Looduskalender.ee

Kanakulli noorlind Harku järve kandis

Kanakull      Accipiter gentilis

Täna, 110 aastat tagasi, 14. augustil 1910 rentis Riia Loodusuurijate Ühing Vilsandi saare majakavahi Artur Toomi eestvedamisel Saaremaa Kihelkonna pastoraadile kuuluvad Vaika linnusaared, et tagada sealsetele lindudele turvalised pesitsusvõimalused ja takistada munade korjamist. Sellega loodi Baltimaade esimene kaitseala ja pandi alus Eesti tänapäevase looduskaitse algusele.

Koguneme 16. augustil kell 14.00 üle kogu Eesti, et tähistada tagantjärgi rahvusvahelist metsade päeva (21.03.), panna alus elujõulise looduskeskkonna eest seisvate inimeste ja organisatsioonide võrgustikule ning näidata Riigikogu ja valitsuse liikmetele, et Eesti inimeste jaoks on mets oluline ökoloogiline ja kultuuriline kooslus, mida tuleb hoida ja kaitsta ning heaperemehelikult majandada. 

Kirjastusel Loodusemees ilmus tänavusel suveharjal raamat "Linnud kuulutavad kevadet", mis on teejuhiks nende rändlindude maailma, kelle saabumine on meile oodatud kingituseks igal kevadel. Uue raamatu pildilised ja sõnalised lühilood on valitud eelkõige lastele mõeldes, ent samas võiksid need huvi pakkuda kõigile linnuhuvilistele.

Autorid loodavad, et see raamat innustab looduses toimuvat paremini märkama. Teadmistest olulisem on armastus looduse vastu, mis on ühtlasi armastus elu vastu.

Raamat on müügil Rahva Raamatu ja Apollo poodides ning Trükiviisi e-poes

Kodukakk     Strix aluco

Rekord nr. 177       Vanim kodukakk Tallinna loomaaias

Elas Tallinna loomaaias üheksateist aastaseks

Keskkonnaameti talgutel saab igaüks panna käed külge Eestis haruldaste liikide seisundi parandamiseks. Sel aastal parandavad talgulised haruldase ebapärlikarbi elupaiku Pudisool ja taastavad kukemarjanõmme Rammu saarel.

Sookurgede parv

Sookurg      Grus grus

Pesitsenud sookurgede pojad on lennuvõimelised ja alanud on kureperede nn rändeeelne koondumine. Meil võis tänavu pesitseda üle seitsme tuhande sookure paari.

Harrastusteaduse roll elurikkuse andmestiku täiendamisse, andmete kvaliteedi tõstmisesse ja kättesaadavuse parandamisse on muutunud oluliseks kogu maailmas ning harrastusteadlaste kogutud andmeid kasutavad teadlased ja riigiametnikud nii looduskaitse korraldamisel, keskkonnategevuskavade ettevalmistamisel kui ka keskkonnaseisundi hindamisel.

Looduskaitse aastapäev kulmineerub matkadega üle Eesti

Eestlased armastavad looduses viibida ja tunnevad end seal hästi. Meie jaoks on loodus midagi nii omast, et teinekord võime seda pidada enesestmõistetavaks. Seda, kuidas märgata ja väärtustada looduse rikkust, rõhutab looduskaitse juubeliaasta tunnusmõte „Hoia, mida armastad!“.

Harilik soolikarohi      Tanacetum vulgare

Meie loodusesse jõudis harilik soolikarohi jääaja järgselt, aga taim pärineb steppidest.

Metsade areng tõrjus stepitaime lagedamatele aladele ja rannikule sest

Kaali järv 9. augustil

Kui Kaali järve põhjalikumalt puhastati 2003. aasta põuasuve järel polnud veeseis nõnda madal, kui hetkel väidavad kohalikud.

Viimane suurem vihmasadu oli Saaremaal paari nädala eest, seevastu Lõuna-Eesti kaevud on kenasti vett täis.

Kaali kraatri lugu saab lugeda ajalehest Sirp: LINK

Emaslind Tiiu ja Teet täna hommikul

Suur-konnakotkas       Clanga clanga

Noor kotkas Teet hulgub ringi läheduses olevatel puudel ehk tiivad kannavad.

Päev-päevalt näeme üha sagedamini tühja pesa.

Õunad püüavad pilku

Nädala esimene pool oli sajune ja normile lähedase temperatuurirežiimiga.

Varesed on hämmingus (foto Tiit Keppart)

Esmaspäevast kolmapäevani tuli vihma 27 mm. Põllutööd seiskusid. Kõige sajusem oli teisipäev, kui ööpäevaseks sajusummaks kogunes 16 mm ja relatiivne õhuniiskus ei langenud ööpäeva jooksul alla 90%.

Eesti on must-toonekure (Ciconia nigra) levila põhjapiiriks. Paraku on nende arvukus Eestis, aga ka Lätis ja Leedus, langemas: kui 1990. aastatel hõivasid must-toonekured Eestis 100–120 pesitsusterritooriumit, siis tänaseks on neid alasid poole vähem. Lääne-Euroopas, kust liik taandus möödunud sajandi esimesel poolel, on populatsioon tänaseks taastumas, kuid liigi põhilevilas Ida-Euroopas on arvukus jällegi langemas.

Israeli lõunaosas asuvas Negevi piirkonnas kaotas kaeluskotaka poeg õnnetus vahejuhtumis oma ema. Kõrgel mäe orvas asuvas pesas oleks kotkapoeg nälga jäänud, sest kuigi isaslind jätkas poja toitmist, ei oleks sellest piisanud poja lennuvõimeni kasvatamiseks.

Meie ristimetsade raied Kagu-Eestis soovitakse peatada, sest ristimetsadel on rahvuskultuuris pikk ajalugu.

"2016. aasta Eesti kaardirakendusele oli kantud ja üle vaadatud enam-vähem 22 ristimetsa sellist metsatukka, kuhu kohalik rahvas on viimased tinglikult 100 aastat neid riste lõiganud. Sellest on praeguseks säilinud põhimõtteliselt kaheksa," rääkis looduslike pühapaikade ekspertnõukogu esimees, Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur Marju Kõivupuu ERR-ile.

Perseiidide meteoorivool ehk tähesaju kõrgaeg  jääb igal aastal 11. ja 14. augusti vahele.

Oleme tähesajust varematel aastatel põhjalikumalt kirjutanud ja täna saame soovitada, kuidas vaadelda, kui ilm vähegi lubab. Valgusreostusega aladel ei pruugi Sa perseiidide meteoorivoolu märgata.

Otsi pimeduse saabudes ülesse põhjanael ja uuri taevalaotust tähelepanelikumalt. Esimese perseiidi märkamine võib tunduda vaid põgusa sähvatusena, kuid silmad harjuvad päris ruttu atmosfääri jõudnud perseiidide süttimisi märkama.

Õitsev harilik seenlill

Harilik seenlill       Monotropa hypopitys

Tänavukevadine rajakaamera tõmmis Järvamaalt. Emahunt ületab kopratammi, aga kohkub tagasi, kui märkab puu küljes rajakaamerat.

Kanadas Briti Columbia provintsis viidi sel talvel läbi massiline huntide hukkamine. Valitsuse tellimusel tapeti 463 kriimsilma. Ametlik eesmärk oli õilis - ohustatud karibu populatsiooni abistamine. Kahjuks selgus, et uuring, millele valitsus oma otsusel toetus, oli statistiliselt vigane ning hundid hukati ilmaasjata.

Noor suur-konnakotkas Teet

Suur-konnakotkas      Clanga clanga