Keskkonna- ja loodusuudised

Vestlused kliima soojenemisest ja keskkonnateemadest on ühiskonnas aina tavapärasemad. Pidevad negatiivsed uudised kliimamuutustest samas ka kurvastavad ja võivad end jõuetult tundma panna. Seetõttu on loomade eestkoste organisatsioon Loomus koos oma veganprogrammiga "Taimsed valikud" alustanud projekti „Kahvliga kliimamuutuste vastu!“ eesmärgiga tõsta teadlikkust ning võimestada inimesi, sest igaüks saab anda oma panuse. Küsimus on, millesse.

Emajõe vabaujulasse viivat alleed ootab ees uuenduskuur, mille käigus võetakse maha ohtlikuks muutunud hõberemmelgad ja põõsakujulisena kasvavad puud.

6.-12. oktoobril 2022 toimunud Tartu kaasava eelarve hääletamisel osales 4685 tartlast, kes andsid kokku 10 181 häält. Kõige enam hääli said idee nr 8 "Mäesuusamägi ja lumelauanõlv Tartu Lumeparki" (965 häält) ja idee nr 2 "Istuge, palun!" (830 häält).

Ungrukold

 

Harilik ungrukold        Huperzia selago

 

Värviline metsaserv

Nädal oli valdavalt sompus ja sajune.

Esmaspäev kujunes tormiseks. Maksimaalne tuule kiirus ulatus Jõgeva ilmajaama andmeil 18,9 m/s. Tugevat tuult (iiliti ligi 15 m/s) esines ka neljapäeval ja reedel.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala jooksul 7,2…12,7 °C piires, mis erines normist (keskmine 1990-2020) -1,0…+5,1 kraadi võrra. Kõige soojem oli ilm reedel, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis 15,6 kraadini ja minimaalne langes 10,9 kraadini.

 

Harilik kikkapuu       Euonymus europaeus

 

Looduslikult kasvavad kikkapuud Lõuna-Eestis, näiteks Koiva jõe lammil, aga ilupõõsana on teda istutatud üle Eesti.

Kuldküliku kasvukoht

 

Kuldkülik         Phyllotopsis nidulans

 

Lihtsalt kena seen mis ei kuulu söögiseente hulka ja me ei tea milline ülesanne tal looduses võiks olla peale lehtpuu lagundamise.

Euroopa Komisjoni presidendi ja Roheleppe eestkõneleja Ursula von der Leyeni Eesti visiidi puhul saatsid keskkonnaorganisatsioonid talle märgukirja. Organisatsioonide sõnul tegutseb Eesti Roheleppe eesmärkide saavutamisel silmakirjalikult ning elurikkus ja puhas vesi on kaitseta. Kohalikud keskkonnakaitseorganisatsioonid tunnevad, et neid ei kaasata kohalike keskkonnaotsuste langetamisse. 

 

Metsis ehk mõtus        Tetrao urogallus

 

Metsisekanast kirjutasime pühapäeva hommikul, aga samal päeval sattus kaamera ette tänavu suvine metsisekukk ehk saame jätkata samast kohast kus metsisekana lugu lõppes: LINK

Harilikud murumunad ehk rahva keeli ämmatossud

 

Harilik murumuna       Lycoperdon perlatum

 

Prototron, kes kümne tegevusaasta jooksul on sadadele tehnoloogia startup-ettevõtetele aidanud tuule tiibadesse puhuda, võtab programmi vastu veel selle nädala lõpuni uusi registreerijaid ja maailmamuutvaid ideid. Paljude jaoks on see koht esimese prototüübi loomiseks või äritegevuse kasvuks. Programmis on nii töötoad, mentorid kui ka märkimisväärne auhinnafond - 35 000€ osalusvaba rahastus. 

Swedbank väljastas augusti ja septembrikuu jooksul õppelane arvuliselt 80% rohkem võrreldes möödunud aasta sama ajaga. Uute väljastatud õppelaenude maht eurodes käesoleva aasta augustis ja septembris rohkem kui kahekordistus.

Selle aasta kevadel külastasid Lääne-Harju valda Slovakkia omavalitsuspiirkonna Spissky Hrhov eestvedajad, mille käigus tutvuti kogukondlike rohevalla projektidega. 2.-8.oktoobrini Slovakkiat külastanud Lääne-Harju kogukondliku rohetiimi eestvedaja Kairi Niinepuu-Mark tõdes, et mitmed kevadel esitletud ideed on leidnud Spissky Hrhovis viljaka pinnase.

Lähinädalatel kohtub Keskkonnaministeerium kohalike omavalitsustega, et saada tagasisidet metsanduse selle kümnendi arengukavale. Lisaks räägib RMK oma senisest kogemusest kogukonnametsade majandamiseks kohalike elanikega kokkulepete sõlmimisel. Igal infopäeval toimub ka arutelu, milline on omavalitsuste ootused metsanduse tulevikust ja kogukonnametsi puudutavast seadusemuudatusest. 

Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja sügisnumbris keskendutakse lindude uurimisele nii rannaniitudel kui ka kajakakoloonias ning antakse näpunäiteid linnuvaatluste jäädvustamiseks.

Kaaneloos kirjutab Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia spetsialist Triin Kaasiku, kuidas ornitoloog uurib väikekiskjate mõju rannaniitudel pesitsevatele kahlajatele ning millised oleksid võimalikud lahendused maas pesitsevate lindude pesitsus- ja koorumisedukuse tõstmiseks.

Taevaskoja Neitsikoobas. Pildistas Jaanika Viirmaa

 

Lauk        Fulica atra

 

Kunagi kutsuti lauku sakslaste eeskujul vesikanakas, aga tegu ei ole partlasega vaid hoopis kureliste hulka kuuluva ruiklasega.

Karl ületab mäestikku Türgi ja Süüria piiril

 

Must-toonekurg           Ciconia nigra