Loodusvaatleja

Telli voog Uudisvoog Loodusvaatleja
Kirjutan põhiliselt ilmast ja loodusest.Kairo Kiitsaknoreply@blogger.comBlogger117125
Uuendatud: 3 tundi 57 minutit tagasi

Stratosfääris toimuvad muutused soosivad külmemaid ilmasid veebruarikuu lõpus

14. Veebruar 2018 - 16:11
Põhjapoolkeral toimuvad suured muutused: polaarpööris on nüüdseks kaheks jagunenud. Stratosfääri soojenemine kulgeb väga kiirelt. Võrdlemisi lühikese aja jooksul on seal temperatuur tõusnud rohkem kui 30 °C võrra. Stratosfääri äkilise soojenemise tulemuseks on tavaliselt jugavoolu aeglustumine – stratosfääri läänetuuled muutuvad muudkui nõrgemaks ja aeglasemaks. Jugavoolu all peetakse silmas enamasti kitsaid alasid troposfääri ülaosas ja stratosfääri alaosas, kus puhuvad tugevad tuuled. alaosas. Jugavoolud on tavaliselt 2-4 km paksused, kuid pikkus ulatub kuni kümnete tuhandete kilomeetriteni ning õhu liikumise kiirus jugavoolu teljes maksimaalselt 700 km/h, üldiselt jääb tuule kiirus 100-300 km/h vahele. Väga suured soojenemised stratosfääris soodustavad näiteks külma kõrgrõhkkonna ehk antitsükloni püsimist Põhja-Euroopa kohal. Antitsüklon võib ka mujal paikneda, sest see ei pea just tingimata meie piirkonnas asuma. Lisaks võib kaasneda ilma külmenemine teatud põhjapoolkera piirkondades.
12. veebrauriks oli polaarpööris juba kaheks lahknenud. Allikas: https://twitter.com/MJVentrice/status/963054261360910337
Väga suur temperatuuri tõus põhjapoolkera stratosfääris. Allikas: http://ds.data.jma.go.jp/tcc/tcc/products/clisys/STRAT/
Siin on ka head animatsioonid, mis aitavad mõista, kuidas toimub stratosfääri soojenemine ja millised võivad olla võimalikud tagajärjed: https://twitter.com/metoffice/status/963088068646326272
Sünoptilistelt kaartidelt on praegu näha, kuidas Loode-Venemaal laiub juba pikemat aega võimas kõrgrõhkkond. Eesti jääb viimaste andmete kohaselt selle edelaserva. Läänest üritavad aga madalrõhkkonnad survet avaldada. On põhjust arvata, et ka meie talveilm sõltub nendest drastilistest muutustest stratosfääris.  Jugavoolu asend põhjapoolkeral muutub ja nii võivad avaneda põhja poolt väravad arktilisele õhumassile. Kuid selle mõju avaldub tõenäoliselt alles nädala-paari pärast. Ilmamudelid annavad ka tasapisi märku, et kuu lõpus võib ilm Põhja-Euroopas ja Ida-Euroopas tunduvalt külmemaks muutuda. Olen tähele pannud seda, et kaks kõige levinumat ilmamudelit: ECMWF (Euroopa Ilmakeskuse mudel) ja GFS (globaalne ilmamudel) näitavad juba mitmendat päeva järjest, kuidas pärast 20. veebruarit võib alata ilma järk-järguline külmenemine. Kui põhja poolt peaks jõudma Eesti kohale -15...-20 °C isoterm, siis võivad meil temperatuuri näidud mitmel pool isegi -15 °C allapoole langeda. 
Ilmamudeli animatsioonilt on näha, kuidas kuu lõpus võib ilm äkitselt külmemaks muutuda. Need temperatuurid kehtivad 1-1,5 km kõrgusel (õhumassi temperatuur sisuliselt). Allikas: Wxcharts
Nii külma õhumassi puhul on ka lootust, et mereefekt läheb uuesti käima. Milles seisneb mereefekti olemus? Põhimõtteliselt moodustuvad talvisel ajal lahtise veekogu kohal pilved ja sademed, kust need võivad liikuda rannikualadele, tuues kaasa enamasti lund. Meil esineb mereefekti talvel kõige sagedasemini Soome lahel ja vahel isegi Liivi lahel.  Arvestades, et kui domineerima hakkab põhjavool, siis käivitub mereefekt eelkõige Soome lahel ja lund sajab enamasti põhjarannikul. Mereefekti puhul on veel selline huvitav asjaolu, et sellega seotud pilved võivad liikuda rannikult ka sügavamale sisemaale.Kui kuu teisel poolel jõuavad Läänemere regiooni mõned tsüklonid ehk madalrõhkkonad, siis võib ka mujal mandril rohkem lund sadada (sellest on veidi juttu allpool). Eks seda näitab aeg, milliseks kujuneb olukord tegelikult ilmarindel. Praeguseks on aga kindel see, et lumikate jääb meil veebruari lõpuni püsima. 
Räägin natukene ka sellest, milline ilm ootab meid ees selle nädala lõpus. Lääne poolt üritavad madalrõhkkonnad Läänemere piirkonda jõuda, aga see kulgeb väga vaevuliselt, kuna Loode-Venemaal paikneva antitsükloni ehk kõrgrõhkkonna mõju on ülekaalus. Hoolimata läänepoolsest survest ulatub praegu Venemaa kõrgrõhkkonna edelaserv Eesti kohale. Õhurõhk hakkas juba teisipäeval tõusma ja tõuseb jätkuvalt. Ööl vastu neljapäeva langevad termomeetri näidud sisemaal -10 kraadist madalamale, maksimaalselt ei ole välistatud kuni -15 kraadi. Päev tuleb samuti külm, kuid võrdlemisi vaikne ja enamasti sajuta. Kui reedel peaks lõpuks üks madalrõhkkond üle Skandinaavia lõunaosa Läänemerele jõudma, siis võib mõnel pool Eestis nõrka, kuid tihedat lund sadada. Nädalavahetusel on enamasti muutliku pilvisusega või pilves selgimistega ilm. Õhutemperatuur püsib enamasti miinuspoolel. Aeg-ajalt sajab-siin seal lund.

