Keskkonna- ja loodusuudised

VIDEO: naabrid ei saa vahel hästi läbi...

Looduskalender.ee - 7. Mai 2018 - 11:11

 

Mäger                    Meles meles

 

Looduskalendri minutid Vikerraadios: Ülasevalevus

Looduskalender.ee - 6. Mai 2018 - 23:23

Kevadlille kohti peab teadma. Ülasekohti kindlasti.

Nii nagu sinilillemetsani või paiselehti täis kraaviperveni juhatavad meid lapsena isa ja ema, nii peame ka ülasekoha üles leidma. Ülasenoppimiseks tuleb jalga panna kummikud, sest nad kasvavad varjulisel kraavipervel või päris märjas lehtmetsas. Just seal on neid nii tihedalt, et ülased moodustavad otsekui suured rohelised lehekuhjad, mille peal valged, vähe punaka jumega õied tähtedena paistavad.

Karvalilled

Looduskalender.ee - 6. Mai 2018 - 12:12

 

Aas-karukell        Pulsatilla pratensis

 

Armsad kevadised õitsejad on üleni karvadega kaetud: nii varred, lehed, kui õied.

Aas-karukella õied hoiavad õitsemise aegu longu ja nähtavale on ilmunud juba ka karvased lehed.

Varem pesitsema asunud kuldnokkadel on pojad juba koorunud

Looduskalender.ee - 6. Mai 2018 - 10:10

Eile, 5. mail Tartumaal Vana-Kuustes pesakaste kontrollides selgus, et ühes pesas olid kuldnokal pojad juba koorunud. Ülejäänud kontrollitud kuldnokapesades oli ühes viis muna ja neljas pesas kuus muna. Eelmisel aastal koorusid Vana-Kuustes kuldnokkadel esimesed pojad alles pärast 10. maid.

Hundikutsikate sündimise aeg

Looduskalender.ee - 5. Mai 2018 - 16:27

Aprilli lõpus või mai alguses sünnivad hundikutsikad. Mõni päev enne poegimist valmistab hundiema ette pesapaiga.

Lepiklilled - porililled

Looduskalender.ee - 5. Mai 2018 - 11:11

 

Harilik lepiklill           Chrysosplenium alternifolium

 

Lepiklilled õitsevad valgusrikastes ja märgades lodumetsades, allikate läheduses, ojade kaldaaladel, poristel põllupeenardel. Väikese ja hapra juurestikuga taimed saavad hästi areneda kevadiselt niisketel ning huumuserikastel muldadel.

Looduskalendri minutid Vikerraadios: lõhnapidu

Looduskalender.ee - 5. Mai 2018 - 10:10

Mu aianurgas on üks toomepuu, ta on küll vaid mu käevarre jämedune, aga käin temaga igal hommikul rääkimas.

Ma ootan. Ootan tema õite puhkemist. Alles oli aeg, kus pungasoomuste vahelt viskusid välja esimesed rohelised lehekesed, kolm päeva tagasi hakkasid sellest leherosetist välja venima pikad õisikuvarred. Täna panin nina päris selle veel puhkemata õiekobara vastu ja lugesin. Lugesin ära. Mõne päeva pärast puhkevad mu toomingal 15-õielised valged õiekobarad.

Oh seda lõhnapidu, mis siis aeda saabub. Enamasti tirin ma tooli toominga alla ja naudin seda hetke.

FILMIVARAMU - Tutkad (1976)

Looduskalender.ee - 5. Mai 2018 - 7:07

Vaata filmi:

https://arhiiv.err.ee/vaata/tutkad

 

„Tutkaid“ filmisime peamiselt Matsalu lageda peal ning Puise poolsaare lähedastel laidudel. Sel ajal oli tutkaid veel suhteliselt palju. Praegu on nad jäänud nii väheseks, et pesitsemas pole ma neid enam tükk aega näinud. Muidugi on ka nende mängu nägemine muutunud vaid väga erakordseks võimaluseks“: nii räägib filmi kangelastest autor Rein Maran. Operaatoriks oli lisaks autorile ka Vallo Kepp. Filmi muusika Andres Mustonen.

