Looduskalender.ee

Matsalu loodusfilmide festivali (MAFF) 20. sünnipäeval pärjati auhinnaga ka Eesti film «Suur soo», mille autor Remek Meel ja produtsent Riho Västrik tunnistasid filmi esilinastusel, et filmi peategelase Vello Vainura elu soojärve ääres on nende oma salaunistus – minna metsaüksindusse elama.

Kaia otsib endale sobivat toitumisala. Rumeenias liigub lind veel põldude vahel.

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Alutaguse pruunkarude nuumaaeg algas umbes kuu aja eest see tähendab, et söödavat ei peaks ringi uidates otsima vaid seda oleks kohe palju ja organismi toitev. Selle tarvis käidi pimeduse saabudes juba vahaküpsete teradega kaerapõldudel.

Raamtupoodidesse on jõudnud müügile Kristel Vilbaste uus raamat “Kullerkupp käib paljajalu. Lillemuinasjutud”, Varrak, 2022, 72 lk.

Raamatus on 34 muinaslugu, mis on illustreeritud Epp Margna joonistustega. Raamat sobib lugemiseks lastele, aga ka täiskasvanule tuletamaks meelde tuttavaid taimi. Toimib hästi lihtsamate taimede määrajana, aidates pildil nähtud lilli meelde jätta nende lugudega.

Autor kirjutab:

Hariliku päevakoera röövik pajupõõsal

Harilik päevakoer       Arctia caja

Kuidas päevakoer on omale nime saanud?

Päevakoera nime pruugitakse ainult pikakarvalise liblikarööviku kohta. Lisaks on nad ka päevase eluviisiga – nii see nimi kokku saab.

Kilpjalg        Pteridium aquilinum

Mis värvisid metsa rohurindes kilpjalad metsa all kollakaspruuni rüüsse? Eks külmad ööd ja nõrgad külmakraadid maapinnal.

Sõja jalust on Karl jõudnud Ukraina ja Moldova piirile

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Rekord nr. 483         Hirve uhked sarved

Punahirv         Cervus elaphus

Uhkeimate sarvedega hirve küttis 16. juunil 2019. aastal Hubert Delcorte Saaremaal Pärsama jahipiirkonnast.

Reede hommikul ärkame astronoomilises sügises. On võrdpäevsuse aeg, kui päeva ja öö pikkus on kaksteist tundi ning päike tõuseb täpselt idast loojudes läände.

Astronoomiline sügis algas öösel kell 04.04

Õhtul saabub peale päikese loojakut peatselt pimedus lisaks algas kuu loomise aeg ja selge ilmaga on juba tunni möödudes taevas tähti seal kus valgusreostust vähem.

Looduses kestab fenoloogiline varasügis: päevasoojus on vähenenud, puudel märkame juba erksaid värvilaike, tuules kaotavad kased lehti, alusmets paistab juba läbi, linnud rändavad…

Sel nädalal peetakse Lihulas kahekümnendat korda suurt loodusfilmipidu – Matsalu Loodusfilmide Festivali (MAFF).

Soomustindikud

Soomustindik         Coprinus comatus

Seeneaeg on jõudnud Lõuna-Eestisse. Pole ime seal ju sademeid rohkem peale põuaaega olnud.

Täna saab alguse juba 20. Matsalu Loodusfilmide Festival. Aastad lendavad sest esimene Matsalu festival toimus Lihulas 2.-5. oktoobrini 2003. aastal ja sai omale nime läheduses asuva rahvusvaheliselt tuntud Matsalu rahvuspargi järgi ehk igati mõistlik paik pakkuda loodusfilmi elamusi metsikust loodusest, inimtegevuse ja looduse koosmõjust, keskkonna jätkusuutlikkusest või looduskaitsest maailma erinevatest paikadest.

Boonus sai omale raadiosaatja. Paremal Madis Leivits ja vasakul saatejuht

Must-toonekurg           Ciconia nigra

On sügislillede õitsemise aeg

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 7,5…12,4 °C piires, mis erines normist -4,6…+1,3 kraadi võrra. Normist madalamaks jäi ööpäeva keskmine õhutemperatuur nädala kahel esimesel päeval.

Öökülma sel nädalal õhus ei esinenud, kuid maapinna lähedal kahe sentimeetri kõrgusel langesid termomeetrinäidud esmaspäeva öösel miinuspoolele.  Õhus oli siis Jõgeva ilmajaama andmeil sooja 1,1 °C. Maksimaalsed temperatuurid tõusid päeviti nädala jooksul 12,5…15,9 kraadini.

Rähni „käbipuu“

Suur-kirjurähn         Dendrocopos major

Kuldnokk         Sturnus vulgaris

Juba augustist ringi liikunud ja toitumisel märgatavad kuldnokaparved olid pärit oma põhja- või kirdesuunalistelt pesitsusaladelt meile saabunud. Meie kuldnokad võiksid olla juba talvitusalade Lõuna-Euroopas ja mõned vast ka Põhja- Aafrikas.

Puude esiema. Saaremaa, Karja kihelkond, Liiküla

Täri pärn