Keskkonna- ja loodusuudised

Lõhejõgedel algab püügirahu ja kontroll tugevneb

Bioneer - 12. Oktoober 2017 - 14:15
Seoses lõheliste kudeajaga on lõhe ja meriforelli püük meie jõgedel 15. oktoobrist 15. novembrini keelatud. Keskkonnainspektsioon ja Eesti Kalastajate Selts kutsuvad kõiki kalastajaid keelust kinni pidama ning ühtlasi tugevdavad kontrolli lõhejõgedel.

EMA liikumise vastus keskkonnaministrile

Bioneer - 12. Oktoober 2017 - 7:15
Täna hommikul saatis Keskkonnaministeerium laiali pressiteate, milles süüdistab meie peagi aastaseks saavat kodanikuühendust Eesti metsa kahjustamises ja tselluloositehase laimamises, nimetades meid valeandmete esitajateks ja ühiskonna lõhestajateks. Pean tunnistama, et keskkonnaminister Siim Kiisleri ootamatu avaldus kurvastab mind sügavalt.

Ühine rahvusvahelise ökoväljakutsega!

Bioneer - 12. Oktoober 2017 - 7:15
Kutsume sind nüüd sügisel liituma uue ja põneva rahvusvahelise ökoväljakutsega, mida korraldab USAs tegutsev organisatsioon Northwest Earth Institute. Tegu on 2-nädalase väljakutsega, kus endale sobivad https://2017.ecochallenge.org/teemad ja ülesanded saad valida sina ise.

Gucci loobub karusnahast!

Bioneer - 12. Oktoober 2017 - 7:15
Loomakaitseorganisatsioonid üle maailma, kaasaarvatud MTÜ loomade eestkoste organisatsioon Loomus rõõmustavad selle üle, et maailma juhtiv moemaja Gucci loobub karusnahkade kasutamisest alates 2018. aastast. Gucci president ja tegevjuht Marco Bizzarri teatas karusnahavaba poliitika rakendamisest kolmapäeva hilisõhtul, 11. oktoobril Londoni moekolledžis.

Tartu kaasava eelarve hääletusel said kõige enim hääli dendropargi liikumisradade ja liikuma kutsuva hoovi idee

Bioneer - 12. Oktoober 2017 - 7:15
5.-11. oktoobril 2017 toimunud Tartu kaasava eelarve hääletamisel osales 4635 tartlast, kes andsid kokku 9090 häält.

Keskkonnaminster Siim Kiisler: MTÜ Eesti Metsa Abiks õhutab tüli ja vaenu

Bioneer - 11. Oktoober 2017 - 17:15
Keskkonnaminister Siim Kiisler leiab, et ettevõtte Est-For Invest kavandatava puidutehase vastu üha uusi absurdseid kohtukaebusi esitades käitub mittetulundusühing Eesti Metsa Abiks (EMA) nii, et sellest ei ole Eesti metsale tegelikult vähimatki abi.

Keskkonnateemaline väitlusklubi alustab!

Bioneer - 11. Oktoober 2017 - 17:15
Pelgad avalikult sõna võtta? Kõik head mõtted pagevad su huultelt, kui pead püsti tõusma ja neid teistele esitama? Ning su geniaalsed ideed lõpetavad kassikangana, kui üritad neid seletada? Siin on sinu jaoks suurepärane võimalus enda arendamiseks turvalises keskkonnas.

Sooline võrdõiguslikkus Eestis on vähehaaval suurenenud

Bioneer - 11. Oktoober 2017 - 17:15
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) avalikustas täna indeksi, mille kohaselt on Eestis naiste ja meeste tasakaal rahaasjades, töös, teadmistes, aga ka võimu valdkonnas varasemaga võrreldes paranenud. 28 liikmesriigist on Eesti oma näitajate poolest 20. kohal, jäädes alla nii Põhja- kui ka Baltimaadele.

ELi ministrid leppisid kokku Läänemere 2018. aasta kalapüügivõimalustes

Bioneer - 11. Oktoober 2017 - 17:15
Luksemburgis toimunud põllumajandus- ja kalandusnõukogu kohtumisel lepiti kokku järgmise aasta Läänemere kalapüügivõimalustes, Eesti jaoks suurenevad avaosa räime ning kilu püügivõimalused.

