Keskkonna- ja loodusuudised

Eesti Ornitoloogiaühing tuletab vabatahtlikele linnuvaatlejatele meelde, et tänasest kuni veebruari lõpuni käib maismaa talilinnuloenduse viimane periood.

Talilinnuloenduse viimane periood ehk kevadloendus kestab 15.–28. veebruarini. Loendust tuleb teha enda valitud umbes 10 km pikkusel rajal. Loendust tehes tuleb üles märkida kõik rajal nähtud ja kuuldud linnud, sisestada andmed vaatlusankeeti ja edastada need hiljemalt märtsi lõpuks maismaa talilinnuloenduse koordinaator Jaanus Eltsile.

Vestlusõhtu koos uue raamatu esitlusega  toimub Tartus 15. veebruaril algusega kell 18 Oskar Lutsu nimelises Linnaraamatukogus, aadressil Kompanii 3/5

Raamatuesitlus ja vestlusõhtu: Kristel Vilbaste „Meie joogivesi. Allikad, kaevud, kraavid ja pudelid“

Autoriga vestleb ajakirjanik Liis Seljamaa.

Kristel Vilbaste on looduskirjanik, kelle sulest ilmus kümme aastat tagasi menuteos „Eesti allikad”. Praegu on joogivee kättesaadavus muutunud oluliseks teemaks:

Kust saada joogivett siis, kui elektrit pole?

Kas meie looduslik vesi on joodav?

Neljapäeval oli suur siisikeste parv elupuude seemneid söömas

Nädal oli muutliku ilmastikuga ja libedate teedega.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -5,8…0,1 °C piires, mis ületas normi 0,9…5,8 kraadi võrra. Kahel päeval nädala alguses ja lõpus olid ööpäeva keskmised õhutemperatuurid miinuspoolel, kolmapäevast reedeni null kraadile lähedased.

Kõige külmemad ilmad esinesid teisipäeval ja pühapäeval, kui minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti vastavalt -11,4 °C ja -13 °C.

Riigikokku jõudnud MAK2030 (metsanduse arengukava) on praeguse keskkonnaministri Madis Kallase eestvedamisel loodustsäästvamaks kirjutatud, kuid kompromissi looduse säilimise ja hoidmise ning tööstuse kasvavate ärihuvide vahel siiski ei paista. 

Alates 1. märtsist tõusevad Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia piletite ja teenuste hinnad. Õppe- ja lasteprogrammide tasud jäävad samaks. Ka botaanikaaia avamaakollektsioonid on jätkuvalt tasuta aastaringselt külastamiseks avatud lahtiolekuaegadel kõigile huvilistele.

Kavandatava Sõrve looduskaitseala paiknemine Harjumaal. Looduskaitseala 2006. aastal ette pandud välispiir on punase viirutusega, täiendavate uuringute alusel korrigeeritud välispiir, mis on ka looduskaitseala loomise ettepaneku aluseks, on esitatud roosa viirutusega. 2006. aastal ette pandud sihtkaitsevööndite piirid on helesinise viirutusega. Uuringute andmete alusel korrigeeritud sihtkaitsevööndid on tumesinise viirutusega. 

 

Nurmkana vanasti põldpüüks kutsutu        Perdix perdix

 

Möödunud aasta novembris olid moodustunud nurmkanade salgad, kes jäävad kokku kevadeni. Talvisel ajal saadakse koondunult kergemini hakkama ja valvsaid silmapaare on rohkem ohtude tunnistamiseks, sest neid käivad kimbutamas nii rebased kui kullilised.

Kümneaastase kogemusega Eesti päikeseenergialahendustega tegelev ettevõte siseneb Leedu turule. Eesti ühe kiiremini kasvava taastuvenergia ettevõtte juhtide sõnul on Baltikumi laienemine oluline strateegiline arengusamm, et tugevdada oma positsiooni Põhja-Euroopa regioonis.  

Logistikaettevõte DPD plaanib 2025. aastaks toimetada kuues Eesti suuremas linnas pakid kohale vaid elektrikaubikutega. Ettevõte investeerib 200 000 eurot alajaama rajamiseks pidevalt kasvava energiavajadusega piirkonda, Jüri sorteerimiskeskusesse. Alajaamaga maandatakse riske madalpinge võimsuse puudumisel, et vältida tulevikus kulude hüppelist kasvu ning tagada sujuv üleminek elektrikaubikutele. 

Kõige suurema osa oma ajast veedavad teleka ees 65+ vanuses inimesed – üle 3 tunni päevas. Kõige vähem vaatavad telekat 10–14aastased (tund ja 16 minutit päevas) ja 25–44-aastased (1 tund ja 25 minutit). Loe edasi ja tutvu uuringu metoodikaga statistikaameti kodulehel.

Eesti elaniku keskmine keskkonnajälg ületab Maa taluvuspiiri 3,8 korda, Euroopa elaniku oma on Maa taluvuspiirist 2,9 korda suurem. Eesti elanike keskkonnajälg on suurem elektri, kütte, toidu ja soetatud seadmete osas, kuid transpordi keskkonnajälg jääb eurooplasele alla, selgub Arenguseire Keskuse täna avaldatud raportist “Eesti ja Euroopa elanike keskmine keskkonnajälg”.

Sloveenlased on koostanud kaks suurepärast postrit selgitamaks inimestele, milline väärtus on suurkiskjatel nii ökosüsteemi kui ühiskonna tasandil. 

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Tarmo Mikussaar

 

Tuuleluud männil

Tuuleluud, tuulepesa, nõialuud…

Tuuleluuad moodustuvad tihedaid oksapõimikud puude võras. Põhjustajateks on peamiselt seened, harvemini viirused või putukkahjurid, aga ka mingid muud kahjustajad.

Tuntumad ja silmahakkavamad on tuuleluuad kaskedel ja aiapidajad on neid täheldanud ka viljapuudel. Vähem märgatavad on nad okaspuudel ehk kuusel ja männil.