Keskkonna- ja loodusuudised

Sel laupäeval, 5. mail kell 15 tutvustavad loomaõiguslased Tartu Erinevate Tubade Klubis oma igapäevast tööd karusloomafarmide keelustamise nimel. Intrigeeriv ettekanne ja sellele järgnev arutelu kuulub Tartu Tudengipäevade kavva.

Põhjamaad on olnud väga edukad madala süsinikuheitega lahenduste kasutuselevõtul. Eestil on sarnaselt neile võimalik ambitsioonikaid eesmärke seades liikuda oluliselt kiiremini keskkonnasõbralikuma majanduse suunas.

Metsakaitseühendus alustab RB trassi koristuspäeval terve kuu vältavaid teavitustalguid

Kogu maikuu kestva kampaaniaga kutsub Uuskasutuskeskus inimesi kodus või kontoris asjatuna seisvaid kasutuskõlblikke asju äraviskamise asemel uuele ringile saatma. 

Laupäeval, 19. mail kell 12-16 korraldab Uuskasutuskeskus Tallinnas ja Pärnus taaskord suure uuskasutus-rattalaada.

Homme (5.05.2018) alustab kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) teavitustalgute kampaaniat, oodates inimesi üle kogu Eesti väljendama oma meelsust kohaliku keskkonnahoiu teemadel. Kampaanias osalejad lähevad üksi või gruppidena mõnda looduskaunisse, hävimisohus, juba hävitatud või isiklikult olulisse paika, teevad endast seal pilti ning jagavad seda sotsiaalmeedias hashtagiga #minaelansiin. Lisada võib ka muid temaatilisi hashtage, samuti on oodatud lühike kirjeldus inimeste eneste lootustest, mõtetest või hirmudest. Kampaania vältab terve maikuu ehk 1. juunini.

Eesti Ornitoloogiaühingus on valminud kaldapääsukese elupaikade majandamise juhend kaevandus- ja ehitusettevõtetele. Kaldapääsuke on liik, kes pesitseb sageli karjääride järskudes nõlvades ja puistangutes, ehitusplatsidel ja teetammide või vundamendiaukude nõlvades. Kuna lindudele sobilikud tingimused paiknevad tihti just aktiivses töötsoonis, võib huvide ristumine tekitada probleeme. Selliste olukordade ennetamiseks on Eesti Ornitoloogiaühing koostanudki juhendi.

Kaldapääsuke on Eesti ja Euroopa kõige pisem pääsuke, kes on jõekallaste ja liivakivipaljandite kõrval ammust aega pesitsenud ka liiva- ja kruusaaukudes. Tänapäeval pesitseb kaldapääsuke Euroopas valdavalt karjäärides, sest looduslikke elupaiku on jäänud jõesängide õgvendamise, tammide ja kaldakindlustuste rajamise tõttu järjest vähemaks. Eestis pesitsevad kaldapääsukesed veel siiski ka looduslikes elupaikades, kuid inimtekkelised elupaigad on meie kaldapääsukeste jaoks samuti väga tähtsad. Eestis pesitseb 5000 – 10 000 paari kaldapääsukesi ja ta on III kaitsekategooria liigina meil kaitse all. 

Juhendist „Kaldapääsuke karjäärides ja ehitusplatsidel. Juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele“ leiab infot kaldapääsukeste pereelu, sobilike pesitsustingimuste säilitamise ja loomise, aga ka pesitsuse ennetamise võimaluste kohta. Info ja soovitused on kokkuvõtlikult koondatud ka kaldapääsukese posterile, mis on saadaval nii pdf-failina kui ka trükitud kujul. Juhendi koostamisse andsid oma panuse 45 kaevandusettevõtjat, kes jagasid oma kogemusi, vastates kaldapääsukese teemalisele küsitlusele.

Juhendi on koostanud Liis Keerberg, toimetanud Veljo Volke ja kujundanud Sveta Bogomolova.
Projekti "Sand martin conservation in Estonian quarries" toetavad AS Kunda Nordic Tsement, HeidelbergCement Group, BirdLife International ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. 

Foto autor: Liis Keerberg

 

Kollane kuldtäht      Gagea lutea

 

Kevadsoojad ilmad ja vihm toovad loodusesse hulgaliselt õitsejaid.

Kollase kuldtähe kasvukohtadeks looduses sobivad leht- ja salumetsad, aga samuti veekogude kaldaalad... Aga see liilialine armastab ka inimese lähedust – teda võib leida nii õuemurust, kui parkidest.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnuhuvilisi laupäeval, 12. mail tornide linnuvaatluspäevale. Üle Eesti ootavad huvilisi vaatlustornides kogenud linnutundjad, et üheskoos linde vaadelda ja määrata. See on hea võimalus, et parandada oma linnutundmisoskust ja veeta hommik kevadises linnumelus! Ühtlasi selgub tänavune liigirikkaim vaatlustorn. 

Juhendajatega tornide asukohad ja külastusajad leiab allolevalt kaardilt. NB! Kaarti täiendatakse jooksvalt. Tornide külastamiseks end eelnevalt registreerima ei pea. 