Prognoositav õhutemperatuur Eestis 15.02.2018 hommikul. Allikas: HIRLAMI mudel - http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/eesti/
Prognoositav sünoptiline olukord 16. veebruaril. Paiguti võib Eestis lund sadada.
Kategooriad: Blogid

Veebruarikuu esimene pool tuleb Eestis valdavalt talvine

4. Veebruar 2018 - 19:55
Jaanuari lõpus jõudis põhja poolt Eestisse arktiline õhumass. Seetõttu muutus õhk külmaks ja paljudes kohtades lisandus lund. Ilmamudelite prognoosid pidasid ilma külmenemise osas üldjuhul hästi paika. 4. veebruraril kujundas meie ilma Skandinaavia lõunaosa kohal laiunud kõrgrõhkkonna kaguserv. Hommikul püsis ilm Põhja-Eestis ja Lääne-Eestis valdavalt pilves, sadas nõrka lund. Lõuna-Eestis ja Kagu-Eestis oli vähese pilvisusega ilm, isegi päike paistis. Kella 8:00-9:00 vahel mõõdeti Jõgeval õhutemperatuuri näiduks -11,4 kraadi. Päeval oli mitmel pool vahelduva pilvisusega ilm, paiguti sadas lund. Seda põhjustas mereefekt. Mida see tähendab? Põhimõtteliselt moodustuvad talvisel ajal lahtise veekogu kohal pilved ja sademed, kust need võivad liikuda rannikualadele, tuues kaasa enamasti lund. Meil esineb mereefekti talvel kõige tihemini Soome lahel ja vahel isegi Liivi lahel. Õhtul pilvisus tihenes Ida-Eestis ja Kagu-Eestis. Eesti lääneosas oli selge või vähese pilvisusega ilm. Termomeetri näidud langesid mõnel pool taas -10 kraadist allapoole. Üksikutes kohtades sadas ka lund. Tuul puhus kirdest.