 

Ninasarviklinde aitavad vihmametsadesse paigutatud pesakastid

Looduskalender.ee - 5. Mai 2018 - 6:06

Ninasarviklind (Buceros rhinoceros), aga ka teised Kagu-Aasia vihmametsade suured sarvlinnud, ei suuda vaatamata võimsale nokale ise pesaõõnsusi rajada. Seepärast vajavad nad pesitsemiseks teiste loomade, näiteks rähnide või maailma väikseima karu malai karu ehk biruangi (Helarctos malayanus) poolt uuristatud puuõõnsusi. Paraku jääb intensiivse metsaraie tõttu pesaõõnsusteks piisavalt suuri puid järjest vähemaks.

Hiiu Tuul MTÜ plaanib esitada ettepaneku Vinkovi madala ja selle lähimadalate kaitse alla võtmiseks

Bioneer - 5. Mai 2018 - 5:15
Mitteametlikel andmetel kavatseb keskkonnaminister lähipäevil allkirjastada käskkirja „Vinkovi meremadaliku kaitse alla võtmise menetluse algatamisest keeldumine”. Kahetsusväärsel kombel ei ole käskkirjaga tehtav otsus kooskõlas selles toodud põhjendustega ja ei vasta linnuloenduse aruandes välja toodud selgele vajadusele kaitsta Vinkovi meremadala loodusväärtusi riiklikul tasandil. Arvestamata on jäänud Hiiu Tuul MTÜ vastav tähelepanujuhtimine.

Tartu Tudengipäevadel saab tutvuda loomaõiguslaste igapäevatööga

Bioneer - 5. Mai 2018 - 5:15
Sel laupäeval, 5. mail kell 15 tutvustavad loomaõiguslased Tartu Erinevate Tubade Klubis oma igapäevast tööd karusloomafarmide keelustamise nimel. Intrigeeriv ettekanne ja sellele järgnev arutelu kuulub Tartu Tudengipäevade kavva.

Eesti saaks vähendada aastaks 2030 CO2 heitmeid 40% võrra enam

Bioneer - 5. Mai 2018 - 5:15
Põhjamaad on olnud väga edukad madala süsinikuheitega lahenduste kasutuselevõtul. Eestil on sarnaselt neile võimalik ambitsioonikaid eesmärke seades liikuda oluliselt kiiremini keskkonnasõbralikuma majanduse suunas.

Metsakaitseühendus alustab teavitustalguid

Looduskalender.ee - 4. Mai 2018 - 17:32

Metsakaitseühendus alustab RB trassi koristuspäeval terve kuu vältavaid teavitustalguid

Osale kampaanias “Toome ära”

Bioneer - 4. Mai 2018 - 15:15
Kogu maikuu kestva kampaaniaga kutsub Uuskasutuskeskus inimesi kodus või kontoris asjatuna seisvaid kasutuskõlblikke asju äraviskamise asemel uuele ringile saatma. 

Uuskasutuskeskus kutsub taas rattalaadale!

Bioneer - 4. Mai 2018 - 15:15
Laupäeval, 19. mail kell 12-16 korraldab Uuskasutuskeskus Tallinnas ja Pärnus taaskord suure uuskasutus-rattalaada.

Metsakaitseühendus alustab RB trassi koristuspäeval terve kuu vältavaid teavitustalguid

Bioneer - 4. Mai 2018 - 15:15
Homme (5.05.2018) alustab kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) teavitustalgute kampaaniat, oodates inimesi üle kogu Eesti väljendama oma meelsust kohaliku keskkonnahoiu teemadel. Kampaanias osalejad lähevad üksi või gruppidena mõnda looduskaunisse, hävimisohus, juba hävitatud või isiklikult olulisse paika, teevad endast seal pilti ning jagavad seda sotsiaalmeedias hashtagiga #minaelansiin. Lisada võib ka muid temaatilisi hashtage, samuti on oodatud lühike kirjeldus inimeste eneste lootustest, mõtetest või hirmudest. Kampaania vältab terve maikuu ehk 1. juunini.

Valmis juhend kaldapääsukeste elupaikade majandamise kohta

Eesti Ornitoloogiaühing - 4. Mai 2018 - 12:41

Eesti Ornitoloogiaühingus on valminud kaldapääsukese elupaikade majandamise juhend kaevandus- ja ehitusettevõtetele. Kaldapääsuke on liik, kes pesitseb sageli karjääride järskudes nõlvades ja puistangutes, ehitusplatsidel ja teetammide või vundamendiaukude nõlvades. Kuna lindudele sobilikud tingimused paiknevad tihti just aktiivses töötsoonis, võib huvide ristumine tekitada probleeme. Selliste olukordade ennetamiseks on Eesti Ornitoloogiaühing koostanudki juhendi.

