Keskkonna- ja loodusuudised

Ükskord ennast elus rotina tunda oli huvitav elamus. Ma istusin töölaua taha esimest korda sellel sügisel ja ei tundnudki seal alguse ehk kevade tunnet.

Planeet Maa kehastub Gaiaks ning astub inimeste ette, et päästa nad nende elustiiliga kaasneva iseenda väljasuretamise eest. Ta räägib neile selle ajastu kõige dramaatilisema loo ja alustab inimeste otsingut, kes suudaksid välja mõelda, kuidas inimliiki kui loodusjõudu ära kasutada, et päästa meri. Kes päästaksid selle sinise, selle eluhoidmise süsteemi, sest kui päästetakse meri, mis tundub olevat pöördumatult rikutud, siis pääseb ka inimene.

Tartu linnavolikogu tegi tänasel istungil avalduse puidurafineerimistehase kavandamiseks algatatud riigi eriplaneeringu kohta.

Metsis on Eesti aladel elanud vähemalt sama kaua kui inimene. Ta on jändrike mändide ning mustikarikaste 100-aastaste metsamaastike lind, kelle ajalugu Eestis ulatub viimase jääaja järgsesse aega.

Kinnituseks lisasin lille külge ühe metallist juukseklambri, millega saab nii hobusesabapatsi kokku tõmmata kui ka lilleõie käekotisanga külge sättida. Nüüd aga head meisterdamist.

Ma olen teeneline rabaehitaja. Kui te veel ei tea. 2000 aastate alguses tegelesin koos Tõnu Mauringu ja Ülo Manderiga märgaalapuhastustehnoloogiatega ning me ettevõte ehitas ka märgalasid reoveepuhastuseks. Kus sellised on? Viljandimaal Kõos, Holstres ja Paistus. Suurim projekt oli Kohtla Järve reoveepuhasti ümberkavandamine märgalapuhastusprotsessiks.

Täna, 6. märtsil algas talude ja põllumajandustootjate registreerimine 22. juulil toimuvale üle-eestilisele avatud talude päevale. Avatud talude päev on kujunenud populaarseks pereürituseks, eelmisel aastal võttis külalisi vastu lausa 280 talu ning kokku oli külastusi üle 120 000.

Brüsselis kohtunud Läänemere riikide ministrid võtsid vastu ühisdeklaratsiooni, millega tõhustatakse ühtlasi ka riikidevahelist koostööd Läänemere seisundi parandamiseks.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki aiapidajaid ja loodushuvilisi liituma populaarse harrastusteadusprojektiga Suvine aialinnupäevik. Aialinnuvaatlejate abiga saame teada, kuidas läheb meie rahvuslinnul suitsupääsukesel, kuldnokal ja paljudel teistel armastatud aialindudel. Algas suvise aialinnupäeviku viies hooaeg. 

Suvise aialinnupäeviku veebirakenduses www.eoy.ee/aed saab igaüks luua oma isikliku aialinnupäeviku, kuhu saab kirja panna kõik aias kohatud ja pesitsevad linnud ning muud juhuvaatlused selgroogsete, tolmeldajate ning fenoloogiliste tähelepanekute kohta: millal hakkasid õitsema taimed ja millal ilmusid välja esimesed putukad. Kaardirakenduse abil saab jälgida teiste osalevate aedade tulemusi ning hooaja lõpus salvestada enda päevikusse sisestatud andmed ja elamused. 

Nelja tegevusaastaga on Suvisest aialinnupäevikust kujunenud Eesti suuruselt teine rahvateadusprojekt. Mullu osales ligi 900 loodusvaatlejat, kes panid oma päevikutesse kirja üle 26 000 liigivaatluse. 2017. aastal pesitses aedades ühtekokku 76 liiki linde (keskmiselt 3,8 liiki), kellest sagedasemad olid kuldnokk, rasvatihane ja linavästrik. Külm kevad ja suvi mõjutasid ka aialinde, mistõttu oli nende pesitsusaasta keskmine või suisa kehv. Näiteks suitsupääsukesi pesitses mullu aedades tavapärasest vähem ja poegade arv (4,04) oli keskpärane. Tänavu saame selguse linavästriku käekäigu kohta, sest aedu, kus pesitsevad linavästrikud, on jäänud vähemaks juba kolm aastat järjest. 

Suvine aialinnupäevik 2018 kestab 1. märtsist 7. oktoobrini. Aialinnupäeviku tegemisi kajastavad looduskalender.ee ja linnuvaatleja.ee. Suvist aialinnupäevikut toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Foto: Tiit Külaots

 

Tänapäeva kiirelt muutuvas maailmas peavad ka toidutööstused tarbijate soovide ja trendidega pidevalt kaasas käima. Mitmete erinevate tegurite tõttu on välja joonistunud selged suunad, mida tootearenduses täna järgitakse.

Möödunud aastal korraldati kokku 10 375 riigihanget ja esialgsel hinnangul kujuneb eelmisel aastal alustatud hangete kogumaksumuseks pisut üle 2 miljardi euro, selgub rahandusministeeriumi koostatud 2017. aasta riigihangete statistika lühikokkuvõttest. Kokku on veebruari alguse seisuga sõlmitud eelmisel aastal alustatud hangete tulemusena 12 200 hanke- ja raamlepingut. Lepingu sõlminud pakkujatest 87 protsenti olid väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted ja 13 protsenti suurettevõtted.

Veebruari alguses valminud Tallinn-Helsingi vahelise raudteetunneli tasuvusanalüüsi järel on Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Soome majandus- ja transpordiministeerium moodustanud töörühma, mis paneb paika tunneliprojekti järgmised sammud.

Veeteede Amet tellib mandri ja Hiiumaa laevateel oleva Rukki kanali süvendustööd tänavu suve teisel poolel, kui Keskkonnaministeerium on väljastanud selleks vee erikasutusloa. Tööde maksumus selgub hankemenetluse käigus.

Maaeluministeerium saatis kooskõlastamisele määrusemuudatuse eelnõu, millega piiratakse taotluses puittaimede eemaldamise abikõlblike kulusid ja laiendatakse maaparandussüsteemi investeeringutoetuse taotlejate ringi.

Maaeluministeerium saatis kooskõlastamisele määruse eelnõu, millega kehtestatakse erakorraline toetus kartuli- ja avamaaköögivilja kasvatajatele, kel jäi 2017. aasta sügise tugevate vihmade tõttu saak osaliselt koristamata.

2017. aastal jätkus põllumajandussektori taastumine vahepealsest langusest. Alates eelmise aasta teisest poolest on põllumajanduse edenemisele kaasa aidanud toodetele lisandväärtuse andmine.

Maaeluminister allkirjastas 2018. aastal antavate üleminekutoetuste määruse. Kokku makstakse 2018. aastal üleminekutoetusi 18,4 miljoni euro ulatuses.

Keskkonnaminister Siim Kiisleri otsusega suurendati tööstusettevõtetele mõeldud energia- ja ressursiauditite toetuste esimest taotlusvooru 700 000 euro võrra. Kui varasemalt oli taotlusvooru eelarve 300 000 eurot, siis nüüd on auditite läbiviimiseks 1 000 000 eurot.

Keskkonnaminister kinnitas uue jäätmete kogumise, sortimise ja ringlussevõtu arendamiseks mõeldud toetuse tingimused. Jäätmekäitlusega seotud tegevuste arendamise jaoks on kokku 12 miljonit eurot.