Keskkonna- ja loodusuudised

 

Kodukakk      Strix aluco

 

Kõik kakupojad on tänaseks koorunud.

Väike ülevaade: 30. märtsil võisime näha kakupesas esimest muna. Järgmised munes emaslind Klaara 2. ja 5. aprillil.

Täpselt kuu möödudes ehk 30. aprillil koorus esimesest munast kakupoeg, järgmine 1. mail ning viimane 3. mail.

Rahvusvaheline metsasertifitseerimisega tegelev audiitorfirma NEPCon kinnitas Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsamajandamise jätkuva vastavuse (FSC®) rahvusvahelistele säästliku ja keskkonnasõbraliku majandamise nõuetele.

Elbikus toimunud Forest Movement Europe'i (FME) ja Environmental Paper Networki (EPN) kohtumisel osales kahekümne üheksa organisatsiooni esindajaid kahekümne neljast riigist. Üritust aitasid korraldada kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks (EMA), keskkonnaühendus Eestimaa Looduse Fond (ELF) ja loodusturismiettevõte Estonian Nature Tours ning arutluse alla tulid Eesti, Malaisia, USA, Indoneesia ja Slovakkia metsandusprobleemid ning edasiminekud nende lahendamisel. Kohtumisel avaldati esmakordselt ka EPN-i ülevaade paberitööstuse hetkeseisust, samuti otsiti koha peal ühist nägemust biomassi osas ning valmistati ette ühispöördumine Tartu kodanike, teadlaste ja linnavalitsuse toetuseks Est-For Investi poolt kavandatava tselluloositehase asjus.

 

Kägu      Cuculus canorus

 

Kas teate, mis on esimene linnulaul, mille kõik lapsed selgeks saavad? Ja milles kõik inimesed lindudega kõnelda oskavad?

See on käo kukkumine.

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub üles kõiki linnusõpru annetama EOÜ-le oma fotosid lindudest, nende elupaikadest ja kokkupuudetest inimtegevusega. EOÜ kasutab linnufotosid selleks, et illustreerida lindudega seotud teemasid EOÜ väljaannetes ja veebis ning edendada seeläbi EOÜ linnuhariduslikku ja linnukaitselist tööd. Fotosid annetades saavad loodusesõbrad oma loominguga kaasa aidata Eesti lindude käekäigu parandamisele. 

Kas olete märganud, kui palju on kimalasi sel aastal? On see nüüd märgiks, et meie looduses nii palju mürke veel ei ole?

Kimalane ehk maamesilane on üks mu lemmiktegelasi. Ta oskab oma maheda, otsekui maapõhjast tuleva häälega nurruda või nagu vanarahvas armastas öelda – kumiseda.

Kimalaste värvikirevus on aristokraatlik, must või pruun samet, laiad oranžid, punased, kollased või valged triibud sellel kasukal. Hõbedased tiivad ja suured mustad säravad silmad.

Suur-laukhani       Anser albifrons        

Väike-laukhani      Anser erythropus

 

Ma ei tea, kas kevadel on mõni inimene, kes suudaks toas istuda? Ja pole vahet, kas kihutad mööda teid mootorrattal või oled kättpidi mullas. Peaasi, et oled rõõmus.

Piisab vaid, et päike heidab esimese pilgu murule ja sirutab võilillelehed päkapikuseks, kui ma pean lihtsalt õue saama. Ja kuigi arvutis seisavad kirjad, et tee ära see ja teine asi, siis lükkan, kõik tehatahtvad tööd edasi.

Pesal näeme isaslindu ja pesale naasvat emaslindu

 

Suur-konnakotkas          Clanga clanga

 

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub üles kõiki linnusõpru annetama EOÜ-le oma fotosid lindudest, nende elupaikadest ja kokkupuudetest inimtegevusega. EOÜ kasutab linnufotosid selleks, et illustreerida lindudega seotud teemasid EOÜ väljaannetes ja veebis ning edendada seeläbi EOÜ linnuhariduslikku ja linnukaitselist tööd. Fotosid annetades saavad loodusesõbrad oma loominguga Eesti lindude käekäigu parandamisele kaasa aidata.

Fototehnika on kättesaadav laiemalt kui kunagi varem ja paljud loodushuvilised on innukate pildistajatena tabanud väga põnevaid ja ilusaid momente. Väga oodatud on fotod kõikidest Eestis esinevatest linnuliikidest, tegevusjälgedest, lindudest loomulikus või ootamatus keskkonnas ning lindude positiivsetest ja negatiivsetest kokkupuudetest inimestega.

Ornitoloogiaühingul läheb linnufotosid vaja peaaegu igapäevaselt, kuna EOÜ koostab õppematerjale ja trükiseid, annab välja teabelehte “Tiirutaja”, avaldab pressiteateid, uudiseid ja uudiskirju ning juhib vabatahtlike osalusega vaatlus- ja seireprojekte. Samuti on praegu tegemisel EOÜ uus koduleht. 

