Looduskalender.ee

Isaslooma kõhualause värvus muutub sigimisajal kirkaks

 

Arusisalik        Lacerta vivipara

 

Vaiksel laupäeval kell 14.40

 

Põhjavint        Fringilla montifringilla

 

Kahevärvine paju       Salix phylicifolia

 

Kaunite urbadega kahevärvised pajud torkavad silma sest nende kasvukohtadeks jäävad kraavide kaldaalad maanteede veertes, soisemad niidus või jõgede kaldaalad.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi lihavõtte nädalavahetusel, 8.–9. aprillil vaatlema saabunud rändlinde.

Lihavõtte linnuvaatuspäevadel saab osaleda iga huviline, kes tunneb ära tavalisemad linnuliigid. Samuti on see hea võimalus tundma õppida uusi liike. Vaatluspäevadel tuleb kirja panna nähtud ja kuuldud liigid, samuti lindude arvukus. Vaatlusi saab teha enda valitud ajavahemikus koduaias või pikemal jalutuskäigul.

 Ilusal kevadel tuleb ikka ette, et kahest armunust saab üks. Panen siia mõned jäädvustused eilsest soojast kevadõhtust, mil Otepää toonekurepesale jõudis rännult emaslind.

Toonekure-isand ootas siin paarilist neli lumeküllast päeva. Viimasest on siinsamas eraldi postitus: https://loodusemees.ee/ajaveeb/valvur/

 

Kahepaiksetele ohutuma rändetee tagamiseks kehtestab Euroopa roheline pealinn Tallinn homsest, 7. aprillist kuni 10. maini vahemikus kl 20.00-07.00 Astangu tänaval mootorsõidukitele sõidukeelu (va ühistransport).

Astangu tänav Tallinnas on üks Eesti aktiivsemaid kahepaiksete rändekohti, kus konnade teekond talvituskohtadest kudemistiikidesse ületab sõiduteed. See muudab nende teekonna ohtlikuks ja paljud hukkuvad autorataste all.

Kaitsealade sihtkaitsevööndites säilib puutumatu ürgne loodus mis kutsub vaatama puhkajaid. Kuresoo on ürglooduse raamatu objekt (viide) Soomaa rahvuspargis. Pildil soovee neeluauk Leetva rabas

otsestriim | ">

Üle paari aasta toimus viktoriin kohapeal Tartu Ülikooli loodusmuuseumis. Kolmeteistkümnendat korda toimuval koolinoorte linnuviktoriinil osales 22 tiimi, kes tulid Tartusse võistlema üle Eesti. Viktoriinist said osa võtta õpilased kahes vanuserühmas 6.‒9. klass ja 10.–12. klass kahe- kuni kolmeliikmelistes võistkondades.  

 

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

 

Mäger                             Meles meles

 

Märtsi keskpaiga kevadisemate ilmade ja pluss kraadide järel keeras tuule põhja ja pakane ning tuisk olidki kohal.

Linnud, kes soojaga saabusid „kerges rõivais ja paljaste peadega“ jõudsid päikselistele juba haljendama hakkavatele väljadele.

Nüüd on vaalud üle lestade ja peab hanges sumama.. Ja kui nüüd lumi Jüripäevaks ei juhtu ära sulama, siis Jaanipäevaks ehk ikka…

Täiskasvanud ilvese jäljerida

 

Ilves ehk harilik ilves       Lynx lynx

 

Laanepüü on siiba vedanud

 

Laanepüü     Tetrastes bonasia

 

Laanepüüde tegevusjälgi võime märgata veel lumel, kus need jäävad märgatavaks suure sulani.

Kuna tegu on paigalindudega, kes juba sügisel paarid moodustasid, siis võime neid kohata oma tulevaste pesapaikade läheduses.

 

Leevike       Pyrrhula pyrrhula

 

Leevikesed on täiesti märgatavad, aga kevadtalvised ilmad neid veel pesitsema ei meelita.

Loe varakevadiste leevikeste lugu: LINK

Kaljukotkaste paar Helju ja Kalju on hakanud pesa korrastama

 

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

 

Õitsvad märtsikellukesed kattusid lumega

Talv tuli tagasi.

Esmaspäeval oli veel ilm soe – keskmine õhutemperatuur 2,3 °C, maksimaalne õhutemperatuur tõusis 5,1 °C ja öine termomeetrinäit püsis õhus plusspoolel. Sadas vähest vihma.

Pariisi kontserdimajas eksponeeriti samal ajal Rein Marani fotonäitust „Hõimude hällimail“

Pariisi kontserdinädala raames toimusid (13.-19. märtsini) Pariis Filharmoonia kontserdimajas Veljo Tormise kooriloomingu tippteose „Unustatud rahvad“. Esitlusele tuli kolm osa „Isuri eeposest“, „Vadja

pulmalaulud“ ja „Ingerimaa õhtud“ dirigendina Ingrid Roose kes pälvis 2019. aastal 9. rahvusvahelisel noorte dirigentide konkursil Pariisis I preemia.

Kontsertlavastusel esitasid teost 80 prantsuse akadeemia- ja kammerkoori lauljat vadja, isuri ja soome-ugri keeltes.

Karli asukoht 2. aprillil

 

Must-toonekurg         Ciconia nigra

 

 

Harilik kevadvaksik       Archiearis parthenias

 

Harilike kevadvaksikute valmikute lennuaeg algab märtsikuu lõpul kenade varakevadiste ilmadega ja kestab maikuu alguseni. Valmikud tegutsevad päevasel ajal ja nende äratundmine lennus ei ole raske, sest nende oranžid tagatiivad paistavad mõlemalt poolt sama kirgast värvi.

CD-l saab kuulata kolme esimese filmi filmimuusikat

Muusika autor Marek Vahula ja pianist Eduard Kuzovlev (klaver). Plaadil saate kuulda autori esimeste filmide muusikat, mis muusikute ja filmirahva esmahinnangul kuulduvad meditatiivselt ja looduslähedaselt.

Heliplaadil on 64 minutit filmimuusikat:

„Kampsuusatajate kogunemine“ (Suusafilm, 2021); „Kolmevahel“ (Kunda lahe looduskaitselugu, 2022) ja „Kohad, mis kardavad maailma…“ (Karstifilm Porkuni Maastikukaitsealast, 2022).