Keskkonnaminister suurendas koha alammõõtu

Bioneer - 11. Oktoober 2017 - 17:15
Keskkonnaminister Siim Kiisler tühistas  määrusega  Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kolm nädalat kehtinud alamõõdulise koha püüdmise võimaluse. Ühtlasi peab tänasest hakkama kasutama suurema võrgusilmaga põhjanoota.

Valmis lendorava Eesti asurkonna geneetiline uuring

Bioneer - 11. Oktoober 2017 - 10:15
Keskkonnaministeeriumis esitleti 9. oktoobril vastvalminud uuringut, mille eesmärk oli välja selgitada, kui suur on lendorava populatsiooni geneetiline mitmekesisus Eestis ning võrrelda seda Soome ja Karjala andmetega.

Sügisese rahvusvahelise linnuvaatluse tulemused

Eesti Ornitoloogiaühing - 10. Oktoober 2017 - 16:14

30. septembril ja 1. oktoobril toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch 2017 lugesid Eesti linnuhuvilised kokku 185 000 lindu 162 liigist. Võrreldes varasemate aastatega nähti sama palju liike, kuid lindude arv oli tavapärasest väiksem. Arvukaimaks linnuks osutus teist aastat järjest viupart. Kuigi 185 000 lindu on suur number, jääb see tulemus paljudest varasematest aastatest oluliselt tagasihoidlikumaks. Selle üheks põhjuseks võib pidada soojasid sügisilmasid, mistõttu paljud haned ja lagled polnud loenduse ajaks veel Eestisse saabunud. Värvuliste arvu võisid vähendada vaatluspäevadele eelnenud head rändetingimused, aga ka lindude üleüldine vähesus kehva pesitsushooaja tõttu. 

Kõige rohkem loendati viuparte (29 297 lindu) ja valgepõsk-laglesid (20 766 lindu), kõige sagedamini nähti aga rasvatihast ja hallvarest. Heaks vaatluskohaks osutus Kabli linnujaam Pärnumaal, kust rändas läbi arvukalt metsvinte (18 000) ja siisikesi (5000).

Linnuvaatlusel osales üle 250 linnuvaatleja. Kõige rohkem linde lugesid kokku Triin Kaasiku ja Uku Paal peamiselt Hiiumaal (27 102 lindu) ning üle 20 000 linnu loendas ka Juha Saari Harjumaal. Enim liike (99 liiki) õnnestus kohata Ranno Puumetsal, Kaido Neil ja Andrus Jairil Pärnu- ja Raplamaal. Vaatluspäevade põnevamad leiud olid koldjalg-hõbekajakas ja tundrakiur, samuti märgati mitmeid hilja peale jäänud rändlinde, nagu lepalind, kadakatäks ja väike-kärbsenäpp.

Linnuvaatluspäevadel osales sel aastal 38 riiki Euroopast ja Kesk-Aasiast, kus esialgsetel andmetel osales üle 22 000 linnuvaatleja, kes loendasid kokku üle nelja miljoni linnu.

Eesti Ornitoloogiaühing tänab kõiki vaatlejaid, linnuretkede korraldajaid, eElurikkuse tiimi ning OÜ-d 5D Vision online vaatlusvormi eest.

Lisateave: Kristiina Kübarsepp, kristiina.kybarsepp@eoy.ee, 5330 8916.