 

Kui soovid samuti tornikülastajaid linnuvaatlustes juhendada, siis anna sellest teada 10. maiks koordinaator Tarvo Valkerile.

Tornide linnuvaatluspäeval saab osaleda ka omal käel. Selleks tuleb laupäeval minna mõnda vaatlustorni ja kirja panna kõik nähtud ja kuuldud linnuliigid. Vaatlustulemused palume edastada koordinaator Tarvo Valkerile e-posti teel tarvo.valker@eoy.ee hiljemalt laupäeval, 12. mail kell 18. Kirja tuleb panna vaatluse koht ja kellaaeg, kohatud liikide nimekiri, vaatlejate nimed ja arv. Lisainfo: Tarvo Valker, tarvo.valker@eoy.ee, tel 53932684. 

 

Kindlasti on meil kõigil selliseid päevi, kus hinges oled metsas, aga tegelikus elus pead istuma nelja seina vahel. Kevadel on see väljakannatamatu.

Heaks lahenduseks on siis töö kõrval lahti lüüa Looduskalendri lehekülg, kus korraga jooksmas mitu veebikaamerat, mis kohe meid kõige sügavamasse metsa tirivad.

Ja ma ei kutsu teid tegema tööluuse, sest kuigi läbi kaamerasilma salapäraste lindude magamistuppa piilumine on põnev, siis on võimalik kaameraid kasutada ka metsatunde loomiseks.

 

Kodukakk      Strix aluco

 

Kõik kakupojad on tänaseks koorunud.

Väike ülevaade: 30. märtsil võisime näha kakupesas esimest muna. Järgmised munes emaslind Klaara 2. ja 5. aprillil.

Täpselt kuu möödudes ehk 30. aprillil koorus esimesest munast kakupoeg, järgmine 1. mail ning viimane 3. mail.

Rahvusvaheline metsasertifitseerimisega tegelev audiitorfirma NEPCon kinnitas Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsamajandamise jätkuva vastavuse (FSC®) rahvusvahelistele säästliku ja keskkonnasõbraliku majandamise nõuetele.

Elbikus toimunud Forest Movement Europe'i (FME) ja Environmental Paper Networki (EPN) kohtumisel osales kahekümne üheksa organisatsiooni esindajaid kahekümne neljast riigist. Üritust aitasid korraldada kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks (EMA), keskkonnaühendus Eestimaa Looduse Fond (ELF) ja loodusturismiettevõte Estonian Nature Tours ning arutluse alla tulid Eesti, Malaisia, USA, Indoneesia ja Slovakkia metsandusprobleemid ning edasiminekud nende lahendamisel. Kohtumisel avaldati esmakordselt ka EPN-i ülevaade paberitööstuse hetkeseisust, samuti otsiti koha peal ühist nägemust biomassi osas ning valmistati ette ühispöördumine Tartu kodanike, teadlaste ja linnavalitsuse toetuseks Est-For Investi poolt kavandatava tselluloositehase asjus.

 

Kägu      Cuculus canorus

 

Kas teate, mis on esimene linnulaul, mille kõik lapsed selgeks saavad? Ja milles kõik inimesed lindudega kõnelda oskavad?

See on käo kukkumine.

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub üles kõiki linnusõpru annetama EOÜ-le oma fotosid lindudest, nende elupaikadest ja kokkupuudetest inimtegevusega. EOÜ kasutab linnufotosid selleks, et illustreerida lindudega seotud teemasid EOÜ väljaannetes ja veebis ning edendada seeläbi EOÜ linnuhariduslikku ja linnukaitselist tööd. Fotosid annetades saavad loodusesõbrad oma loominguga kaasa aidata Eesti lindude käekäigu parandamisele. 

Kas olete märganud, kui palju on kimalasi sel aastal? On see nüüd märgiks, et meie looduses nii palju mürke veel ei ole?

Kimalane ehk maamesilane on üks mu lemmiktegelasi. Ta oskab oma maheda, otsekui maapõhjast tuleva häälega nurruda või nagu vanarahvas armastas öelda – kumiseda.

Kimalaste värvikirevus on aristokraatlik, must või pruun samet, laiad oranžid, punased, kollased või valged triibud sellel kasukal. Hõbedased tiivad ja suured mustad säravad silmad.

Suur-laukhani       Anser albifrons        

Väike-laukhani      Anser erythropus

 

Ma ei tea, kas kevadel on mõni inimene, kes suudaks toas istuda? Ja pole vahet, kas kihutad mööda teid mootorrattal või oled kättpidi mullas. Peaasi, et oled rõõmus.

Piisab vaid, et päike heidab esimese pilgu murule ja sirutab võilillelehed päkapikuseks, kui ma pean lihtsalt õue saama. Ja kuigi arvutis seisavad kirjad, et tee ära see ja teine asi, siis lükkan, kõik tehatahtvad tööd edasi.

Pesal näeme isaslindu ja pesale naasvat emaslindu

 

Suur-konnakotkas          Clanga clanga