 Ilus talvine päev Kagu-Eestis Kõverjärve ääres 4.02.2018Talvine maastik Tahojärve ääres Kagu-Eestis 4.02.2018
5. veebruaril jääb Eesti veel kõrgrõhkkonna kaguserva, kuid sama päeva jooksul hakkab järk-järgult suurenema madalrõhkkonna mõju. Alates Ida-Eestist on oodata õhurõhu langust. Miks? Kuna madalrõhkkond liigub Lääne-Venemaalt Eestile üha lähemale. Päeval on meil aga pilves selgmimistega ilm. Kohati sajab nõrka lund, sadu võib olla tihe. Ilm on võrdlemisi külm, lisaks puhub kõle põhjatuul ja kirdetuul. Hilisõhtuks või ööks vastu 6. veebruarit laieneb madalrõhkkonna läänserv üle Peipsi järve Ida-Eestisse, põhjustades nõrka või mõõdukat lumesadu. Sajuala liigub öö jooksul üle Eesti lääne ja edela suunas. Päeval on enamasti pilves ilm, kuid üksikuid selginemisi võib siiksi siin-seal esineda. Mitmel pool sajab lund, paiguti on sadu üsna tihe. Orienteeruvalt on oodata Mandri-Eestis kuni 5 cm lund, ei ole välistatud isegi rohkem. Termomeetri näidud jäävad paljudes kohtades -5 kraadist allapoole. GFS mudeli kohaselt liigub madalrõhkkond üle Peterburi ja Soome lahe idaosa Kagu-Soome kohale. Samas on ilmamudeleid,  nagu ECMWF  (Euroopa mudel) ja HIRLAM, mis näitavad, et tsükloni kese võib hoopis Eesti kohale liikuda. Eks me näe! Täpsustan seda juba lähiajal. Lisaks ei ole välistatud, et Läänemere keskosa kohal või saarte lähistel formeerub uus osatsüklon. Sellisel juhul sajaks ka ööl vastu kolmapäeva nii saartel kui ka sisealadel lund. Lumelisa on paljudes kohtades kindlasti oodata. Nädala teisel poolel suureneb taas kõrgrõhkkonna mõju, ilm tuleb külm ja lumine. Sula ei tule aga nii pea!
Käesolevalt kaardilt on näha, kuidas ida poolt hakkab Eestit ilma mõjutama uus aktiivne madalrõhkkond (kehtib 6. veebruari öö kohta). Allikas: DWD
Kategooriad: Blogid

Ülevaade jaanuarikuu ilmast ja uue võimaliku külmalaine saabumisest

28. Jaanuar 2018 - 14:52
Jaanuarikuu alguses oli ilm mitmel pool Eestis tavapärasest soojem ja enamasti domineeris madalrõhkkonna mõju. Tsüklonid saabusid Atlandi ookeanilt Lääne-Euroopasse ja Põhja-Euroopasse, kandes endaga  kaasas soojemat ja niiskemat õhku. Kuna õhumass oli valdavalt soojapoolne, siis sadas peamiselt vihma või märga lund, vahel täheldati ka lund ja lumeteri. Püsivat lumikatet ei tekkinud, ainult Kirde-Eestis ja Kagu-Eestis oli veel natukene lund alles. 6. jaanuaril arenes välja Kesk-Euroopa kohal võimas antitsüklon ehk kõrgrõhkkond. Ühtlasi algas  sellel päeval põhja poolt kiire artkilise õhumassi sissetung. Ilm jahenes kõikjal Eestis. Juba samal õhtul langes õhutemperatuur paljudes kohtades miinuspoolele ja paiguti sadas nõrka lund. Järgnevatel päevadel õhurõhk muudkui tõusis ja ilm läks järk-järgult külmemaks. Aeg-ajalt sadas üksikutes kohtades lund.
Tugeva kõrgrõhkkonna mõjusfääris oli ilm pidevalt pilvine ja rahulik, kuid see-eest võrdlemisi jahe. Päikesepaistet ja selginemisi oli suhteliselt vähe. Taevast katsid enamus ajast madalad ja väheliikuvad kihtpilved. Samasugune olukord püsis ka mitmel pool Põhja-Euroopas ning Loode-Venemaal. Seda pilvisust põhjustas tugev inversioon. Talvisel ajal, mil õhumass on külm, esineb inversiooni sagedasti. Pärast 12. jaanuarit langes õhutemperatuur mitmel pool Mandri-Eestis -10 kraadist madalamale. 13. jaanuari hilisõhtul oli minul Lääne-Virumaal Simunas korraks ligi 15 kraadi külma selgema taeva all. Õhtuti tekkis ka tihe udu, mis püsis hommikuni. Kuna suhteline õhuniiskus oli kõrge ja õhk püsis üsna külmana, siis moodustus mitmel pool härmatis. Härmatise kiht oli kõige suurem Ida-Eestis, lääne pool oli see tunduvalt väiksem või sisuliselt olematu. Ilm võib erinevates Eesti piirkondades märgatavalt erineda.
Ilmakaart 13.01.2018 pärastlõunase seisuga. Allikas: dwd.de/DE/leistungen/hobbymet_wk_europa/hobbyeuropakarten.html?nn=357606
Kuu keskel püsis miinuskraadidega ilm. Lääne-Venemaal laiunud ja meie ilma kujundanud võimas antitsüklon liikus iga päevaga Eestist üha kaugemale idakagusse. Seetõttu hakkasid lääne poolt madalrõhkkonnad survestama. Ilmad muutusid natukene soojemaks, kuid tunduvalt tuulisemaks.  Vahetevahel sadas nõrka või mõõdukat lund. Soojem õhumass saabus Eestisse pärast 24. jaanuarit. Ilm oli ebatavaliselt soe. Paiguti esines udu. Negatiivsed temperatuurid püsisid Eestis rohkem kui 2 nädalat. Kõige üllatavam oli see, et õhutemperatuur ei ole jaanuari jooksul siiani üheski ametlikus vaatlusjaamas -15 kraadini langenud.  Möödunud aastal oli jaanuaris Kagu-Eestis juba kuni -25 kraadi. 
Varsti saab jaanuarikuu läbi, kuid ilmamudelite kohaselt on oodata suure tõenäosusega ilma külmenemist. 30. jaanuaril jõuab Eesti ja Läti kohale aktiivne madalrõhkkond ühes mõõduka lumesajuga. Tihedas lumesajus on nähtavus halb. Temperatuur langeb paljudes kohtades miinuspoolele. Teeolud muutuvad halvaks, libeduseoht suureneb kiiresti! Saartel kui ka sisealadel peaks maa valgemaks saama. Tsüklon liigub aegamisi edasi kagusse ja selle tagalas algab kiire artkilise õhu sissevool. Lumi, mis maha sajab, peaks jääma püsima. Ilm läheb veebruari esimestel päevadel järk-järgult üha külmemaks. Viimaste ennustuste kohaselt jõuab 1. veebruariks Läänemerelt Läti aladele uus madalrõhulohk, mis laieneb oma servaga Eesti kohale ja toob kaasa rohkelt lund. Kui palju lund tuleb, see on veel küsimärgi all. Küll aga usun, et maa saab paljudes kohtades üsna valgeks. Suusad ja kelgud saab taas välja otsida. Pärast 2. veebruarit langevad termomeetri näidud mitmel pool kohati -10 kraadist madalamale, selgimiste korral ei ole välistatud maksimaalselt -15...-20 kraadi. Eks seda näitab aeg, kui külmaks läheb. Talvised ilmad igatahes tulemata ei jää. Ärge oma talveriideid veel kappi pange.
Prognoositav õhutemperatuur 1-1,5 km kõrgusel 28.01.2018 seisuga, kaardilt on näha, kuidas põhja poolt võib levida aegamisi lõuna suunas arktiline õhumass. Allikas: Wetterzentrale
Kategooriad: Blogid

