Keskkonna- ja loodusuudised

Kuula mets-lehelinnu siristamast: LINK

Aastaid tagasi lugesin ühest oma vanaisa raamatust linnust, kel nimeks siristaja lehelinnuke. Selgus, et see on vasteks praegusele mets-lehelinnule.

Tõepoolest, kui praegu natuke vanemasse männimetsa lähete, siis kuulete seal siristamas üht linnukest. Just siristamas. Ja kui peaksite sellele linnule praegu nime andma, siis sobiks “siristaja lehelinnuke” tõesti hästi.

Intensiivistuva põllumajanduse tulemusena on oluliselt kahanenud nii putukate kui ka lindude arvukus. Siiski ei pruugi arvukuse vähenemine liigi geneetilise mitmekesisuse säilides saatuslikuks saada, kuna suurema geneetilise mitmekesisusega liik elab äärmuslikke keskkonnamuutusi üle tõenäolisemalt.

 

Kuldnokk         Sturnus vulgaris

 

Kui emaslind ennast pesal kohendas oli esimest koorunud kuldnokapoega hetkeks näha.

Hommikul kell 5.35 oli esimene kuldnokapoeg koorunud ja kindlasti kahes munakoores ava ehk koorumine käib…

Foto Sven Zacek, üks tänavul žürii poolt tunnustuse saanud töödest

Laupäeval, 12. mail 2018 kell 15

Ootame Teid fotovõistluse Looduse Aasta Foto 2018 lõpugalale „Huntide ball“, mis toimub laupäeval, 12. mail 2018 algusega kell 15 Estonia kontserdisaalis.

Suurelt ekraanilt saab näha 600 aasta parimat loodusfotot.

Muusika pildikavadele loob Sven Grünberg, laulab Chalice.

Päeva juhib Rohke Debelakk.

Jagame „Tantsivaid hunte“ ja kuulutame välja Aasta Loodusfotograafi 2018.

 

Kodukakk         Strix aluco  

 

30. aprillil koorus kakupoeg esimesest munast, järgmine 1. mail ning viimane 3. mail. Kui me arvestame keskmise järgi, siis täna said kakupojad nädalaseks.

„Ema vaata, kui suur ma olen“

 

Merikotkas        Haliaeëtus albicilla  

 

Kevadised nädalad mööduvad lennuga – nii palju on ümberringi märkamist väärivat.

On  võsaülaste  õitseaeg

Temperatuurirežiim  oli  muutlik.  Ööpäeva  keskmine  õhutemperatuur  kõikus  nädala  kestel  8  kraadist  12  kraadini.  Kõige  suurem  ööpäevane  temperatuuri  amplituud  esines  pühapäeval,  kui  öösel  langes  minimaalne  temperatuur  õhus  0,2,  maapinna  lähedal  mulla  kohal  -2,5  ja  rohul  -5,6  kraadini  ning  päeval  tõusis  maksimaalne  õhutemperatuur  19,8  kraadini.  Nimetatud  päev  oli  ka  kõige  päikesepaistelisem  (päikesepaiste  kestus  15  tundi).  Vihmahooge  esines teisipäevast  reedeni,  kokku  siinkandis  9-10  mm. 

Kaldapääsukesed / foto: Liis Keerberg

Kuna kaldapääsuke pesitseb sageli karjääride järskudes nõlvades, ehitusplatsidel ja teetammide või vundamendiaukude nõlvades ning nende pesakoobaste rajamiseks sobivad kohad paiknevad tihti just aktiivses töötsoonis, siis lindude ja inimeste huvid paratamatult ristuvad. Seepärast on Eesti Ornitoloogiaühing valmis saanud kaldapääsukese elupaikade majandamise juhendi mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele.

 

Vainurästas     Turdus iliacus

 

Laulurästas       Turdus philomelos

 

Rukkirääk        Crex crex

 

Mäletate kooliõpikutest muinasjuttu linnust, kes vapralt lõunamaalt jala koju tuleb. Rääk Räägupoeg Rukkirääk on ta nimi. Enamasti on muinasjuttudel sees killuke tõde, aga tubli kapaga on neisse visatud ka inimese väljamõeldisi.

 

Mäger                    Meles meles

 

Kevadlille kohti peab teadma. Ülasekohti kindlasti.