Liik

Lindude arv

Vaatluste arv

Viupart Anas penelope ANAPEN

29297

20

Valgepõsk-lagle Branta leucopsis BRALEU

20766

17

Metsvint Fringilla coelebs FRICOE

19986

26

Sinikael-part Anas platyrhynchos ANAPLA

7274

48

Siisike Carduelis spinus CARSPI

6927

37

Kiivitaja Vanellus vanellus VANVAN

5491

27

Lauk Fulica atra FULATR

5262

12

Kühmnokk-luik Cygnus olor CYGOLO

4680

33

Sookurg Grus grus GRUGRU

4190

14

Tuttvart Aythya fuligula AYTFUL

3983

15

Sõtkas Bucephala clangula BUCCLA

3285

23

Rabahani Anser fabalis ANSFAB

3199

24

Kormoran e. karbas Phalacrocorax carbo PHACAR

3080

27

Kaelustuvi e. meigas Columba palumbus COLPAL

3052

19

Suur-laukhani Anser albifrons ANSALB

3032

27

Piilpart Anas crecca ANACRE

2915

13

Kuldnokk Sturnus vulgaris STUVUL

2743

24

Hallvares Corvus corone CORNIX

2280

56

Punapea-vart Aythya ferina AYTFER

2014

7

Hakk Corvus monedula CORMON

1995

33

Hõbekajakas Larus argentatus LARARG

1919

30

Naerukajakas Larus ridibundus LARRID

1900

21

Soopart e. pahlsaba-part Anas acuta ANAACU

1820

4

Hallrästas e. paskrästas Turdus pilaris TURPIL

1651

39

Kalakajakas Larus canus LARCAN

1516

27

Künnivares Corvus frugilegus CORFRU

1355

26

Aul Clangula hyemalis CLAHYE

1082

6

Väikeluik Cygnus columbianus CYGCOL

1005

15

Talvike Emberiza citrinella EMBCIT

837

25

Rasvatihane Parus major PARMAJ

768

58

Laululuik Cygnus cygnus CYGCYG

642

26

Põldlõoke Alauda arvensis ALAARV

605

27

Jääkoskel Mergus merganser MERMER

531

20

Pasknäär Garrulus glandarius GARGLA

521

49

Ohakalind Carduelis carduelis CARCAR

484

20

Rääkspart Anas strepera ANASTR

474

16

Kodutuvi Columba livia COLLIV

461

25

Tuttpütt Podiceps cristatus PODCRI

384

18

Rohevint Carduelis chloris CARCHL

383

26

Merivart Aythya marila AYTMAR

350

8

Sookiur Anthus pratensis ANTPRA

344

16

Hallhaigur Ardea cinerea ARDCIN

317

33

Hallhani e. roohani Anser anser ANSANS

316

8

Sinitihane Parus caeruleus PARCAE

316

37

Põldvarblane Passer montanus PASMON

300

30

Ronk e. kaaren Corvus corax CORRAX

287

39

Pöialpoiss Regulus regulus REGREG

285

27

Hõbehaigur Egretta alba EGRALB

266

23

Suitsupääsuke Hirundo rustica HIRRUS

263

15

Harakas Pica pica PICPIC

254

49

Linavästrik Motacilla alba MOTALB

219

27

Kanepilind Carduelis cannabina CARCAN

207

13

Luitsnokk-part Anas clypeata ANACLY

202

9

Koduvarblane Passer domesticus PASDOM

199

17

Musträstas Turdus merula TURMER

190

38

Rüüt Pluvialis apricaria PLUAPR

184

9

Sabatihane Aegithalos caudatus AEGCAU

178

17

Punarind Erithacus rubecula ERIRUB

145

33

Väike-lehelind e. silksolk Phylloscopus collybita PHYCOL

138

32

Suur-kirjurähn Dendrocopos major DENMAJ

123

44

Tundra-rabahani Anser fabalis rossicus ANSFAB

122

3

Puukoristaja Sitta europaea SITEUR

116

36

Merikajakas Larus marinus LARMAR

106

15

Rootsiitsitaja Emberiza schoeniclus EMBSCH

98

16

Leevike Pyrrhula pyrrhula PYRULA

96

21

Urvalind Carduelis flammea CARMEA

95

5

Merikotkas Haliaeetus albicilla HALALB

86

25

Hiireviu Buteo buteo BUTBUT

85

30

Põhjatihane Parus montanus PARMON

72

17

Salutihane e. sootihane Parus palustris PARPAL

66

19

Tõmmuvaeras Melanitta fusca MELFUS

62

4