25. aprilli ekstreemumid 2008-2018

AastaMaks.KeskmineMin.
201810,7°C6,81°C4,3°C
20178,0°C3,15°C-2,0°C
20168,6°C4,47°C-0,2°C
201514,2°C6,28°C-3,4°C
201416,9°C6,57°C-4,8°C
201312,8°C6,10°C1,9°C
201216,5°C7,59°C-1,9°C
201120,3°C9,50°C-1,6°C
201013,0°C5,19°C-1,8°C
200920,2°C9,20°C-1,2°C
200817,0°C7,74°C-2,4°C

Ilmateenistuse ennustus

0...5°C
6...12°C
1...6°C
7...12°C
1...6°C
9...13°C
0...5°C
8...17°C

Rõhkkonnad Eestis

PäevMadal- rõhkkondKõrg- rõhkkond
25.04.Madeleine
24.04.Madeleine
23.04.Onni
22.04.Lis
21.04.Lis

Ennustuse täpsuse jooksva kuu parimad

AllikasPäevi%
Yr.no191,70%
Yr.no290,70%
Yr.no389,50%
Ilmateenistus 188,40%
Forecast.io188,00%

Päevarekordid

Täna Tallinnas kõige soojem on olnud 22,8°C (1983) ja külmem -6,3°C (1955).

Täna Tartus kõige soojem on olnud 24,7°C (2000) ja külmem -5,4°C (1981).

Facebook

Ilmateenistuse hoiatused

Külastatavus

Röntgenkiirgus

Tänane kuufaas

78,9% on kuu nähtav.
20 päeva on noorkuuni.
Kasvav kuu

Veebimajutus

Süsteemimootor

drupal

HTML raamistik

bootstrap 3

Kujundus

bootswatch

Reklaam

adsense

Sisuedastusvõrk