Keskkonna- ja loodusuudised

Eestimaa Looduse Fond (ELF) otsib kandidaate 2017. aasta noore looduskaitsja auhinnale, millega kaasneb 1000 euro suurune stipendium.

2. veebruaril toimub  rahvusvahelise märgalade päeva puhul  konverents - "Tüüpiline sookonverents - Eesti soode klassika". Konverentsi ettekanded käsitlevad Eesti soode seisukorda, elustikku, taastamist, seiret ja soode ning inimeste suhteid. Konverents toimub Tartu Ülikooli Philosophicumi ringauditooriumis (Jakobi 2-226).

Avatud on kandideerimisvoor BAFF dialoogiprogrammi, tähtajaks 1. veebruar 2018. Programm pakub rahastust kuni 10 000 dollarit kohalikele organisatsioonidele USA ekspertide Baltikumi kutsumiseks.Samuti toetatakse kohalikke eksperte, keda on kutsutud USA-sse esinema logistiliste kulude katmisega kuni 5000 dollarit.

Ka seekordses tormises pühapäevas ei pääse me ilma Piia luuletuseta.

Lõpuks hakkas ka meie kuu Anapas otsa saama. Eelviimasel päeval avastasin aga WC-st prussakad. Neid oli seal ikka massiliselt. Prügikasti tõstmisel oli lausa madin kuulda, kui nad laiali jooksid. Kartsin oma asjadega neid Tallinnasse kaasa tuua. Mäletan, kuidas ma asju pakkides kõik oma riided ja kotid üle raputasin. Ärasõidu hommikul oli õues 15 kraadi külma ja meri oli jäätunud. Nägime jäävangis luike, kes ilmselt oli külmunud juba. Kojusõit hakkas lõuna paiku ja jälle tuli loksuda kolm ööd rongis enne kui Moskvasse saime. Seal oli õues 3 kraadi sooja ja lumi sulas.

Keskkonnaminister Kiisler arvas kaitse alt välja Põlva ja Võru maakonnas asuvad looduse üksikobjektid, mis on hävinud või mille looduskaitseväärtus on kadunud. Kokku arvati looduskaitse alt välja 25 objekti, mis on valdavalt üksikpuud.

Keskkonnaminister kinnitas määrusega ajutised kalapüügikitsendused Läänemerel alanud aastaks. Uuendusena on sellest aastast lõhilaste kaitseks ja ebapärlikarbi populatsiooni taastamiseks keelatud kalapüük merealal, mis on Pudisoo jõe suudmele lähemal kui 1000 meetrit.

Riigikohus tegi detsembri keskpaigas otsuse asjas, kus vaidluse all oli, kas Reidi tee ääres kinnistuid omav ettevõte võis kohtus vaidlustada teele ehitusloa andmise. Kaebuse esitanud ettevõtja leidis, et ehitusluba rikub tema õiguseid, kuna kaasneva müra ja õhusaaste tõttu väheneb kinnistute väärtus ning ettevõte võib loobuda kinnistutele elamute rajamise plaanist.

Esmatutvus temaga oli heinamaade külalise aegadest pärit. Need rohekad värvikirevad lapsepõlvemaad olid täis igasuguseid külalisi, kellest üks täitsa minu moodi oli.

Kõinastu on igati vaheldusrikas matkasihtkoht, kus on omavahel muhedasti põimunud mitmekesine loodus ja põnev kultuuripärand. Suvisel ajal saab saart avastama minna nii omapäi jalutades kui ka mõnelt Muhumaa turismitalult traktorisõitu tellides. Loodetavasti on teie külastuskäigu ajaks lehmakarjad juba inimestega rohkem harjunud ega kipu enam teile järgi hiilima. Ja kui kipuvadki, siis tühja sellest – küll ka nende uudishimu ühel hetkel raugeb.