Tutkas Philomachus pugnax PHIPUG

60

10

Liivatüll Charadrius hiaticula CHAHIA

59

9

Põhjavint Fringilla montifringilla FRIMON

57

7

Rohukoskel Mergus serrator MERSER

52

10

Mustvaeras Melanitta nigra MELNIG

51

2

Roohabekas e. roovilbas Panurus biarmicus PANBIA

51

6

Järvekaur Gavia arctica GAVARC

50

1

Musttihane Parus ater PARATE

49

10

Laulurästas Turdus philomelos TURPHI

42

5

Tikutaja e. taevasikk Gallinago gallinago GALGAL

42

7

Tutt-tihane Parus cristatus PARCRI

42

13

Musträhn Dryocopus martius DRYMAR

41

26

Võsaraat Prunella modularis PRUMOD

37

7

Porr Certhia familiaris CERFAM

36

21

Kivitäks Oenanthe oenanthe OENOEN

35

13

Nurmkana Perdix perdix PERPER

33

3

Õõnetuvi Columba oenas COLOEN

31

3

Kuuse-käbilind Loxia curvirostra LOXCUR

30

8

Käblik Troglodytes troglodytes TROTRO

30

17

Punakurk-kaur Gavia stellata GAVSTE

30

1

Mänsak Nucifraga caryocatactes NUCCAR

27

18

Plüü Pluvialis squatarola PLUSQU

25

5

Hoburästas Turdus viscivorus TURVIS

23

7

Raudkull Accipiter nisus ACCNIS

22

15

Vainurästas Turdus iliacus TURILI

20

10

Väike-kirjurähn Dendrocopos minor DENMIN

19

9

Soorüdi e. soorisla Calidris alpina CALALP

18

6

 

Jäälind Alcedo atthis ALCATT

17

14

Teder Tetrao tetrix TETRIX

16

8

Vöötsaba-vigle Limosa lapponica LIMLAP

16

3

Salu-lehelind Phylloscopus trochilus PHYLUS

14

7

Tuuletallaja Falco tinnunculus FALTIN

12

6

Kaelus-turteltuvi e. pargi-turteltuvi Streptopelia decaocto STRDEC

11

4

Väikekoskel e. pudukoskel Mergellus albellus MERALB

11

3

Hallpea-rähn e. hallrähn Picus canus PICCAN

10

6

Hallõgija Lanius excubitor LANEXC

10

9

Roo-loorkull Circus aeruginosus CIRAER

10

8

Suurnokk-vint e. suurnokk Coccothraustes coccothraustes COCCOC

10

6

Kanakull Accipiter gentilis ACCGEN

9

6

Laanepüü Tetrastes bonasia TETBON

9

7

Must-lepalind Phoenicurus ochruros PHOOCH

9

7

Tait Gallinula chloropus GALCHL

9

5

Tumetilder Tringa erythropus TRIERY

9

1

Värbkakk Glaucidium passerinum GLAPAS

9

5

Välja-loorkull Circus cyaneus CIRCYA

8

5

Hall-kärbsenäpp Muscicapa striata MUSSTR

5

2

Karvasjalg-kakk e. laanekakk Aegolius funereus AEGFUN

5

2

Metskurvits Scolopax rusticola SCORUS

5

3

Valgeselg-kirjurähn Dendrocopos leucotos DENLEU

5

4

Väikepistrik Falco columbarius FALCOL

5

3

Kodukakk Strix aluco STRALU

4

3

Koldjalg-hõbekajakas  Larus cachinnans LARCAC

4

3

Mustlagle Branta bernicla BRABER

4

2

Händkakk Strix uralensis STRURA

3

3

Karvasjalg-viu e. taliviu Buteo lagopus BUTLAG

3

3

Punakael-lagle Branta ruficollis BRARUF

3

3

Valge-toonekurg Ciconia ciconia CICCIC

3

2

Väänkael Jynx torquilla JYNTOR

3

2

Öösorr Caprimulgus europaeus CAPEUR

3

3

 

Heletilder Tringa nebularia TRINEB

2

2

Hänilane Motacilla flava MOTFLA

2

2

Kadakatäks Saxicola rubetra SAXTRA

2

2

Koldvint Serinus serinus SERSER

2

2

Laanerähn e. kolmvarvas-rähn Picoides tridactylus PICTRI

2

2

Metsis Tetrao urogallus  TETURO

2

2

Metskiur Anthus trivialis ANTTRI

2

2

Mustpea-põõsalind Sylvia atricapilla SYLATR

2

2

Rabapistrik Falco peregrinus FALPER

2

1

Räästapääsuke Delichon urbicum DELURB

2

1

Tamme-kirjurähn Dendrocopos medius DENMED

2

1

Tundrakiur Anthus cervinus ANTCER

2

2

 

