Keskkonna- ja loodusuudised

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) rahastas seitset jäätmete ringlussevõtu projekti kogumahus 1,3 miljonit eurot. Toetust saavad projektid üle terve Eesti, mis panustavad eri jäätmeliikide ringlussevõttu.

Uuskasutuskeskus kutsub oma kevadise kampaaniaga „Anna uuele ringile!“ kodusid kraamima ning andma kasutuseta jäänud heas korras asjad uuele ringile. Asjad jäävad kodus seisma ja oma aega ootama erinevatel põhjustel, kuid need võivad veel palju head korda saata. Korralike asjade uuesti kasutusse andmisega teeb igaüks meist väikese heateo keskkonnale.

Mondo on sõja algusest lähetanud Ukrainasse üle 220 tonni humanitaarabi. See teeb Mondost ühe suurima humanitaarabi lähetaja Eestist. Esimene saadetis läks teele 5. märtsil, kokku on seni Ukrainasse lähetatud 20 rekat. Peamised saadetised on olnud toit, hügieenitarbed, madratsid, tekid-padjad, generaatorid, päikesepaneelid, akupangad, mähkmed, meditsiinilised abivahendid, veepuhastamise tabletid jne. Kõik saadetised on jõudnud Mondo Ukraina partnerorganisatsiooni Vostok SOS ladudesse, kust need on edasi toimetatud Ukraina kõige kriitilisematesse oblastitesse - Luhansk, Donetsk, Harkiv, Kiiev, Tšernihiv, Zaporižžja, Sumõ, Dnipropetrovsk. Sõjast räsitud piirkondades on elanikel puudus toidust, veest, esmatarbekaupadest, samuti on elektrivarustus katkenud või heitlik.

Pesamaterjali lisa toob isaslind Jan

 

Must-toonekurg           Ciconia nigra

 

Värske Turu-uuringute AS uuring näitab, et 63% Eesti elanikest pooldab raiemahu vähendamist riigimetsas ning vaid 3% selle suurendamist. Kevadise pesitsusrahu kehtestamise poolt nii riigi- kui erametsades on 93% ning seda ei poolda 6%.

Raiemaht riigimetsas

Kevadseminar

25.–26. aprillil toimus Otepää looduskeskuses noore looduskaitsja seminar, mis keskendus kakkude ja rähnide käekäigu uurimisele. Juhendajateks olid Margit, Tarmo, Liisi, Peeter ja Pille. Kogunemine looduskeskuses oli kell 16.00.

Viljandi pärimusmuusika festivali kunstitoimkond kuulutab välja kogumisaktsiooni, kutsudes kõiki nobenäppi valmistama armsaid lõngapallikesi. Viljandisse võib kuni juuni lõpuni tuua ka hularõngaid ja kunstlilli, mida plaanitakse samuti ära kasutada festivali kujunduselementide loomisel.

Mondo pikendab rändeteemaliste reisistipendiumite konkursi tähtaega. Konkursi eesmärk on võimaldada noorel ajakirjanikul või ajakirjanike tiimil viia läbi uurimus rände ja/või integratsiooni teemadel mõnes olulises rände siht- või lähteriigis. Stipendiumivooru suurus on 12 500 eurot ja välja antakse viis stipendiumi.

Euroopa rohelise pealinna büroo avas Tammsaare pargis Tallinna elurikkuse teemalise näituse, mis jääb avatuks mai lõpuni. Näitusel on välja toodud Tallinna erilisemad ja tavapärasemad liigid ja nende elupaigad.

Leida tõest teavet chaga ehk musta pässiku kasvatamise kohta on pea sama keeruline kui avastada juhuslikult Eestis looduses metsikult kasvamas päris chaga seen. Levib palju vastandlikku informatsiooni, mis ajab pigem segadusse kui toob selgust. 

Algab rahvusvaheline Hiite kuvavõistlus, kuhu oodatakse fotosid ja videoid hiitest ja teistest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk on jäädvustada ja väärtustada pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit ning innustada inimesi nendega tutvuma.

Kuidas ühendada loomade õigused püsivalt keskkonna jätkusuutlikkuse diskursusega? Loomade õigustele pühendatud ingliskeelne konverents toimub 6.-7. mai 2022 hübriidvormis Tallinna Botaanikaaias ning Zoomis ning seda kantakse veebis üle. Ettekannet on võimalik pidada ka Zoomis. Konverentsi korraldajad on Loomus ja Eesti Vegan Selts. Konverentsi korraldamist toetab VegFund. Üks konvernetsil üles astujatest on Kadri Aavik, kellega meil on lugejatele pakkuda pikem intervjuu. 

 

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

 

Liigirikas niit

Keskkonnaameti ja Maa-ameti koostöös valmis kaardirakendus, kuhu on koondatud ülevaade teadaolevatest pärandniitudest kaitstavatel aladel. Rakendusest saavad maaomanikud ja pärandniitude majandajad uurida, milliseid niite saab liigirikkuse toetamiseks taastama või hooldama asuda.

Pärandniidud on olulised elurikkuse tuumikalad. Pärandniitude taastamine ning hooldamine on oluline, et sealseid elupaiku ning neist sõltuvaid liike toetada ja hoida.

Täidisõieline roosa sinilill

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur oli kogu nädala jooksul normist madalam, kõikudes 1,7 kuni 7,1 kraadini.

Kõige külmem (normist enam kui seitsme kraadi võrra) oli ilm keskmise temperatuuri järgi neljapäeval, kui öösel langes termomeetrinäit õhus Jõgeva linna idapiiril asuva ilmajaama andmetel -4 kraadini. Meteoväljaku lähedal aiamaal registreeriti kahe sentimeetri kõrgusel mulla kohal -8 °C ja rohumaal samal kõrgusel -12 °C.

 

Metsis ehk mõtus       Tetrao urogallus

 

Metsisekukk kehaehitus raskepärane, aga mängu ajal pika lehvikuna laiali aetud uhke sabaga nagu videost näha.

Maikkuu keskpaigaks kukkede mäng vaibub ja viljastatud metsisekanad munevad pinnaselohku puhmastaimede vahele kuus kuni üksteist muna seda päevase vahega.

Ülevaade saabunud rändlindudest. Andmed pärit PlutoFist seisuga 30. aprill.

Turteltuvi - 24.04 rändel Kabli linnujaamas 1 vaatlus.

Mustpea-põõsalind - 24.04 Kaavi külas Saaremaal  6 vaatlust.

Lammitilder - 24.04 kolm lindu Haaslava kalatiikidel Tartumaal 1 vaatlus.

Kägu - 25.04 Valguta külas Tartumaal  12 vaatlust.

Roo-ritsiklind - 25.04 Võrus  4 vaatlust.

Esmakoorunu on parempoolne

 

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

 

Esimene kaljukotkapoeg koorus 25.aprillil peale 41. päevast haudumist ja saab täna nädala vanuseks. Noorem koorus 28. aprillil.

Linnuvaatleja 2022. aasta määramisvõistluse 3. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli selle aasta kolmandas voorus kokku 183, kellest algajate küsimustele vastasid 151 ja edasijõudnute omadele 32. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 48 ja edasijõudnutest 2 osalejat.

Kolmanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

 

Tekst: Laura Kiiroja
Video: Voyageurs Wolf Project