Keskkonna- ja loodusuudised

Üle Eesti on valdavaks muutunud punarind (laulavad kõikjal, 86 vaatlust), linavästrik (üle Eesti üksikult või salkadena, reedel 38 isendit Ropka-Ihaste luhtadelt), tikutaja (73 vaatlust, sh 103 isendit nähtud Audru poldril 31.03), laulurästas (laulavad kõikjal, kokku 99 vaatlust), valge-toonekurg (üle Eesti valdav), sookiur (veel pigem paikselt ja/või rändel, laulvaid isendeid vähe, 69 vaatlust), roo-loorkull (üle Eesti 54 vaatlust) ja välja-loorkull (üle Eesti 50 vaatlust). Peamiselt rannikutel ja saartel on palju nähtud liivatülli (63 vaatlust).

Nagu juba on traditsiooniks saanud, kutsub loomade eestkoste organisatsioon Loomus selgi aastal kõiki tähistama munavabasid munadepühasid. Tänavu on Loomus koostanud ka veebiviktoriini.

Kopsurohi

 

Harilik kopsurohi           Pulmonaria officinalis

 

Lõokesetalv ei taha kuidagi lõppeda päeval näitab pilvede vahelt päikest, öösiti külmetab ja tuul lõõtsutab ennast vahel tormiks.

Tekst: Laura Kiiroja
Video: Kalle Pihelgas

 

Sel nädalal kaetakse sadamaraudtee ala freesipuruga, et muuta ligi 2,5-kilomeetrine koridor jalakäija- ja rattasõbralikuks. Järgmiste töödena valgustatakse teelõik, luuakse puhkekohad ja muudetakse autoteega ristumiskohad turvaliseks.

Harilik karikseen

 

Harilik karikseen        Sarcoscypha austriaca

 

Karikseened kasvavad maapinnal kõdunevatel lepa- ja sarapuuokstel ja meie mandriosas leidub neid pea kõikjal ning varakevadises värvitus võsastikus köidab pisemgi värvilaik tähelepanu.

Kaardirakendus

Järglaste saamise ajal on loodus häirimise suhtes eriti tundlik ning et pesitsemine, poegimine või tärkamine untsu ei läheks, peaks inimene looduses liikudes sealsete asukatega arvestama.

Eriti tundlikke paiku ja aegu aitab ära tunda Maa-ameti looduskaitse kaardirakendus.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi osalema aasta linnu metskurvitsa foto- ja videovõistlusel.

Pilte ja klippe sellest salapärasest ja raskesti tabatavast linnust oodatakse kuni 31. oktoobrini.

Võistlusele on oodatud fotod ja videod metskurvitsast, tema tegevusjälgedest ja muust selle liigiga seonduvast. Iga huviline saab võistlusele esitada kuni viis enda tehtud fotot ja ühe enda tehtud video.

Tööd tuleb üles laadida hiljemalt 31. oktoobri keskööks veebivormi kaudu.

 

Neugrundi kraater. Kaart Eesti geoloogiakeskus

Rekord nr. 417        Hiidpangased merepõhjas

Lisaks madalmerest silmaga nähtavatele hiidrahnudele on merepõhja kaardistamisel külgvaate sonariga leitud sügavamal meres mitmeid palju suuremaid hiidrahne ja pankaid.

Mitu juga on Eestis?: LINK

Hommikune uudishimu avas mu suured silmad Hortobagy jõe ääres. Seal silmades oli siis vaid hommik ja ei midagi enamat.

Riigi Ilmateenistus on andnud hoiatuse tugeva tuule ning tiheda vihma- ja lörtsisaju kohta. Sajust ja tugevast tuulest tingitud ilmastikuolud võivad muuta tänavad ja maanteed väga libedaks ning sõiduolud äärmiselt raskeks.

 

Sookurg         Grus grus

 

Kevad venib oma tulemisega, viimane külmalaine kestab juba pikalt, ajuti sajab lund ja on olnud palju tormituultega päevi, mis lindude rännet kuidagi ei soodusta.

Vaade Suitsu tornist Matsalus

Keskkonnaamet tutvustab Matsalu rahvuspargi uue kaitsekorra ehk kaitse-eeskirja kavandit ja ootab kõiki huvilisi sellele arvamust avaldama. Kavandiga saab tutvuda ameti kodulehel ja ettepanekuid esitada kuni 6. maini 2022.

Selline kännu küljes jalgadega summimine oligi meie ujumine. Poisid lasid ikka karjääris ringi nagu saarmad. Nemad juba oskasid ujuda. Ainult, et seal ei saanud kaua olla. Kui me oma karjaga sinna vette sulpsatasime ja seal ringi hüppasime, tõusis varsti põhjast üles turbamuda nagu kohvipaks ja sellega koos tõusis pinnale ka külm vesi.  Siis tuli koju minna ja selle päeva lõbu oligi läbi. Imelik oli see, et mida rohkem me seal käisime, seda vähem muda meie ujumiskohas tekkis. Ju see vajus kõik vastaskalda juures põhja. Vähemalt nii me ise uskusime. 

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn), Tallinna linn ja Viimsi vald on koos partneritega 12 Euroopa riigist ühendanud jõud, et muuta Euroopa koolides pakutav koolitoit jätkusuutlikumaks. Projekti tulemusena on koolitoit ühtaegu maitsev ja tervislik, aga ka keskkonda säästev. 

Terviseterapeut ja toitumisteadlane Triin Terasmaa viib 7. aprillil Kadaka Konverentsides sarjas “Tervise teerajad” läbi seminari teemal “Toidulisandid: miks, millal, kellele?”, tutvustades lähemalt toidulisandite kasutusvõimalusi.