Kõik uudised

Kohalikud omavalitsused saavad hakata Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu taotlema toetust üleujutusriskide maandamiseks vajalike uuringute tegemiseks. Keskkonnaminister kinnitas toetuse taotlemise korra ja tingimused.

Ühel ööl märkasin jõe ääres midagi põnevat – lehte söövad ebaröövikud! Järgmisel päeval läksin sinna kaameraga tagasi ja veetsin neid jälgides ning pildistades mõned meeldivad tunnid. Tegu peaks olema lehevaablase ebaröövikutega.

One night I spotted something intresting – leaf eating larvaes! Next day I went back with my camera and spent few hours observing them and taking photos. I belive they are willow sawfly larvaes (Nematus pavidus), having a good time by filling their stomach.

See foto pälvis tunnustuse Looduse Aasta Foto 2018 konkursil kategoorias “Loomad tehutsemas”.
This photo was highly commended in Estonian biggest Nature Photo contest in “Animal behaviour” category.

Ilmateenistuse prognoosi kohaselt toob käesolev nädal Eestisse jaheda õhu, tugeva tuule ja hoovihmad, kuid metsades püsib suur tuleoht.

Kevadise rohu seest võib leida igasuguseid asju.
Prügi on üks levinumaid :-(
Õnneks leiab vahest ka palju armsamaid tegelasi ;-)

 

Kaunis kuldking         Cypripedium calceolus

 

Kaunist kuldkinga tunnevad paljud loodusesõbrad. Täis õitseaeg ka Eesti loodeosasse jõudnud. Metsalembest taime kohtab enam meie saartel ja Lääne-Eestis vast kõige tavalisem ongi kuldking Muhus. Hajusalt kasvab kuldking pea kogu mandriosas.

Rasvatihane

Kommentaariumi viide

Tuleb külm ja tuuline nädal; põud hakkab taanduma, kuid mitte igal pool.TÄHELEPANU! TULEOHT METSADES ON ÄÄRMISELT SUUR! SUHTELISELT KUIV ILM PÜSIB JA OLUKORD MUUTUB JÄRJEST OHTLIKUMAKS!
Nädala alguses liigub madalrõhkkond üle Skandinaavia põhjaosa kagusse. Hommikul jõuab Läänemere põhjaossa ja Soome lahele madalrõhulohk koos külma frondiga, mis liigub edasi kagu suunas.  Seetõttu on vahelduva pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, kuid keskpäeval loode poolt alates selgineb. Puhub lääne- ja loodetuul 6–11, puhanguti 15, saartel ja rannikul puhanguti 18 m/s. Õhutemperatuur on 14...20, Lõuna-Eestis kogunui kuni 24 °C.Teisipäeval (5.06.) ja kolmapäeval (6.06.) koondub madalrõhkkond Venemaa kohale. Samal ajal tuleb Skandinaaviast kõrgrõhkkond servaga Läänemerele. Kahe rõhuala piirimail on väga tugev loodetuul, mille puhanguid on 15, saartel kuni 20 m/s. Hoovihma sajab suurema tõenäosusega ida pool (saju võimalus 50–75%), Lääne-Eestis on vihma võimalus 25–50%. Õhumass muutub jahedamaks ja temperatuur on öösel 6...10, maapinnal langeb alla 0 °C, meretuulega rannikul jääb üle 10 °C, päeval on 11...16 °C.Neljapäeval (7.06.) on vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma. Puhub läänekaartetuul 4–10, rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on 4...9, rannikul kuni 12 °C, maapinnal võib esineda öökülma ja päeval 17...23 °C.
Kui prognoos muutub usaldusväärsemaks, siis pikendame seda paari päeva võrra.
Tuleohukaart on rekordiline. Prognoos http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/:

• 4.–5.06. sajab mitmel pool hoovihma, mis olulist leevendust ei too. Tuleoht jääb enamasti IV-V klassi piiresse. 
• 6.–8.06. sajab kohati hoovihma. Tuleoht on valdavalt IV-V klassi piires, kohati võib veidi väheneda.

Nii see eile juhtus, kui emaslind Suvi pesale saabus.

Näeme nüüd vaid lindude päid ja kaamerat saavad uuesti pesale suunata Kotkalubi uurijad. Küsimus on loomulikult millal? Siis, kui kotkapoega minnakse rõngastama.

Anname teada, kui midagi toimuma hakkab. Oleme rõngastamisest vaatajaid teavitanud.

Taimestikus oli paraku märgata võõrliigi vesikatku jõudsat kasvamist aga samas leidus nii vesikupu lehti, kui veel avanemata õisi.

Jõekallastel avasid võhumõõgad oma esimesi õisi ning vees sirgusid vesikuused.

Foto Wikimedia Commons

Pesaelu

 

Must-toonekurg        Ciconia nigra

 

Ilmad suviselt soojad, söögipuudust pole, vanemad valvavad, mis viga kurepoegadel kasvada…

Olgugi, et vanem kurepoeg koorus veidi varem, ajavad kõik kurepojad juba ennast püsti, aga võib olla just seetõttu, mida vanem ees ja ega meie kehvemad pole.

24mm

02.06.2018 Valgamaa

Video: LINK

Stsenarist, režissöör ja operaator Rein Maran, operaator Vallo Kepp, helirežissöör Enn Säde, kunstnik Mari Kaarma, monteerija Margit Maran.

Rein Maran on filmi tegemise kohta öelnud:

Tänavu kevadel on asjad looduses natuke segi ja mõned õied puhkevad varem, kui tavaliselt.

Ehkki teeroos kannab ka nime mairoos, on see viimane nimi meie keelde tulnud pigem saksa keelest ja -maalt, kus see roosipõõsas veidi varem õitseb.

Igatahes puistab mairoos praegu mu maja ees juba oma kreemjaid õielehti. Vaasi toodud oksadki on närbunud.

Aga mairoosiga käib kaasas üks asi. Õigemini putukas. Imeilus putukas. Kuldpõrnikas.