Lääne-Eesti saartel ja rannikul 10-15, puhanguti kuni 23 m/s, päeval ulatub kagutuul ka mandril puhanguti 15 m/s.

Rekordmadalat õhurõhku esmaspäevase keerisega ei kaasne, kuid Eesti kontekstis siiski üsna madal.

Esmaspäeval (21.veebruar) liigub meieni järgmine, üpris aktiivne tsüklon läänest. Hommikul jõuavad saartele sajupilved, esialgu tuleb sadu lumena. Keskpäeva paiku jõuab ka soojem õhumass, mis muudab Kesk-, Lõuna- ja Lääne-Eestis vesisemaks. 

Keerise niiskusevaru on suur ja sajud on laiguti üsna tugevad. Oodatav lumelisa on 4-8cm, kuid paljudes kohtades teeb seda õhemaks lisanduv tugev vihm.

Lõuna- ja kagutuul tõuseb hommikul sisemaal 15, rannikul ja saartel puhanguti 24 m/s. Õhtul tuul veidi nõrgeneb.

Öö on miinuspoolel, päeval tõuseb nulli ja kraad-kolm üle.

Teisipäeval (22.veebruar) liigub madalrõhkkond keskmega üle Eesti. Jätkub mõõdukas kuni tugev lörtsi- ka vihmasadu, kirdenurgas tuleb ka kuivemat lund. Õhtupoolikul sadu hõreneb.

Lõunakaaretuule puhangud ulatuvad rannikul 20 m/s. Pöörise keskme üleminekul lühiajaliselt nõrgeneb, peale üleminekut pöördub saartest alates põhjakaarde ja tugevneb uuesti puhanguti 21 m/s.

Õhutemperatuur on ööpäevaringselt nulli ümber (-2...2), õhtul langeb sisemaal -5 ümbrusse.

Kolmapäev ja neljapäev (23. ja 24.veebruar) mööduvad kõrgrõhkkonna toel sajuta, kolmapäev ka laialdasemalt selgena.

Neljapäeval kõrgrõhkkonna võim aga nõrgeneb ja päeva teises pooles võib mõnel pool ka nõrgapoolset vihma-lörtsi tulla.

Läänekaaretuul on mõlemal päeval nõrk, neljapäeval tugevneb lõunakaaretuul puhanguti 20 m/s.

Õhutemperatuur on kolmapäeval ööpäevaringselt -10...-2, neljapäeva öösel langeb selgemates kohtades -15ni, päeval tõuseb aga plusspoolele.

Reedel (25.veebruar) läheneb läänest aktiivsem madalrõhkkond, mis toob laussaju lörtsi ja vihmana. Sadu on enamasti nõrk või mõõdukas.

Tuul pöördub edelasse ning püsib rannikualadel 18-21 m/s.

Õhutemperatuur on ööpäevaringselt kergelt plusspoolel.

Nädalavahetus (26. ja 27.veebruar) tuleb kõrgrõhkkonna toel taas selgem, sajuta ja rahulikum. Pühapäeva õhtul läheb aga läänest alates pilve, kuid sadu veel ei jõua.

Mõlemal päeval puhub nõrgapoolne põhja- ja loodetuul, pühapäeval tugevneb veidi edelatuul.

Õhutemperatuur on nädalavahetuse vältel -1...-8 vahemikus.

 

Hallhüljes       Halichoerus grypus    

 

Seda me teame, et emashüljes imetab poega ainult kolm nädalat ja et hülgepiima rasvasisaldus on kuni 58%. Lisaks kõigele sel ajal emashüljes ei toitu. Kas pole hämmastav?

Kui suur võib olla imetamisperioodil emashülge kaalukaotus?