Kuidas fotosid annetada?
1) Vaata oma fotoarhiivist, kas Sul leidub pilte lindudest, nende elupaikadest ja kokkupuudetest inimtegevusega, mis võiksid sobida illustreerima linnustikuga seotud teemasid EOÜ väljaannetes, õppematerjalides, kodulehel või Facebookis.  
2) Foto peaks olema JPEG (JPG) failiformaadis, pikema külje pikkus soovitavalt vähemalt  3000 pikslit (miinimum 1500 pikslit). 
3) Koonda fotod mõnda failide jagamiseks mõeldud keskkonda nagu WeTransfer, DropBox, Google Drive või Google Photos. Kontrolli, et jagamise link toimiks. 
4) Kopeeri fotode asukoha link EOÜ fotoannetuse veebiankeeti. Palun täida seal ka muud väljad. Ankeeti saab lisada täpsustavaid selgitusi piltide kohta. 
5) Juhul, kui Sinu annetatavad fotod ei ole digitaalsel kujul või tekib muid küsimusi,  võta ühendust Meelis Uustaliga - meelis.uustal@eoy.ee.

Fotode annetaja ja kasutaja õigused ja kohustused
EOÜ lähtub fotode kasutamisel Creative Commonsi litsentsist BY-NC-SA. 
Foto annetaja (autor):
- annab Eesti Ornitoloogiaühingule loa fotot vajadusel töödelda, näiteks sobivasse suurusesse lõigata või kasutada tasuta trükiste kujundamisel;
- säilitab õigused kasutada fotot oma soovide ja vajaduste järgi.

Eesti Ornitoloogiaühing:
- kasutab fotosid mitteärilistel eesmärkidel Eesti linnustiku tutvustamisel,  uurimisel ja kaitsel;
- viitab fotot kasutades autorile.

Kõigi annetajate nimed tuuakse välja EOÜ 2018. a sügisel valmival uuel kodulehel.   

Suur tänu kõigile annetajatele!

Eesti Loodusmuuseum kutsub taas kõiki huvilisi kevadisel varahommikul linnulaulu kuulama. Selle kevade teine linnulauluhommik toimub Kadrioru pargis juba homme, 3. mail algusega kell 6.30.

Linnulauluhommikul kuulame, kes on meie kevadesse juba jõudnud ning milline on saabunute laul. Varajastel hommikutundidel on kõigil osalejatel võimalus ise avastada, märgata ning seejärel omal käel avastatut teistega jagada – keda me kuuleme?

Linnuvaatleja 2018. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 3. voorus oli 130 osalejat, kellest algajaid 98 ja edasijõudnuid 32. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 73 ja edasijõudnutest 4 osalejat.

Kolmanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Linnupoegadele toiduks olevad röövikud arenevad samas rütmis taimedega, seepärast peavad värvulised kevadel taimestiku kasvuga sammu pidama. Kuna taim, röövik ja lind on temperatuuri suhtes erineva tundlikkusega – taime ning rööviku areng sõltub otseselt temperatuurist, lind on püsisoojane, kelle poegade kasv aga sõltub eelnevatest –, juhatab see ahel kliimasoojenemise juurde.

Veganlus on sotsiaalse õigluse liikumine, mille eesmärgiks on loomade ebaõiglase kohtlemise ja nende kasutamise ning tapmise lõpetamine inimeste poolt. Veganlus avaldub muuhulgas toitumise kaudu, aga ei piirdu ainult sellega.

 

Kodukakk         Strix aluco

 

Niisiis koorus täna teine kakupoeg ehk 2. aprillil munetud munast. Kolmas muna muneti 5. aprillil ja koorumiseni läheb kindlasti paar päeva veel.

Emaslind Suvi usaldab pesalt ära minna alles siis, kui isaslind Sulev on pesa läheduses

 

Merikotkas         Haliaeëtus albicilla  

 

Tänaseks on kotkapoeg nädalane – koorus mäletatavasti 24. aprillil.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum korraldab 6. mail 2018 linnuretke Tartumaa linnurikastele luhtadele Aardlas ja Ilmatsalus.

4. ja 5. mail vurab Lõuna-Eestis üks isemoodi lahvkabuss:  Mooste Elohelü Folgilahvka, kus nii ööl kui päeval rahvamuusikat mängitakse. 24 tunni jooksul ei katke pillimäng hetkekski, kutsudes nädal hiljem toimuvale folgipeole Mooste Elohelü. Folgilahvka kuulub Euroopa Kultuuripärandiaasta programmi.

Taaskasutuskoja arendamine on olnud üks suur õppimine Eestvedajatele pakub Taaskasutuskoda pidevat arengut. „Minule on Taaskasutuskoda andnud väga palju just isiklikku arengut silmas pidades. Piltlikult öeldes, alustades pannide küürimisest kuni finantsaruanneteni, kõige enam aga kindlasti suhtlemist ja sõnumi levitamist,“ tõdeb Piret Parmi.