Looduskalender.ee

Kivipuraviku kübarad 3.09.20

Tänavune suvi viis meist paljusid Puravikemaale. Jah, ei mäleta möödunud aegadest niivõrd suurt puravikukübarate küllust!

Tervelt viiskümmend aastat tuli mul oodata, et üks korralik puravikusuvi ära näha. Hilissuvine seeneplahvatus algas meil kasepuravike tõusmisega, millele järgnesid haava-, kivi- ja pomerantspuravikud! Metsas pildistades  avastasin siis ikka ja jälle, kuis järjekordne puravikuriit oli roninud sülle…

Ristpart      Tadorna tadorna

Seelindude sügisrännet on kõikjal suhteliselt vähe uuritud ja ka kajastatud. Proovime tänavu veelindude näitel seda teha, siis võiks näiteks tuleval aastal vaadata värvuliste poole.

Karu kaisutus

Pruunkaru ehk karu          Ursus ursus

Mükoriisaseente puhul moodustubki seenniidistikust ja puude juurtest omavaheline läbipõimunud mükoriisa. Kasvav seen on mükoriisa poolt moodustatud vili, mis kasvatatakse selleks, et seeneliik oleks võimeline eoste abil paljunema.

Punapuravikud moodustavad mükoriisa nii haabade, kaskede kui pajudega ja nii sobivad nende kasvukohtadeks suures osas leht- või segametsad.

Punapuravike rikkalik korjeaeg meie metsades kestab ja punase kübaraga puravikke saame kindlasti korjata kuu lõpuni, aga olenevalt ilmastikust kauemgi.

Sügisene rikkalik seeneaeg kestab ja püüame seenelistele ja lugejatele tutvustada söögiseeni sarnaste liikidega, et määramine hõlpsam ning korjatud seente tarvitamine ohtlik ei oleks. Lisaks oleme alati toonitanud ka seda, et korjata tuleks neid seeni mida kindlasti tunnete. Tundmatu seene määramiseks on mõttekas isend metsast kaasa võtte eraldi karbis sest pildistatud seent on palju keerulisem määrata isegi kogenud mükoloogil.

Kõige noorem must-toonekurg on jõudnud Bulgaariasse

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Oktoobrist alustab tegevust 22 ringi, kus võib leida põnevat ja eakohast tegevust erinevas vanuses õpilastele, aga ka täiskasvanutele.

Looduskooli liikme staatusega kaasneb suur boonus – õppeaasta jooksul võib tasuta käia loomaias nii palju kui hing ihaldab!

LOODUSFOTO ringis harjutatakse ägedate piltide tegemist, kasutades nii telefonikaamerat, kui suuremaid aparaate.

Rekord nr. 632    Vanim taasleitud talvike

Talvike        Emberiza citrinella

Alpi põdrasamblik ja harilik põdrasamblik. Pildistas Kristel Vilbaste

Meie metsadesse jagub tänavu nii seeni, pohli kui seenelisi ja marjulisi ning sellistes metsades kasvavad meil ka silmahakkavad hallid samblikud, keda täna vaatleme.

Sammal ja samblik. See lugu ei ole sugugi nii lihtne, et samblad kasvavad maapinnal ja samblikud puudel. Samblikud võivad kasvavad nii maapinnal, puudel kui kividel.

Veel kolmekümne viie aasta eest liigitati samblikud taimeriiki ehk lähedasteks sammaldele. 

16. septembril toimub järjekorras juba kuues Maailmakoristuspäev, millest võtavad osa üle 190 riigi kodanikud kogu maailmast. Selle vajaliku ettevõtmise mõju suureneb veelgi, kui Maailmakoristuspäev saab olema ÜRO kalendris.

Maailmakoristusele saab registreeruda korraldajate kodulehel: maailmakoristus.ee

Osalema oodatakse nii üksikkoristajaid, kui ettevõtteid, koole ja klasse, peresid ja sõpruskondi, külaseltse ja huviringe ehk kes iganes sellel tarvilisel üritusel osaleda soovib.

Kuldnokk      Sturnus vulgaris

Kui meil pesitsenud kuldnokad on juba hulk aega tagasi lahkunud, siis nüüd tegutsevad siin põhjast ja kirdest saabunud kuldnokkade salgad ja parved. Ilusate ilmade korral toituvad seltsingud rannikualadel ja nende ümbruses või mandri sisemaal avaratel karjamaadel. Ööbima jäädakse kas merelahtede, jõgede või järvede kaldaalade roostikesse või põõsastikesse.

Noortest seentest toituvad seentoidulisite putukate liigid, kes on enamalt jaolt kahetiivaliste nn seenesääskede vastsed (harvemini kärbsed, lestad, mardikad, hooghännalised). Seenesääsed elutsevas niiskete seenemetsade alustaimestikus ja on tuntud kiusajatest pistesääskedest väiksemad ning neil ei ole ka vere imemiseks imikärssa. 

Sapipuravik

Harilik kivipuravik

Sapipuravik     Tylopilus felleus

Maastik on jätkuvalt suviselt roheline

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis 13 kraadist kõrgemana, s.t klimaatiline suvi jätkus.

Keskmine õhutemperatuur oli 13 kraadist madalam (11.3 °C) ainult neljapäeval, kui öösel langes minimaalne õhutemperatuur Jõgeva linna idapiiril asuva ilmajaama andmeil 3.1 °C.

Madalamates kohtades võis esineda taimede kohal maapinna lähedal ümbruskonnas juba nõrka öökülma.

Raamatuesitlus – „Eesti metsade alternatiivne hindamine“

Eesti metsade alternatiivne hindamine (MAH) annab meie metsadest hoopis teistsuguse pildi kui ametlik metsastatistika. MAHi tulemused näitavad metsade suurt üleraiet viimastel aastakümnetel ning Eesti metsatööstusel kasutada oleva tooraine olulist vähenemist edaspidi.

Metsade alternatiivse hindamise viis läbi metsakorralduse praktikutest ja Tartu Ülikooli loodusteadlastest koosnev meeskond, kes kasutas selleks riikliku metsaregistri andmeid ja kaasaegseid kaugseirevahendeid.

Karu on leidnud mahajäetud õunaaia

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Pruunkarudel algas nuumaaeg umbes paari nädala eest ja see tähendab, et söödavat ei peaks loom ringi uidates otsima, vaid toitvat sööki peaks olema piisavalt.

Täna arutleme kivipuravikest, mis ei ole sugugi head söödavad seened, vaid võivad põhjustada kas erinevaid mürgistusi või tarvitajal vaevuseid.

Koos tehnika arenguga on mükoloogide tööpõld oluliselt laienenud, sest seeneuuringutes ja seeneraamatutes (seda erinevates keeltes) leiame aastate jooksul ilmunud vastuolusid nii seente mürgisuse kui tarvitamise kohta.

Emalind Kaia asukoht mõne päeva eest

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Karula rahvuspargis pesitsenud paar on mõlemad juba Ukrainas.