Kõik uudised
Väike põder, Little eurasian elk
Nii väikese põdra nägemine praegusel ajal tekitas minus hämmingut. Tundub, et mingil perioodil
on kasvukõveras midagi muutunud. See väike põder oli koos emaga, kui vaatad tähelepanelikumalt,
märkad pildil ka tema ema.
Soodes võib veel jõhvikaid leida..
Kevadised jõhvikad
Harilik jõhvikas ehk kuremari Oxycoccus palustris
Ikka samad jõhvikarabad, siirde- ja madalsood või rabastuvad metsad, aga metsades on jõhvikaid ka sügisel vähe.
Kevadistest kulupõlengutest
Huvitav on see, et põhikooliealiste maalaste hulgast paljud ei mõistnud, mida kulu tähendab?
Tänavu suurim maastikupõleng toimus 1. aprillil Lääne-Viru maakonnas Pada-Arukülas Toomika külas. Kokku levis tulekahju 37 hektarile ja kustutamise muutis keeruliseks tugev tuul, mis lükkas tuld jõudsalt maastikul edasi suunaga metsa ja elumajade poole. Kus tuli alguse sai, on nüüdseks selgeks saanud? Mitte kulu põletamisest, vaid kohalikust alajaamast.
10. aprilli ilm aastatel 2005-2023
Porisemate alade kevade kuulutajad
Lepiklill
Harilik lepiklill Chrysosplenium alternifolium
Täna ootame mitte enam kevadist sooja, vaid suisa suvist soojust kui Lõuna- ja Ida-Eestis lubatakse soojakraade üle paarikümne. Saaremaal tugeva lõunakaarte tuulega poole vähem sooja. Sellist soojalainet esineb aprillis lühiajaliselt.
Suveilm läheb neljapäeval üle kevadilmaks
9. aprilli ilm aastatel 2005-2023
Vainurästas, Redwing, Turdus iliacus
Milline näeb välja siis see vainurästas, kelle nimi eelmises postituses läbi käis? Aga vot selline! :)
Hundid koprajahil
Taas üks uus teadusuuring selle kohta, kuidas hundid kopraid jahivad - ikka Voyageurs Wolf Project`i teadlastelt, kes selle teemaga juba alates 2015. aastast on tegelenud.
Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Voyageurs Wolf Project
Copernicus: 2024 märts oli kümnes järjestikune rekordiliselt soe kuu
Möödunud kuu dokumenteeriti üleilmselt kõige soojema märtsina mõõtmisajaloos, kui keskmiseks pinnalähedaseks õhutemperatuuriks mõõdeti 14,14 °C, mis on 0,73 °C kõrgem 1991–2020 märtsikuisest keskmisest ja 0,10 °C kõrgem viimasest rekordilisest märtsist 2016. aastal.
See oli juba kümnes järjestikune kuu, mil jätkus nii õhutemperatuuride kui maailmamere pinnatemperatuuride rekordite purunemine.
Milliseks kujunes tänavune märts Eestis, saab lugeda Keskkonnaagentuuri blogist. Lisaks videoülevaade olulisematest näitajatest.
Copernicuse märtsikuu tähelepanekutest loe lähemalt Keskkonnaagentuuri veebilehelt.
The post Copernicus: 2024 märts oli kümnes järjestikune rekordiliselt soe kuu appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.
Kuidas seiratakse äikest?
2024. aasta äikesehooaeg algas 11. märtsil, kui Soome lahel registreeriti esimene pilv-maa välk. Seniks on pilv-maa välke registreeritud kokku 251. Märtsis esinesid üksikud löögid, aprillis on laialdasemalt esinenud äikest kahel ööpäeval Lõuna-Eestis.
Äike on võimas elektrilahendus pilvede või pilvede ja maa vahel, mida saadavad välk ja müristamine. See on peamiselt seotud rünksajupilvedega, mis soodsatel tingimustel tõusvate õhuvoolude tõttu muutuvad äikesepilvedeks.
Pilve alaosa koosneb vihmapiiskadest, mis on negatiivse laenguga; ülaosa aga positiivse laenguga jääkristallidest. Välk tekibki kahe vastupidise laenguga pilvepiirkonna elektrilisel lahendusel. See võib toimuda pilve ja õhu vahel, pilve sees, pilve ja maapinna vahel või hoopis kahe pilve vahel. Ohtlik on aga välk, mis tekib pilve ja maapinna vahel − harilikult negatiivselt laetud pilvealuse ja positiivselt laetud maapinna vahel.
