Looduskalender.ee

Lendorav (www.loodusemees.ee).

Põdra jäljerida

Euroopa põder ehk põder        Alces alces

Suures osas saab Eesti mandriosas jälle lumele jäetud jälgi uurida ja tuvastada.

Teisipäeva lõuna ajal muutus maa valgeks

Ilmastik oli nädala kestel muutlik. Esmaspäevast kuni neljapäevani püsis ööpäeva keskmine õhutemperatuur plusspoolel, kõikudes 0,4…2,7 kraadini.

Emaspäeval lumikatet avamaastikul ei olnud. Teisipäeva lõunapaiku hakkas lund sadama ja õhtuks kattus maapind valge mõne-sentimeetrise lumekorraga.

Kolmapäeva hommikuks oli avamaastik uuesti jäänud enamasti lumeta. Õhtul hakkas sadama vihma ja öösel lund.

otsestriim | <

Lendorav ehk harilik lendorav       Pteromys volans

Härmatis ehk härm

Härmatisega on ikka nii, et kus rohkem ja kus veidi vähem, aga ikka nähtav.

Uduseks läks Põhja-Eestis juba eile keskpäeva järgselt, kui õhutemperatuur tõusis. Tänaseks oli härmas päev oodatud, sest õhus hõljuvad veepiisad külmuvad, moodustades esemetele koheva lumesarnase kihi, mis puudutamiselgi ei taha pudeneda.

Kuu aega tagasi kaelustati Taanis esimene hunt.

Tekst: Laura Kiiroja

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub sind jaanuari viimasel nädalavahetusel taas kaasa lööma talvisel aialinnuvaatlusel.

Järgmiste päevade jooksul jõuad ära teha vajalikud ettevalmistused. Panime kirja neli soovitust talviseks linnuvaatluseks.

Talvised sulailmad pole mõeldud mitte ainult lumememmede tegemiseks. Kui hangedes leidub pisikesi veepiisku, tekib lindudel võimalus end pesta.

Lumevanne nautivaid sulelisi on tore jälgida. Kümmeldes surutakse endid sügavale lume sisse, hoides samal ajal sulgi kohevil. Viheldakse tiibadega, tehakse isegi kukerpalle! Puhas sulerüü hoiab paremini sooja ning võimaldab tõhusamalt lennata. Pealekauba aitab lumes suplemine kaasa ka sulelestadest vabanemisele.

Kotkas lumel

Veebruari keskpaigast ei tohi märgaladel pliihaavleid ka kaasas kanda

Plii on mürgine aine, mis saastab keskkonda ja mürgitab vett, kalu ja veelinde. Et hoida ära plii sattumist veekogudesse, on veelindude jahil juba 10 aastat kehtinud pliihaavlite kasutamise keeld.

Alates 15. veebruarist ei tohi jahimehed märgaladel või veekogu läheduses pliimoona kasutada ega kaasas kanda ka siis, kui jahitakse metslinde või väikeulukeid.

Haruldaseks on jäänud ka soometsad. Madalsoometsa kasvukohatüüp kollase võhumõõga õitsemise ajal Niitvälja soos (8.6.2013)

On metsatüüpe, mille väärtus seisneb nende looduslikkuses ja kus sae järele küünitada pole tarvis. Jätkem nad lihtsalt rahule.

Armastatud puhkemetsad on vanemad mustika- ja pohlamännikud või krõbisev-kuivad luitemännikud. Need metsad hooldusraiet ei vaja. Küll on intensiivse kasutuse korral vaja kaitsta seal puhma- ja samblarinnet, mis rohke tallamisega kergesti hävib.

Droonifoto 19.01.2023. Kasari silla kohalt vaatega Matsalu rahvuspargi poole

Kasari jõe veetase tõusis 17. jaanuaril 228 cm üle veemõõtmisjaama nulltaseme, ujutades üle ulatusliku luhaala jõe alamjooksul. Sel aastal langesid kokku aktiivne lumesulamine ja sagedased vihmahood juba jaanuari alguses. Tavaliselt on luha veeväli muljetavaldav kevadisel lume sulamisperioodil, mil suurvesi püsib paar nädalat.

Rekord nr. 534       Suurimad püütud nurud

Nurg, rahvapäraselt rõks         Blicca bjoerkna      

Keskmise suurusega  kalade sekka kuulub nurg kes üldjuhul väga suureks ei kasva.

Rekordkalad:

Jäljed Päite külas, kus Sillamäe linna piirini on ainult 75 meetrit

Ilves ehk harilik ilves        Lynx lynx

Ilvesed on peidulise eluviisiga, kes inimese silma alla naljalt ei taha sattuda, aga innaaja aluseni jääb hulk aega, kui ilvesed oma liikumisega veidi hoolimatumaks muutuvad.

Pildituba on võimalus oma toast lahkumata suhelda ja saada nõuandeid pildilistel teemadel. Urmas on oma töötoas, jagab ja selgitab osalejatele oma arvutiekraanil toimuvat nii nagu osalejad ise istuksid ka tema töötoas vaatamas. Osalejad ise saavad istuda oma toas. Piisab vaid internetiühendusest. Sõidukulu asemel lubage endale tass kohvi või teed või muud meelepärast.

"Nonii, kuulsin ka esimese tihaselaulu ära. Ei saa muidugi öelda, et see oleks kõlanud nagu "sitsikleit-sitsikleit".

Tegelikult on eestlased üks lustlik rahvas, kes tihaselaulus kleidi- ja kiikumishooaja algust kuulevad. Rootslased on rändajarahvas, nemad kuulevad selles vana jalgratta kriuksumist. Aga hoopis huvitav on inglaste tõlgendus "teacher, teacher". Huvitav, kas nad seondavad seda tarkuse taganõudmisega või ongi loodus neile õpetajaks?”

Värske analüüs jõuab järeldusele, et Eesti vajab õigusselguse loomiseks ning mõjusaks kliimapoliitikaks kliimaseadust. Seatud kliimaeesmärkideni jõudmiseks peab seadus olema selge, toetuma teadusele, sisaldama kliimaeesmärke ja selget vastutust nende täitmise eest.

Rohevint         Chloris chloris

Talvel lindude toidumaja külastavate lindude hulgas näeb ka rohevinte. Nende varblasesuuruste kollakasrohelise sulestikuga vintlaste isaslinnud on erksavärvilisemad kui pruunikashalli sulestikuga emaslinnud.

Eesti liigitihedam aed Tartu Ülikooli botaanikaaed tähistab sel aastal oma 220. aastapäeva

Kui Tartu Ülikooli loodusmuuseumile pandi alus 1802, siis aasta hiljem asutati ülikooli botaanikaaed – tänavu möödub sellest 220 aastat. Sünnipäeva pidusündmused toimuvad juunikuus.

Tartus Emajõe ääres 3,5 hektaril paiknevas botaanikaaias tutvustatakse külalistele floora mitmekesisust, taimede kasutamist ja kaitsmist. Botaanikaaia kollektsioonides kasvab üle 11 000 taksoni ja sordi taimi – tundrast troopiliste vihmametsadeni.

Reedel oli lumikate veel alles

Nädal algas külma ilmaga. Esmaspäeval registreeriti minimaalseks õhutemperatuuriks Jõgeva linna idapiiril asuvas  ilmajaamas -9,9 °C ja maksimaalseks termomeetrinäiduks -5,3 °C, ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati ‑7,1 °C. Sadas lund.

Teisipäevast alates läks ilm sulale ja järgnevatel päevadel tõusis temperatuur korrast kõrgemale. Domineerisid sompus ilmad ja päikest näha ei olnud.