Kaldapääsuke on Eesti ja Euroopa kõige pisem pääsuke, kes on jõekallaste ja liivakivipaljandite kõrval ammust aega pesitsenud ka liiva- ja kruusaaukudes. Tänapäeval pesitseb kaldapääsuke Euroopas valdavalt karjäärides, sest looduslikke elupaiku on jäänud jõesängide õgvendamise, tammide ja kaldakindlustuste rajamise tõttu järjest vähemaks. Eestis pesitsevad kaldapääsukesed veel siiski ka looduslikes elupaikades, kuid inimtekkelised elupaigad on meie kaldapääsukeste jaoks samuti väga tähtsad. Eestis pesitseb 5000 – 10 000 paari kaldapääsukesi ja ta on III kaitsekategooria liigina meil kaitse all. 

Juhendist „Kaldapääsuke karjäärides ja ehitusplatsidel. Juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele“ leiab infot kaldapääsukeste pereelu, sobilike pesitsustingimuste säilitamise ja loomise, aga ka pesitsuse ennetamise võimaluste kohta. Info ja soovitused on kokkuvõtlikult koondatud ka kaldapääsukese posterile, mis on saadaval nii pdf-failina kui ka trükitud kujul. Juhendi koostamisse andsid oma panuse 45 kaevandusettevõtjat, kes jagasid oma kogemusi, vastates kaldapääsukese teemalisele küsitlusele.

Juhendi on koostanud Liis Keerberg, toimetanud Veljo Volke ja kujundanud Sveta Bogomolova.
Projekti "Sand martin conservation in Estonian quarries" toetavad AS Kunda Nordic Tsement, HeidelbergCement Group, BirdLife International ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. 

Foto autor: Liis Keerberg

Kollane kuldtäht

Looduskalender.ee - 4. Mai 2018 - 11:11

 

Kollane kuldtäht      Gagea lutea

 

Kevadsoojad ilmad ja vihm toovad loodusesse hulgaliselt õitsejaid.

Kollase kuldtähe kasvukohtadeks looduses sobivad leht- ja salumetsad, aga samuti veekogude kaldaalad... Aga see liilialine armastab ka inimese lähedust – teda võib leida nii õuemurust, kui parkidest.

Tornide linnuvaatluspäeval selgub tänavune linnurikkaim vaatlustorn

Eesti Ornitoloogiaühing - 4. Mai 2018 - 10:47

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnuhuvilisi laupäeval, 12. mail tornide linnuvaatluspäevale. Üle Eesti ootavad huvilisi vaatlustornides kogenud linnutundjad, et üheskoos linde vaadelda ja määrata. See on hea võimalus, et parandada oma linnutundmisoskust ja veeta hommik kevadises linnumelus! Ühtlasi selgub tänavune liigirikkaim vaatlustorn. 

Juhendajatega tornide asukohad ja külastusajad leiab allolevalt kaardilt. NB! Kaarti täiendatakse jooksvalt. Tornide külastamiseks end eelnevalt registreerima ei pea. 

 

Kui soovid samuti tornikülastajaid linnuvaatlustes juhendada, siis anna sellest teada 10. maiks koordinaator Tarvo Valkerile.

Tornide linnuvaatluspäeval saab osaleda ka omal käel. Selleks tuleb laupäeval minna mõnda vaatlustorni ja kirja panna kõik nähtud ja kuuldud linnuliigid. Vaatlustulemused palume edastada koordinaator Tarvo Valkerile e-posti teel tarvo.valker@eoy.ee hiljemalt laupäeval, 12. mail kell 18. Kirja tuleb panna vaatluse koht ja kellaaeg, kohatud liikide nimekiri, vaatlejate nimed ja arv. Lisainfo: Tarvo Valker, tarvo.valker@eoy.ee, tel 53932684. 