Keskkonnaagentuuri seirevõrgus on kaks äikesedetektorit, mis kuuluvad ka Põhjamaade äikesedetektorite võrgustikku NORDLIS (Nordic Lightning Information System). Esimene paigaldati 2005. aastal Tartu-Tõravere ja teine 2017. aastal Lääne-Nigula meteoroloogiajaama. Detektorid registreerivad valdava osa pilv-maa välkude impulssidest ja olulise osa pilvevälkudest.
Detektorite asukohad on valitud eeskätt lähtuvalt varem olemas olnud põhjamaade võrgu konfiguratsioonile. Lisaks peavad detektorid olema paigutatud kohta, kus esineb võimalikult vähe tehnikast põhjustatud raadiohäireid. See nõue välistab linnad ja lennuväljad (kuigi mõnel pool on nimetatud detektoreid ka lennuväljadele paigutatud). Kolmandaks peab pikalaineline detektor paiknema küllalt suurel tasasel ja lagedal väljal, kus maa sees ei oleks palju metalli, vastasel juhul saab mööda maapinda liikuv laine moonutatud.
Äikeseandmete töötlus toimub vastavalt kokkuleppele Soome Meteoroloogia Instituudi serveris. Koos Soome ja Rootsi detektoritega tagab võrk kogu Eesti küllalt hea kaetuse – välgulöökide asukoht määratakse ühe kilomeetri täpsusega või isegi paremini.
Äikesedetektorite võrk koosneb paljudest üle kogu jälgitava territooriumi laiali paigutatud detektoritest. Asukoha leidmiseks peab server saama vähemalt kolme detektori poolt registreeritud sündmuse andmed. Seda, et tegemist on sama sündmusega, otsustab ta peamiselt kokku langeva aja järgi. Mida tihedamalt detektorid paiknevad, seda täpsemaid andmeid on võimalik saada. Samas on detektorite maksimaalne töökaugus pikkadel lainetel küllalt suur, ulatudes tuhandetesse kilomeetritesse.
Lisaks asukohale määratakse sündmuse registreerimise täpne aeg, signaali tugevus ja liiki iseloomustavad parameetrid (välgulöök võib olla pilvede vaheline või pilvest maapinda).
Keskkonnaagentuuri äikese analüüsides antakse ülevaade erinevate aastate äikesehooaegadest. Välja on toodud välkude jaotus kuude kaupa, välgulöökide päevane ning ruumiline jaotus ja võrdlus varasemate aastatega. Analüüsidest saab teada, millal registreeriti aasta esimene ja viimane välgulöök, palju on Eestis keskmiselt äikesepäevi, millises maakonnas ja linnas esines kõige rohkem äikest ning millised olid äikesehooaja olulisemad sündmused.
Autor: Keskkonnaagentuuri metaandmete analüütik-andmehaldusspetsialist Meila Kivisild
The post Kuidas seiratakse äikest? appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.
14. NÄDAL 1.4.2024 – 7.4.2024. Jõgeval ja selle ümbruses
Esmaspäeva õhtul hajutas päikesevalgust Sahara tolm
Ilmastik kujunes nädala jooksul väga muutlikuks. Seitsme päeva jooksul esines peaaegu suvist soojust ja talviseid lumetuisuga päevi.
Eesti osales esmakordselt jätkusuutlike meelelahutusasutuste konkursil Hispaanias
Eesti kasemahl jõudis rahvusvahelise looduskosmeetika toodetesse
Märtsipäevitaja
Tallinnast leitakse igal aastal uusi looma- ja taimeliike
Ilm läheb pärast kolmapäeva taas jahedamaks
Copernicus: Sahara kõrbetolmu uus pilv toob lisa juba väga sündmusterohkele hooajale
Tolmusaaste prognoosid Copernicuse atmosfääriseire teenistuselt (CAMS) näitavad Sahara tolmupilvede ulatuslikku kulgemist üle Euroopa. 6. aprilliga alanud kõige hilisem episood on toonud kaasa kõrged PM10 (tolmuosakesed alla 10 mikrogrammi) kontsentratsioonid maapinna kohal Ibeeria poolsaarel ning kohati Prantsusmaal ja Saksamaal. See on järg tervele seeriale viimastel nädalatel ette tulnud juhtumitele, mil Sahara kõrbest pärit tolm on jõudnud Euroopasse.