Väikepütt e. punakael-pütt Tachybaptus ruficollis TACRUF

2

2

Vöötkakk Surnia ulula SURULU

2

2

Hahk Somateria mollissima SOMMOL

1

1

Hallpõsk-pütt Podiceps grisegena PODGRI

1

1

Hüüp Botaurus stellaris BOTSTE

1

1

Kaljukotkas e. maakotkas Aquila chrysaetos AQUCHR

1

1

Krüüsel  Cepphus grylle CEPGRY

1

1

Lapi tsiitsitaja Calcarius lapponicus CALLAP

1

1

Lepalind e. aed-lepalind Phoenicurus phoenicurus PHOPHO

1

1

Merisk Haematopus ostralegus HAEOST

1

1

Mudanepp  Lymnocryptes minimus  LYMMIN

1

1

Männi-käbilind Loxia pytyopsittacus LOXPYT

1

1

Nõmmelõoke Lullula arborea LULARB

1

1

Punaselg-õgija Lanius collurio LANCOL

1

1

Rooruik Rallus aquaticus  RALAQU

1

1

Räusktiir e. räusk Hydroprogne caspia HYDCAS

1

1

Siidisaba Bombycilla garrulus BOMGAR

1

1

Tõmmukajakas  Larus fuscus LARFUS

1

1

Valgesilm-vart  Aythya nyroca AYTNYR

1

1

Väike-kärbsenäpp Ficedula parva FICPAR

1

1

hani  ANSsp

9481

14

part ANAsp

6061

4

kajakas  LARsp

2306

6

rabahani/suur-laukhani  FAB/ALB

1110

4

vart AYTsp

1090

1

haned/hanelised

960

5

luik  CYGsp

882

4

hani/lagle  ANS/BRA

580

3

rästas  TURsp

553

2

partlased 

468

3

värvulised

180

5

kaur GAVsp

37

2

varblane  PASsp

24

2

vares CORsp

13

2

naeru/kalakajakas  RID/CAN

10

2

tüllased

8

1

käbilind LOXsp

6

1

salu/põhjatihane  PAL/MON

5

1

lehelind PHYsp

4

1

tihane  PARsp

4

2

loorkull  CIRsp

2

1

rästas TURsp

1

1

röövlind 

1

1

 

184 974

 

Fotol viupart, autor Estormiz, Wikimedia Commons.

 

Eesti aasta olulisim ja suurim keskkonnakonverents keskendub looduspõhistele lahendustele

Bioneer - 9. Oktoober 2017 - 23:15
24.-26. oktoobril toimub Tallinnas Eesti Euroopa Liidu eesistumise keskkonna prioriteedile, ökoinnovatsioonile, pühendatud konverents „Looduspõhised lahendused: innovatsioon igapäevaseks“. Kõrgetasemelise konverentsil tutvustatakse loodusest inspireeritud innovaatilisi praktikaid ja teadmisi, mis aitavad lahendada kliimamuutusest ja linnastumisest tekkivat koormust nii linnadele kui looduskeskkonnale.

Õiglase kaubanduse nädal tuleb taas 23.-29.10.2017

Bioneer - 9. Oktoober 2017 - 23:15
Õiglase kaubanduse nädal on traditsioon, mida tähistatakse Eestis 10. aastat; MTÜ Mondo eestvedamisel tähistatakse alates 2013. Õiglase kaubanduse nädal on lihtne, sest kõik saavad panustada tavalisest rohkem ja omale sobival viisil.

Kuidas on Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand seotud siilidega?

Bioneer - 9. Oktoober 2017 - 16:15
Kõik juhtus Jaanipäeva paiku kui siilipesakond (6 poega + ema) oli ennast kellegi aeda sisse seadnud. Ühel kurval päeval jäi siiliema kahjuks auto alla ja kohe võeti ühendust “siilide spetsialisti” Katrin Idlaga Eesti Metsloomaühingust. Katrin võttis pojad enda juurde, toitis neid kitsepiimaga ja tasapisi ka muu toiduga. Kuna tegemist oli aga väga väikeste siilipoegadega, kes vajasid pidevat järelvalvet, siis hakati neile otsima püsivamat elamist, et suvel kosuda ja võimalusel ka loodusega kohaneda.

Kohalike omavalitsuste valimised: vahekokkuvõte tehtud tööst

Bioneer - 9. Oktoober 2017 - 16:15
Septembri alguses saatsid neli loomakaitseorganisatsiooni, Loomus nende hulgas, kohalikesse volikogudesse kandideerijatele kaheksa küsimust, millele ootasime vastuseid 4. oktoobri südaööni.