 

Looduskalendri minutid Vikerraadios: kaamerast kaigub metsalaule

Looduskalender.ee - 4. Mai 2018 - 10:10

Kindlasti on meil kõigil selliseid päevi, kus hinges oled metsas, aga tegelikus elus pead istuma nelja seina vahel. Kevadel on see väljakannatamatu.

Heaks lahenduseks on siis töö kõrval lahti lüüa Looduskalendri lehekülg, kus korraga jooksmas mitu veebikaamerat, mis kohe meid kõige sügavamasse metsa tirivad.

Ja ma ei kutsu teid tegema tööluuse, sest kuigi läbi kaamerasilma salapäraste lindude magamistuppa piilumine on põnev, siis on võimalik kaameraid kasutada ka metsatunde loomiseks.


18. juuli ekstreemumid 2008-2018

AastaMaks.KeskmineMin.
201826,0°C21,25°C15,3°C
201719,5°C15,02°C9,5°C
201621,4°C17,00°C11,4°C
201522,1°C15,28°C6,4°C
201425,4°C18,95°C9,5°C
201324,9°C17,47°C7,8°C
201219,7°C14,61°C7,4°C
201127,7°C20,44°C10,4°C
201031,0°C22,28°C12,5°C
200926,0°C18,08°C10,0°C
200821,3°C16,26°C8,8°C

Ilmateenistuse ennustus

16...21°C
25...31°C
16...21°C
22...30°C
17...22°C
21...29°C
16...21°C
22...28°C

Rõhkkonnad Eestis

PäevMadal- rõhkkondKõrg- rõhkkond
18.07.Halina
17.07.Falk
16.07.Falk
15.07.Falk
14.07.Gislinde

Ennustuse täpsuse jooksva kuu parimad

AllikasPäevi%
Yr.no191,86%
Yr.no291,43%
Forecast.io390,71%
Forecast.io190,57%
Ilmateenistus 290,42%

Päevarekordid

Täna Tallinnas kõige soojem on olnud 31,0°C (1927) ja külmem 6,6°C (1967).

Täna Tartus kõige soojem on olnud 32,1°C (2001) ja külmem 2,7°C (1965).

Facebook

Ilmateenistuse hoiatused

Lähipäevil püsib kuum ilm, maksimumtemperatuur tõuseb 30..32°C-n.
Lähipäevil püsib kuum ilm, maksimumtemperatuur tõuseb 30..32°C-n.
Lähipäevil püsib kuum ilm, maksimumtemperatuur tõuseb 30..32°C-n.
kirdetuul puhanguti 8-10 m/s.
Lähipäevail püsib kuum ilm, maksimumtemperatuur tõuseb 30..31°C-ni.
Lähipäevail püsib kuum ilm, maksimumtemperatuur tõuseb 30..31°C-ni.
Lähipäevail püsib kuum ilm, maksimumtemperatuur tõuseb 30..31°C-ni.
Lähipäevail püsib kuum ilm, maksimumtemperatuur tõuseb 30..31°C-ni.
Lähipäevail püsib kuum ilm, maksimumtemperatuur tõuseb 30..31°C-ni.
Lähipäevail püsib kuum ilm, maksimumtemperatuur tõuseb 30..31°C-ni.
Lähipäevail püsib kuum ilm, maksimumtemperatuur tõuseb 30..31°C-ni.
Lähipäevil püsib kuum ilm, maksimumtemperatuur tõuseb 30°C-ni, vahetult rannikul on jahedam.
Lähipäevil püsib kuum ilm, maksimumtemperatuur tõuseb 30°C-ni, vahetult rannikul on jahedam.
Lähipäevil püsib kuum ilm, maksimumtemperatuur tõuseb 30°C-ni, vahetult rannikul on jahedam.
Lähipäevil püsib kuum ilm, maksimumtemperatuur tõuseb 30°C-ni, vahetult rannikul on jahedam.
Lähipäevil püsib kuum ilm, maksimumtemperatuur tõuseb 30°C-ni, vahetult rannikul on jahedam.
Metsades on väga suur tuleoht!

Külastatavus

Röntgenkiirgus

Tänane kuufaas

27,7% on kuu nähtav.
25 päeva on noorkuuni.
Noorkuu

UV-indeks Pärnu-Sauga

Veebimajutus

Süsteemimootor

drupal

HTML raamistik

bootstrap 3

Kujundus

bootswatch

Reklaam

adsense

Sisuedastusvõrk