Copernicuse atmosfääriseire teenistus (CAMS) jätkab nädalavahetusel alanud Sahara kõrbetolmu Euroopasse tungimise jälgimist. CAMS-i prognoosid näitavad, et paljudes Euroopa piirkondades hakkavad tahkete tolmuosakeste kontsentratsioonid (PM10) õhus kasvama. Tolmupilv on liikunud üle enamiku Ibeeria poolsaarest ja jõudis Kagu-Prantsusmaale, Saksamaale ja Skandinaaviasse.
CAMS-i PM10 prognooside ööpäevased maksimumid ennustavad maapinna kohal märkimisväärseid kontsentratsioone, mis ületavad paiguti Euroopa Liidu keskmisi 24-tunniseid piirmäärasid (50 μg/m3). Tagajärjeks on õhukvaliteedi langus paljudes riikides. Sellega seostuvad ka hägune taevas ja sade näiteks autode ja akende pinnal.
„Sahara kõrbealade kohalt Euroopasse jõudnud soe kandub edasi ka Balti riikide poole. Teisipäeva päeval on õhk sellest hägusam eelkõige Eesti lõunapoolsetes maakondades, ööl vastu kolmapäeva Lääne-Eestis ning kolmapäeva päeval Eesti lõuna- ja idaosas. Kõige tihedama kontsentratsiooniga tolmupilv kandub prognooside kohaselt kolmapäeval meie põhjanaabrite õhuruumi. Neljapäevaks saabub Läänemere õhuruumi jahedam ja puhtam õhumass,“ selgitab Sahara kõrbetolmu pilvede liikumist Eestile Keskkonnaagentuuri juhtivsünoptik Taimi Paljak.
Copernicuse atmosfääriseire teenistuse vanemteaduri Mark Parringtoni kohaselt on kõige hilisem Sahara tolmupilve juhtum juba kolmas episood kahe nädala jooksul ja seostub ilmastikumustriga, mis on toonud kaasa viimaste päevade soojad ilmad Lääne-Euroopas. „Kaks eelmist juhtumit leidsid aset peamiselt Vahemere ja Lõuna-Euroopa kohal, ehkki sadet autodel täheldati läinud nädalavahetusel ka palju kaugemal põhja pool Skandinaavias. Kuigi Sahara tolmupilvede jõudmine Euroopasse pole midagi harukordset, on viimastel aastatel kasvanud nende juhtumite intensiivsus ja sagedus, mis võib viidata muutustele atmosfääri tsirkulatsioonis.“
CAMS seirab tolmupilve kulgemise kõiki etappe ja on hoidnud avalikkust kursis kõigi juhtumite raskusest käesoleval aastal. Lisaks sellele pakub CAMS andmeid ja prognoose tolmupilvede pikaajalise kulgemise kohta Euroopas ja globaalselt. Reaalajalähedased andmed ja tööriistad on tasuta kättesaadavad ning kujutavad endast vahendit abistamaks ööpäevaringsete õhukvaliteedi prognoosidega kodanikke, ettevõtteid ja poliitikuid teadmispõhiste otsuste langetamisel.
Copernicuse atmosfääriseire teenustest ja aerosoolide kontsentratsioonist ning leviku prognoosist saab lugeda täpsemalt Keskkonnaportaalist
The post Copernicus: Sahara kõrbetolmu uus pilv toob lisa juba väga sündmusterohkele hooajale appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.
Sahara tolmupilv lööb taeva taas hägusaks
18. aprilli ekstreemumid 2014-2024
Aasta | Maks. | Keskmine | Min. |
---|---|---|---|
2024 | 4,7°C | 1,39°C | -2,1°C |
2023 | 13,2°C | 6,07°C | -3,9°C |
2022 | 13,3°C | 4,58°C | -3,6°C |
2021 | 18,3°C | 9,45°C | 1,1°C |
2020 | 8,3°C | 4,59°C | 0,0°C |
2019 | 18,6°C | 7,73°C | -2,5°C |
2018 | 15,4°C | 6,11°C | 2,0°C |
2017 | 4,5°C | -0,09°C | -5,0°C |
2016 | 10,4°C | 5,91°C | 3,0°C |
2015 | 8,4°C | 4,01°C | -0,7°C |
2014 | 16,5°C | 8,54°C | 2,0°C |
Keskkonnaagentuuri ennustus
-4...2°C | ||
1...8°C | ||
0...-5°C | ||
-1...4°C | ||
-3...2°C | ||
0...5°C | ||
-6...1°C | ||
0...8°C |