Keskkonnareostus valimiste ajal

Bioneer - 9. Oktoober 2017 - 9:15
Asi ei ole ainult noortes. Kui midagi tehakse poolikult või halvasti, siis üldiselt nimetatakse seda aja ja raha raiskamiseks. Roheliste koduleht ei ole samuti mingi musternäidis, aga vähemalt pole meie erakond selle peale sentigi maksumaksja raha kulutanud.

Tartlasi oodatakse kaardistama linna põnevaid kohti

Bioneer - 7. Oktoober 2017 - 2:15
Tartu linn kutsub linlasi osalema ideekorjes, et kaardistada tartlastele olulised ja põnevad paigad linnaruumis, sh ka kesklinnast kaugemal.

Eestit külastas säästva arengu edendaja ja tuleviku hariduse kujundaja May East

Bioneer - 6. Oktoober 2017 - 19:15
Aktivismi kui nähtust on alati seostatud millegi taunimisväärsega, see on justkui üks väga paha ja määriv sõna, kui vaadata, kuidas inimesed aktivistidest üldiselt mõtlevad või kuidas on aktivistid meedias kujutatud. Kuidas te isiklikult tunnetate, kas nimetus “ökoaktivist” on teie kirjeldamiseks üldse kohane?

Ringmajandus loob ettevõtlusele uued võimalused

Bioneer - 6. Oktoober 2017 - 19:15
Ringmajandus on liikumine tavapärasest tootmisel, kasutamisel ja äraviskamisel põhinevast mudelist majanduse suunas, kus taaskasutus ja taasloomine on ärimudelisse juba alates toote disaini protsessist sisse kodeeritud. Eesmärk on ressursse ja materjale säästlikult ning korduvalt kasutada, mis loob võimalused läheneda toodetele innovaatiliselt, hoida kokku kuludelt, luua töökohti ja seekaudu panustada puhtamasse elukeskkonda.

23. novembri ekstreemumid 2007-2017

AastaMaks.KeskmineMin.
20175,8°C0,40°C-4,2°C
20165,7°C2,34°C-0,2°C
20153,9°C-0,57°C-6,6°C
20147,5°C1,23°C-1,8°C
20136,7°C4,42°C-2,3°C
20128,5°C5,46°C2,5°C
20118,8°C4,22°C-0,6°C
20105,4°C0,09°C-3,4°C
20098,1°C6,77°C3,2°C
20082,4°C-1,33°C-5,4°C
20077,5°C2,75°C-0,5°C

Ilmateenistuse ennustus

-1...7°C
3...8°C
0...7°C
2...7°C
0...5°C
1...6°C
0...4°C
0...4°C

Rõhkkonnad Eestis

PäevMadal- rõhkkondKõrg- rõhkkond
23.11.Reinhard
22.11.Nimetu
21.11.Peter
20.11.Peter
19.11.Peter

Ennustuse täpsuse jooksva kuu parimad

AllikasPäevi%
Yr.no196,20%
Yr.no295,00%
Yr.no394,89%
Ilmateenistus 193,94%
Ilmateenistus 293,40%

Päevarekordid

Täna Tallinnas kõige soojem on olnud 9,1°C (1958) ja külmem -15,1°C (1971).

Täna Tartus kõige soojem on olnud 9,2°C (1980) ja külmem -15,3°C (1927).

Facebook

Ilmateenistuse hoiatused

23.11 kagu- ja lõunatuul puhanguti 16 m/s.
23.11 kagu- ja lõunatuul puhanguti 16 m/s.
23.11. kagutuul puhanguti 15-18 m/s.
23.11 kagu- ja lõunatuul 14, puhanguti 20 m/s.
23.11.kagu- ja lõunatuul 14-17, puhanguti kuni 23 m/s
23.11 kagutuul 8-12, puhanguti 15 m/s.

Külastatavus

Maa magnetväli

Tänane kuufaas

24,5% on kuu nähtav.
25 päeva on noorkuuni.
Noorkuu

UV-indeks Tõraveres

Veebimajutus

Süsteemimootor

drupal

HTML raamistik

bootstrap 3

Kujundus

bootswatch

Reklaam

adsense

Sisuedastusvõrk