Üks paljasjalgne ja minu näoga onu käib tuttavas Rauasoos ringi. Tal on peas tark nägu ja ootusärevuses silmapaar.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) andis 2017. a keskkonnakirve keskkonnaametile, väites, et amet andis seadust eirates loa teha Nursipalus lageraie. Kinnitame, et Nursipalus toimunud raadamine oli seaduslik, tehtud mahus raadamiseks ei ole seaduse järgi vaja teostada keskkonnamõju hindamist ning Keretü loodusväärtused on jätkuvalt hoitud.

Uuest aastast rakendus nõue registreerida paikse heiteallika käitaja tegevus Keskkonnaametis, mis asendab osadel juhtudel õhusaasteloa omamise nõuet.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) andis 2017. aasta keskkonnateo tiitli Asko Lõhmusele ja Raul Rosenvaldile nende panuse eest teadusargumentatsiooni toomisel avalikku metsadebatti. Keskkonnakirve sai Keskkonnaamet, kes andis seadust eirates loa teha Nursipalus suurel maa-alal lageraie.

Kui sul on kodus korralikke ja hästisäilinud esemeid, mis on vanemad kui paarkümmend aastat, siis võivad need kuuluda vanavara hulka. Soovi korral saad need kas maha müüa või Uuskasutuskeskusesse uuele eluringile tuua.

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2018. aasta linnuks metsise. Metsis on üks meie põlislooduse sümbolitest ja sobib hästi kandma aasta linnu tiitlit Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva aastal. Metsis ehk mõtus on Euroopa suurim kanaline, kelle iseloomuliku kehahoiaku ja sabalehvikuga siluett on ilmselt paljudele tuttav. Temaga looduses kohtumine muutub aga aina harvemaks, sest sarnaselt teistele põlismetsaliikidele on ka metsise arvukus märkimisväärselt langenud. Eestis hinnatakse kukkede arvukuseks 1100 – 1200 lindu.

Kõige rohkem kahju teevad metsistele metsade majandamine lageraietega, suur kisklussurve ning juba aastakümneid tagasi kuivendatud metsade järkjärguline muutumine metsistele sobimatuks. „Ainult metsiste mängupaikade kaitse alla võtmine pole suutnud arvukuse langust pidurdada“, sõnas Eesti Ornitoloogiaühingu metsise telemeetria projektijuht Ivar Ojaste. „Telemeetriauuringud näitavad, et metsised viibivad mängupaikades vaid 1-2 kevadkuud ning veedavad ülejäänud aja kuni 3 km raadiuses asuvates metsades, kus raiepiiranguid pole.“

Alanud metsiseaastal tutvustatakse metsise eluolu, korraldatakse talguid ja linnuõhtuid. Kevadel proovime kiigata ka metsisemängu ning aastaringselt on oodatud vaatlused metsistest. Tänavu jätkuvad metsiste telemeetriauuringud, mille käigus raadiosaatjaid kandvad linnud aitavad koguda andmeid metsise liikumiste ning elupaigakasutuse ja -eelistuse kohta tavapärastes majandusmetsades.

Metsise ja teiste metsakanaliste kohta saab lähemalt lugeda aasta linnu kodulehelt www.eoy.ee/metsis.

Eesti Ornitoloogiaühing valib Eesti aasta lindu alates 1995. aastast ning metsis on järjekorras 24. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Varasemate aasta lindudega saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/aastalind.

Aasta lindu toetab  SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Fotol metsisekukk, autor Jaanus Tanilsoo

Siseministeerium soovib tunnustada siseturvalisuse vabatahtlikke ja neid toetavaid ettevõtteid, asutusi, ühinguid ja eraisikuid. Kandidaate saavad esitada kõik Eesti inimesed ja organisatsioonid hiljemalt 22. jaanuariks.

Valitsuskabinetis arutlusel olnud siseministeeriumi ja kodanikuühenduste ettepanekud annaksid vabaühenduste rahastamisele hoogu juurde ja hoiaksid ära sõltumise vaid ühest rahastamisallikast.