Keskkonna- ja loodusuudised

Täna, 30. septembril möödub 25 aastat päevast, mil AS Harju Elekter Tallinna börsile läks. Börsijuubeli puhul õnnitleti ettevõtet New Yorgi Time Square’i ekraanil. Kui algusaastatel oli Harju Elekter suuresti Eesti-keskne tootmisettevõte, siis tänaseks on kontsernist saanud Põhjamaade üks suurimatest elektrijaotuslahendusi pakkuvatest ettevõtetest, kes panustab aktiivselt kestlikumasse ühiskonda.

29. septembrist kuni 9. oktoobrini toimub Eesti ETNO 2022 ringreis. Tänavu kaheksandat korda teoks saav ettevõtmine on Eesti ETNO laagris osalenutele kauaoodatud lisa.

Nagu näeme, kostavad Euroopas vaatama seatööstuse tugevale vastuseisule hääled nii sealiha tootmise kui sealiha tarbimise vähendamiseks. Seda mitmetel põhjustel, sh keskkond, tervis ja muidugi loomad ise. Leian, et peaksime selgroogu näitama ja viima Eesti 21. sajandisse. Selle asemel, et lõputult visata maksumaksja raha stagneerunud, keskkonnakahjuliku ja julma seatööstuse taskusse, peaks riik faktidele otsa vaatama ja toetama taimseid valikuid.

Põder

Sügise saabumisel alustavad jahimehed peamise jahihooajaga, suurulukitele peetavate ühisjahtidega. See ajab metsloomad liikvele ning nad võivad sattuda tavapärasest rohkem maanteedele.

Kuigi aasta-aastalt sorteerib üha rohkem eestlasi kodus jäätmeid, oleme hiljutise jätkusuutlikkuse uuringu kohaselt kõige laisemad prügi sortijad nii Põhjamaades kui Baltikumis. Orkla Eesti jätkusuutlikkuse juht Evelin Heiberg teeb Põltsamaa toodete näitel mõned tähelepanekud, mida ka kõige tublimad 47% hulka kuuluvad sortijad hapukurgipurkide ja mahlapakkide kogumisel paremini teha võiks.

Varjupaikade MTÜ seitsmes varjupaigas üle Eesti on traditsiooniks saanud, et oktoobris tähistatakse musta kassi kuud. Sel aastal juba üheksandat korda. Musta kassi kuu vältel saab varjupaigast viia musta või mustvalge kassi koju tavapärase 35-eurose loovutustasu asemel vaid 1 euroga.

Rekord nr. 486      Meie haruldaseim konn

 

Kährikseen

 

Kährikseen ehk kährik         Sparassis crispa

 

Alustuseks peame selgitama haruldase seene nime sest see on palju vanem enne, kui kährikkoer ehk samuti kährik Eesti loodusesse saabus.

Järgmisel aastal, kui Tallinn on Euroopa roheline pealinn, on elurikkuse hoidmine ja suurendamine linna üheks oluliseks eesmärgiks. Kui praeguseks on Tallinna enda pestitsiidide kasutus viidud miinimumi, kavatseb linn järgmiseks tegeleda teiste murekohtadega, et suurte maaomanike, kinnisvara halduse ja hooldusega seotud ettevõtete ning kohalike elanike pestitsiidikasutust vähendada.

Eesti toidu Facebooki lehel toimunud küsimise tulemusel peavad inimesed kõige eestipärasemateks toitudeks musta leiba, kama ja mulgiputru. Toiduajaloolase Anu Kannikese sõnul pole eestipäraste toitude esikolmik üllatav nii mõnelgi põhjusel.

Statistikaameti esialgsete saagiandmete ja maaeluministeeriumi hinnangu kohaselt kujuneb selle aasta teraviljasaak 18% suuremaks kui möödunud aastal, kuid jääb märgatavalt väiksemaks 2019. ja 2020. aastate rekordsaakidest.

Kui küsida noortelt, et mis takistab neid kõige rohkem tegema keskkonnasäästlike valikuid, siis 59% toob välja just rahapuuduse, kuna jätkusuutlikud valikud on enamasti ka kallimad. Samas veerand Eesti 15-25 aastasest eelistas sageli või iga kord siiski ettevõtet, mille toode või teenus oli konkurentidest kallim, kuid jätkusuutlikum, selgus Samsungi konkursi Solve For Tomorrow tellitud uuringust.

Meil kõigil on ööpäevas 24 tundi, kuid mõned jõuavad selle ajaga palju enam kui teised. Miks see nii on? Asi on nimelt õiges ajaplaneerimises. Mõned elavad planeeritult ja jõuavad vähema ajaga rohkem.

Eilsel Tallinna ettevõtlusauhindade jagamisel pärjati AVALA Polarise ärimaja 2022. aasta parimaks arendusprojektiks.

30. septembril toimub Peipsimaa muuseumis murrakuid tutvustava rändnäituse „Peipsiveere keelerikkus“ esmaesitlus ning Peipsimaa Muuseumi ja püsinäituse „Peipsi järve elu tuba“ uute kaasaegsete tehniliste lahenduste tutvustamine.

Eesti kodudes läheb igal aastal raisku 220 euro väärtuses toitu. Ühe inimese kohta visatakse ära keskmiselt 25 kg toitu, mille võiks annetada hoopis toimetulekuraskustes abivajajatele. 

Keskmine Eesti pere viskab igal aastal ära 330 euro väärtuses toitu, selgub Rimi värskest uuringust. Lastega peredes on toidukadu veelgi suurem - 438 eurot aastas. Enam kui kolme liikmega pered viskavad igal aastal ära keskmiselt 504 euro väärtuses toitu.

Kliimakriis võis viimastel aastatel korraks koroonapandeemia varju jääda, kuid sellest hoolimata on see jätkuvalt meie aja kõige pakilisem väljakutse. Sündmuse eesmärk on aidata kaasa kliima-, keskkonna- ja rändealase kirjaoskuse parandamisele ühiskonnas ning eelkõige anda noortele võimalus oma tuleviku osas kaasa rääkida. Kuna kliima ja ränne on omavahel tihedalt põimunud, vaatame nendele teemadele peale tervikuna. 

Veebruaris alanud Linnuvaatleja määramisvõistluse kaheksanda vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 30. septembri südaööni. Määramisvõistluse kuuenda hooaja kaheksanda vooru küsimused leiab siit: