Looduskalender.ee
Sissejuhatus lendorava aastale
Lendorav (www.loodusemees.ee).
Põdra jäljerida ja puhkease
Põdra jäljerida
Euroopa põder ehk põder Alces alces
Suures osas saab Eesti mandriosas jälle lumele jäetud jälgi uurida ja tuvastada.
3. NÄDAL 16.1.2023.- 22.1.2023. Jõgeval ja selle ümbruses
Teisipäeva lõuna ajal muutus maa valgeks
Ilmastik oli nädala kestel muutlik. Esmaspäevast kuni neljapäevani püsis ööpäeva keskmine õhutemperatuur plusspoolel, kõikudes 0,4…2,7 kraadini.
Emaspäeval lumikatet avamaastikul ei olnud. Teisipäeva lõunapaiku hakkas lund sadama ja õhtuks kattus maapind valge mõne-sentimeetrise lumekorraga.
Kolmapäeva hommikuks oli avamaastik uuesti jäänud enamasti lumeta. Õhtul hakkas sadama vihma ja öösel lund.
2023. aasta loom on lendorav
Härmas pühapäev
Härmatis ehk härm
Härmatisega on ikka nii, et kus rohkem ja kus veidi vähem, aga ikka nähtav.
Uduseks läks Põhja-Eestis juba eile keskpäeva järgselt, kui õhutemperatuur tõusis. Tänaseks oli härmas päev oodatud, sest õhus hõljuvad veepiisad külmuvad, moodustades esemetele koheva lumesarnase kihi, mis puudutamiselgi ei taha pudeneda.
Taani teeb hundimaastikul edusamme
Kuu aega tagasi kaelustati Taanis esimene hunt.
Tekst: Laura Kiiroja
Kuidas valmistuda talviseks aialinnuvaatluseks?
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub sind jaanuari viimasel nädalavahetusel taas kaasa lööma talvisel aialinnuvaatlusel.
Järgmiste päevade jooksul jõuad ära teha vajalikud ettevalmistused. Panime kirja neli soovitust talviseks linnuvaatluseks.
Tuvi lumevannis
Talvised sulailmad pole mõeldud mitte ainult lumememmede tegemiseks. Kui hangedes leidub pisikesi veepiisku, tekib lindudel võimalus end pesta.
Lumevanne nautivaid sulelisi on tore jälgida. Kümmeldes surutakse endid sügavale lume sisse, hoides samal ajal sulgi kohevil. Viheldakse tiibadega, tehakse isegi kukerpalle! Puhas sulerüü hoiab paremini sooja ning võimaldab tõhusamalt lennata. Pealekauba aitab lumes suplemine kaasa ka sulelestadest vabanemisele.
Märgaladel ei tohi pliihaavleid varsti kaasas kanda
Kotkas lumel
Veebruari keskpaigast ei tohi märgaladel pliihaavleid ka kaasas kanda
Plii on mürgine aine, mis saastab keskkonda ja mürgitab vett, kalu ja veelinde. Et hoida ära plii sattumist veekogudesse, on veelindude jahil juba 10 aastat kehtinud pliihaavlite kasutamise keeld.
Alates 15. veebruarist ei tohi jahimehed märgaladel või veekogu läheduses pliimoona kasutada ega kaasas kanda ka siis, kui jahitakse metslinde või väikeulukeid.
Metsatüübid, mis võiks rahule jätta
Haruldaseks on jäänud ka soometsad. Madalsoometsa kasvukohatüüp kollase võhumõõga õitsemise ajal Niitvälja soos (8.6.2013)
On metsatüüpe, mille väärtus seisneb nende looduslikkuses ja kus sae järele küünitada pole tarvis. Jätkem nad lihtsalt rahule.
Armastatud puhkemetsad on vanemad mustika- ja pohlamännikud või krõbisev-kuivad luitemännikud. Need metsad hooldusraiet ei vaja. Küll on intensiivse kasutuse korral vaja kaitsta seal puhma- ja samblarinnet, mis rohke tallamisega kergesti hävib.
Erakordne üleujutus Kasari luhal
Droonifoto 19.01.2023. Kasari silla kohalt vaatega Matsalu rahvuspargi poole
Kasari jõe veetase tõusis 17. jaanuaril 228 cm üle veemõõtmisjaama nulltaseme, ujutades üle ulatusliku luhaala jõe alamjooksul. Sel aastal langesid kokku aktiivne lumesulamine ja sagedased vihmahood juba jaanuari alguses. Tavaliselt on luha veeväli muljetavaldav kevadisel lume sulamisperioodil, mil suurvesi püsib paar nädalat.
Vaatame Eesti loodusrekordeid - CLXXXIV osa
Rekord nr. 534 Suurimad püütud nurud
Nurg, rahvapäraselt rõks Blicca bjoerkna
Keskmise suurusega kalade sekka kuulub nurg kes üldjuhul väga suureks ei kasva.
