Keskkonna- ja loodusuudised

Emaslind Janika saabus pesale (paremal) on tema haudejärjekord

 

Must-toonekurg           Ciconia nigra

 

Eestlased on aastast aastasse üha rohkem mururoboti usku, samal ajal vähendab pidev niitmine elurikkust. Kuidas on mõjuvad kliimamuutused ning elurikkuse kadu muruniitmise trendidele ning millal valida muru- või robotniiduk ja millal hoopiski murutraktor?

Äsja Prantsusmaalt 5,5 miljonit eurot kaasanud eestlaste asutatud kindlustusvahenduse firma Cachet asub laiendama platvormitöötajatele mõeldud teenuseid, et juba mõne aasta pärast kohanduda kiirelt kasvava turu vajadustega ja ühtlasi toetada inimeste töötamisvabadust.

Keskkonnaminister Erki Savisaar muutis pärandniitude hooldamiseks mõeldud loodushoiutoetuse taotlemise korda, et hoogustada nende hävimisohus olevate liigirikaste koosluste taastamist.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ning loodus- ja täppisteaduste valdkond tähistavad tänavu 220. aastapäeva. Helilooja Märt-Matis Lill mõtiskleb loodushäälte üle heliloomingus pidunädala sündmuste programmis. 

Nüüd tundub, et kõigist seitsmest munad on kuldnokapoja koorunud

 

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

 

Päris keeruline on pisikeste kuldnokapoegade lugemine pesalohus, aga iga päevaga noored kasvavad.

Isaslind Karl oli öösel pesal

 

Must-toonekurg           Ciconia nigra

 

Õhtust kuni hommikuni näeme munadel isaslind Karli. Emaslind Kaia saabub tavaliselt hommikutundidel. Pesa läheduses liigub samuti üks võõras must-toonekurg.

Tänavusse Tartu kaasavasse eelarvesse esitasid linlased 55 ideed selle kohta, kuidas kasutada linna 2023. aasta eelarves 200 000 eurot.

Eesti aasta linnust 2022 metskurvitsast ehk nepist räägib aasta linnu projektijuht Jaanus Aua. Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajaliku uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks. Lase linnupojal suureks kasvada ja pea pesitsusrahu!

Pesitsusrahu koduleht: https://pesitsusrahu.org/

Suvise Pirita tunnuseks saanud linnaveised sätivad end taas linna poole teele – loomad jõuavad Kõrkja saarele järgmisel nädalal.

Neljapäeval, 12. mail korraldab Eesti Toiduainetööstuse Liit esimest korda suurt Pakendikonverentsi „Jätkusuutlik pakendamine ja pakend kui ressurss“. Konverentsi eel arutleb Toiduliidu ringmajanduse valdkonna nõunik Üllar Huik ühekordse plasti direktiivi üle võtmise ja selle nõuete täitmise raskustest.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) rahastas viit projekti Keenias, Ukrainas, Tansaanias ja Rwandas kogusummas 967 000 eurot, et toetada seal kliimamuutuste leevendamist ja nende mõjudega kohanemist. Viiest toetust saanud projektist kaks on seotud reoveepuhastusega, kaks mullatervisega ja üks energia salvestussüsteemide arendamisega. Varasemalt on Eesti juba toetanud 18 projekti arenguriikides, millest kaks on ka ellu viidud.

Arengukoostöö Ümarlaud korraldas 2022. aasta kevadel Eesti elanike hulgas arvamusküsitluse arengukoostööd puudutavate hoiakute ja teadmiste kohta.

Talved ihuüksinda rahmeldades said korraga ümber. Sest minu sõprade nimistusse lisandusid nurmkanad, kes talvel ikka ühte hoiavad ehk salkadesse koonduvad. 

5. mail saatsid Eesti Roheline Liikumine (ERL) ja Eestimaa Looduse Fond (ELF) peaministrile ning mitmele valdkondlikule ministrile avaliku pöördumise, milles  toonitavad vajadust loobuda koheselt Vene gaasist ning lõpetada järk-järgult fossiilse gaasi kasutamine üldse ja seada selleks tähtaeg. Ühenduste hinnangul peavad tulevikulahendused tuginema energiasäästule ja taastuvatele energiaallikatele. Pöördumine on leitav siit.

Mai lõpus täitub Tallinnas 100 aastat regulaarse bussiliikluse algusest. Kui 1922 saadi linnavalitsuselt luba 5 bussiliini pidamiseks, mis sõitsid kesklinnast Lasnamäe, Seevaldi, Kalamaja, Pirita ja Pirita-Kose suunas, siis sajand hiljem sõidutab linlasi 550 bussi 74-l erineval liinil.

Autovabaduse puiestee pääses Euroopa Komisjoni korraldatud Uue Euroopa Bauhausi konkursil 52 finalisti sekka. Auhindade jagamisel saab kaasa rääkida ka publik, kelle hääli oodatakse 16. maini konkursi kodulehel.

Hendrik Relve koostatud praktiline juhend aitab maaomanikel märgata ja hoida oma põlispuid ning võrrelda nende jämedust Eesti keskmiste näitajatega. Uhkeid ja eriliste lugudega puid julgustab Loodushoiu Fond kandma vabatahtlikku põlispuude registrisse.