Keskkonna- ja loodusuudised

Kuus muna on tõsiasi

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Kuus muna must-toonekurgede pesas on päris haruldane number.

Võsapuuk            Ixodes ricinus

Varahommikul enne munemist külastas läikivama sulestiku ja vähemtähnilise sulerüüga isaslind pesakasti

Kuldnokk         Sturnus vulgaris    

Neljas päev ja neljas muna. Tõeliselt kurnav toiming emaslinnu organismile.

Rohukonn        Rana temporaria 

Aprill on pruunide konnade pulmaaeg, kelleks on meil rohu- ja rabakonnad, kes võivad isegi ühes veekogus kudeda.

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Emaslind on munenud kolmanda muna

Kuldnokk          Sturnus vulgaris

Kolm päeva kolm muna. Hämmastama paneb kuldnoka emaslinnu (kaalu umbes 80 gr) organismi võimekus toota päevas üks muna ja see pesakasti muneda.

Kas tead, et kevadel võib Eestis näha korraga 100 000 peatuvat hane? Või et sügisel näeb parimates vaatluskohtades ühe hommikuga koguni pool miljonit rändavat metsvinti? Kus asuvad Eesti parimad linnutornid, millest saab heita pilgu ümbritsevale loodusele? Ühes linnas saab lausa tänavalt vaadata tuttpüttide pulmamängu. Mis on finnstikk ja kes on bongar? Vastused leiad Eesti parimaid linnuvaatlusalasid tutvustavast raamatust “Eesti linnuvaatleja teejuht”

Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja kevadnumbri kaanelugu on aasta linnust – põnevate kommetega metskurvitsast.

Tänavuse aasta linnu meeskonna liikmed Jaanus Elts, Jaanus Aua ja Riho Marja tutvustavad metskurvitsa kevadisi elukombeid, heidavad valgust rõngastatud lindude saatustele ja neppi varitsevatele ohtudele.

Rubriigis "Linnuhuviliste lood" meenutab seiklusi välitöödel ning jagab mõtteid loodus- ja linnuharidusest pikaaegne õpetaja Linda Metsaorg.

Lõpuks ometi Kaial muna

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Tekst: Laura Kiiroja

Iiris näitas muna

Kalakotkas     Pandion haliaetus

Emaslind Janika on munenud kõik munad öösel

Must-toonekurg          Ciconia nigra

Must-toonekurg 2 kaamerapesa on Jõgevamaal ja selles pesas on emaslind Janika kõik munad munenud uue päeva esimestel tundidel st öisel ajal.

Raivo Endrekson räägib karvasjalg-kakust ehk laanekakust:

Pesitsusrahu koduleht: www.pesitsusrahu.org

Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi looduskaitsebioloogide uuringust selgus, et küpse segametsa lageraiumine muudab sealse linnustiku oluliselt vaesemaks. Kui raiele järgneb kuuse monokultuuri rajamine, muudab see aga pikaajaliselt linnustiku koosseisu – näiteks ei naase sellistesse puistutesse vanade lehtmetsade linnud. Ka taastub lageraiejärgses noores metsas pesitsevate lindude arvukus aeglaselt – ligikaudu ühe paari võrra hektari kohta 20 aasta jooksul.