Rekordkalad:
Tänahommiku ilvese jälg sulaval uuel lumel
Jäljed Päite külas, kus Sillamäe linna piirini on ainult 75 meetrit
Ilves ehk harilik ilves Lynx lynx
Ilvesed on peidulise eluviisiga, kes inimese silma alla naljalt ei taha sattuda, aga innaaja aluseni jääb hulk aega, kui ilvesed oma liikumisega veidi hoolimatumaks muutuvad.
Laupäeval saab minna Urmas Tartese pildituppa uudistama
Pildituba on võimalus oma toast lahkumata suhelda ja saada nõuandeid pildilistel teemadel. Urmas on oma töötoas, jagab ja selgitab osalejatele oma arvutiekraanil toimuvat nii nagu osalejad ise istuksid ka tema töötoas vaatamas. Osalejad ise saavad istuda oma toas. Piisab vaid internetiühendusest. Sõidukulu asemel lubage endale tass kohvi või teed või muud meelepärast.
Eilsest kuuldud tihaselaulust
"Nonii, kuulsin ka esimese tihaselaulu ära. Ei saa muidugi öelda, et see oleks kõlanud nagu "sitsikleit-sitsikleit".
Tegelikult on eestlased üks lustlik rahvas, kes tihaselaulus kleidi- ja kiikumishooaja algust kuulevad. Rootslased on rändajarahvas, nemad kuulevad selles vana jalgratta kriuksumist. Aga hoopis huvitav on inglaste tõlgendus "teacher, teacher". Huvitav, kas nad seondavad seda tarkuse taganõudmisega või ongi loodus neile õpetajaks?”
Analüüs: Eesti vajab mõjusaks kliimapoliitikaks tugevat kliimaseadust
Värske analüüs jõuab järeldusele, et Eesti vajab õigusselguse loomiseks ning mõjusaks kliimapoliitikaks kliimaseadust. Seatud kliimaeesmärkideni jõudmiseks peab seadus olema selge, toetuma teadusele, sisaldama kliimaeesmärke ja selget vastutust nende täitmise eest.
Talilinnukaamera - rohevint
Rohevint Chloris chloris
Talvel lindude toidumaja külastavate lindude hulgas näeb ka rohevinte. Nende varblasesuuruste kollakasrohelise sulestikuga vintlaste isaslinnud on erksavärvilisemad kui pruunikashalli sulestikuga emaslinnud.
Tartu Ülikooli botaanikaaed on Eesti liigitihedaim aed
Eesti liigitihedam aed Tartu Ülikooli botaanikaaed tähistab sel aastal oma 220. aastapäeva
Kui Tartu Ülikooli loodusmuuseumile pandi alus 1802, siis aasta hiljem asutati ülikooli botaanikaaed – tänavu möödub sellest 220 aastat. Sünnipäeva pidusündmused toimuvad juunikuus.
Tartus Emajõe ääres 3,5 hektaril paiknevas botaanikaaias tutvustatakse külalistele floora mitmekesisust, taimede kasutamist ja kaitsmist. Botaanikaaia kollektsioonides kasvab üle 11 000 taksoni ja sordi taimi – tundrast troopiliste vihmametsadeni.
2. NÄDAL 9.1.2023.- 15.1.2023. Jõgeval ja selle ümbruses
Reedel oli lumikate veel alles
Nädal algas külma ilmaga. Esmaspäeval registreeriti minimaalseks õhutemperatuuriks Jõgeva linna idapiiril asuvas ilmajaamas -9,9 °C ja maksimaalseks termomeetrinäiduks -5,3 °C, ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati ‑7,1 °C. Sadas lund.
Teisipäevast alates läks ilm sulale ja järgnevatel päevadel tõusis temperatuur korrast kõrgemale. Domineerisid sompus ilmad ja päikest näha ei olnud.
26. märtsi ekstreemumid 2013-2023
Aasta | Maks. | Keskmine | Min. |
---|---|---|---|
2023 | 7,3°C | 4,11°C | 1,1°C |
2022 | 7,9°C | 2,24°C | -3,0°C |
2021 | 10,4°C | 3,35°C | -1,8°C |
2020 | 13,3°C | 4,93°C | -2,0°C |
2019 | 5,3°C | 0,56°C | -3,9°C |
2018 | 3,6°C | -1,43°C | -9,8°C |
2017 | 8,4°C | 2,57°C | -4,6°C |
2016 | 7,0°C | 2,90°C | -1,4°C |
2015 | 6,3°C | 1,45°C | -5,6°C |
2014 | 11,8°C | 5,51°C | 0,8°C |
2013 | 2,9°C | -3,85°C | -15,3°C |
Ilmateenistuse ennustus
0...4°C | ||
0...8°C | ||
0...4°C | ||
0...7°C | ||
0...-4°C | ||
0...8°C | ||
-4...1°C | ||
0...8°C |
Külastatavus
Ennustuse täpsuse jooksva kuu parimad
Tänane kuufaas
26 päeva on noorkuuni.