Nii nagu sinilillemetsani või paiselehti täis kraaviperveni juhatavad meid lapsena isa ja ema, nii peame ka ülasekoha üles leidma. Ülasenoppimiseks tuleb jalga panna kummikud, sest nad kasvavad varjulisel kraavipervel või päris märjas lehtmetsas. Just seal on neid nii tihedalt, et ülased moodustavad otsekui suured rohelised lehekuhjad, mille peal valged, vähe punaka jumega õied tähtedena paistavad.

 

Aas-karukell        Pulsatilla pratensis

 

Armsad kevadised õitsejad on üleni karvadega kaetud: nii varred, lehed, kui õied.

Aas-karukella õied hoiavad õitsemise aegu longu ja nähtavale on ilmunud juba ka karvased lehed.

Eile, 5. mail Tartumaal Vana-Kuustes pesakaste kontrollides selgus, et ühes pesas olid kuldnokal pojad juba koorunud. Ülejäänud kontrollitud kuldnokapesades oli ühes viis muna ja neljas pesas kuus muna. Eelmisel aastal koorusid Vana-Kuustes kuldnokkadel esimesed pojad alles pärast 10. maid.

Aprilli lõpus või mai alguses sünnivad hundikutsikad. Mõni päev enne poegimist valmistab hundiema ette pesapaiga.

 

Harilik lepiklill           Chrysosplenium alternifolium

 

Lepiklilled õitsevad valgusrikastes ja märgades lodumetsades, allikate läheduses, ojade kaldaaladel, poristel põllupeenardel. Väikese ja hapra juurestikuga taimed saavad hästi areneda kevadiselt niisketel ning huumuserikastel muldadel.

Mu aianurgas on üks toomepuu, ta on küll vaid mu käevarre jämedune, aga käin temaga igal hommikul rääkimas.

Ma ootan. Ootan tema õite puhkemist. Alles oli aeg, kus pungasoomuste vahelt viskusid välja esimesed rohelised lehekesed, kolm päeva tagasi hakkasid sellest leherosetist välja venima pikad õisikuvarred. Täna panin nina päris selle veel puhkemata õiekobara vastu ja lugesin. Lugesin ära. Mõne päeva pärast puhkevad mu toomingal 15-õielised valged õiekobarad.

Oh seda lõhnapidu, mis siis aeda saabub. Enamasti tirin ma tooli toominga alla ja naudin seda hetke.

Vaata filmi:

https://arhiiv.err.ee/vaata/tutkad

 

„Tutkaid“ filmisime peamiselt Matsalu lageda peal ning Puise poolsaare lähedastel laidudel. Sel ajal oli tutkaid veel suhteliselt palju. Praegu on nad jäänud nii väheseks, et pesitsemas pole ma neid enam tükk aega näinud. Muidugi on ka nende mängu nägemine muutunud vaid väga erakordseks võimaluseks“: nii räägib filmi kangelastest autor Rein Maran. Operaatoriks oli lisaks autorile ka Vallo Kepp. Filmi muusika Andres Mustonen.

 

Ninasarviklind (Buceros rhinoceros), aga ka teised Kagu-Aasia vihmametsade suured sarvlinnud, ei suuda vaatamata võimsale nokale ise pesaõõnsusi rajada. Seepärast vajavad nad pesitsemiseks teiste loomade, näiteks rähnide või maailma väikseima karu malai karu ehk biruangi (Helarctos malayanus) poolt uuristatud puuõõnsusi. Paraku jääb intensiivse metsaraie tõttu pesaõõnsusteks piisavalt suuri puid järjest vähemaks.

Mitteametlikel andmetel kavatseb keskkonnaminister lähipäevil allkirjastada käskkirja „Vinkovi meremadaliku kaitse alla võtmise menetluse algatamisest keeldumine”. Kahetsusväärsel kombel ei ole käskkirjaga tehtav otsus kooskõlas selles toodud põhjendustega ja ei vasta linnuloenduse aruandes välja toodud selgele vajadusele kaitsta Vinkovi meremadala loodusväärtusi riiklikul tasandil. Arvestamata on jäänud Hiiu Tuul MTÜ vastav tähelepanujuhtimine.