Looduskalender.ee

Sloveenlased on koostanud kaks suurepärast postrit selgitamaks inimestele, milline väärtus on suurkiskjatel nii ökosüsteemi kui ühiskonna tasandil. 

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Tarmo Mikussaar

Tuuleluud männil

Tuuleluud, tuulepesa, nõialuud…

Tuuleluuad moodustuvad tihedaid oksapõimikud puude võras. Põhjustajateks on peamiselt seened, harvemini viirused või putukkahjurid, aga ka mingid muud kahjustajad.

Tuntumad ja silmahakkavamad on tuuleluuad kaskedel ja aiapidajad on neid täheldanud ka viljapuudel. Vähem märgatavad on nad okaspuudel ehk kuusel ja männil.  

Rohu külas Virumaal oli koondunud suurem kari metskitsi. Hoolimata tuisusest ilmast tundsid loomad endid rapsipõllul küllaltki turvaliselt. Ega nad endid inimesest suuremat häirida lasknud sest lähemad loomad jäid jäädvustajast vast 50 meetri kaugusele

Raudkull         Accipiter nisus

Taastatud puisniit Keila rohealal, Niitvälja/Tammiku tee looduslikul alal, Keila-Niitvälja kaitsealuste taimeliikide püsielupaigas, kus kasvavad eesti soojumikas, sile tondipea, püst-linalehik, mitmed orhideede erinevad liigid (viide, viide)

Lendorav ehk harilik lendorav       Pteromys volans

Metskits ehk kaber         Capreolus capreolus

Täiskasvanud metskitse sokud olid enne aastavahetust nudid ja eemalt märgates oli sel ajal kitsi ja sokke omavahel keeruline eristada.

Kase-maltsaürask toimetab suvisel ajal

Kase-maltsaürask      Scolytus ratzeburgi  

Eestimaa puudel peaks elutsema umbes 70 üraskiliiki ja mõned nende hulgast on tuntud puidukahjurid.

Jäälind        Alcedo atthis  

Tavaliselt jääb värvika sulestikuga jäälinde meile talvituma umbes sadakond. Linnud saavad tegutseda jäävabadel jõgedel, ojadel ja allikatoitelistel kraavidel.

Jaanuari viimasel päeval lumikate puudus

Nädal algas soojade, kuid tuuliste ilmadega.

Esmaspäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur Jõgeva ilmajaama andmeil 2,7 °C ja teisipäeval 1,9 °C, minimaalsed termomeetrinäidud jäid õhus null kraadile lähedasteks. Sadas vihma, lörtsi ja lund. Avamaastikul puudus lumikate hommikuse seisuga esmaspäevast kolmapäevani.

Rahvusvahelisel märgalade päeval, 2. veebruaril, said kestliku loodusturismi rahvusvahelise tunnustuse kümme Matsalu, Soomaa ja Lahemaa rahvusparkide turismiettevõtjat. Ühtlasi on tegemist esimeste ettevõtjatega Baltimaades, kellele sedalaadi tunnustus on omistatud.

Sertifikaadi välja teenimiseks Euroopa Kaitsealade Liidult (EUROPARC Federation) tuli ettevõtjatel teha suur töö nii paberil, peas kui südames, et lahti mõtestada oma tegevus ning suhe looduse ja loodushoiuga.

Keldriöölased

Nn „vana aja“ keldrites, kus säilitatakse juurvilju, õunu ja  hoidised, on talvevõõrad leidnud omale rahuliku paiga, et talveaeg üle elada.

Kusagil kõrgemal ehk sagedamini keldrilael või kiviseintel võime märgata heledamate tiibadega keldriöölaseid või tumedamate tiibadega paakspuuvaksikud. Tähelepanelik võib leida ka teisi talvitujaid…

Põhja-nahkhiir

Põhja-nahkhiir       Eptesicus nilssonii

Läänemaal, detsember 2010

Hunt ehk susi     Canis lupus

Pildil oleva toominga läbimõõt rinna kõrguselt on 18 sentimeetrit

Toominga-võrgendikoi        Yponomeuta evonymella

Punase alapoolega leevikese isaslindu tunnevad kõik linnuhuvilised (www.loodusemees.ee)

Leevike        Pyrrhula pyrrhula   

Puhkemetsa hooldus võib piirduda teeradade ja lagendike niitmisega ja sealt varisenud okste koristamisega. Harvendust ja võsaraiet tuleb teha vajaduse korral, tavaliselt 3-4 aastaste vahedega. Puistu ja ka lagendike servades tuleks üldiselt säilitada madala võraga puid ja põõsaid.

Rekord nr. 540       Suurim püütud turb

Turb        Squalius cephalus

Turb on meil suhteliselt vähetuntud kala kes ei ole tavaliselt suure kasvu ja kaaluga.

Rekordkala:

Eesti on rikas märgalade poolest. Meie märgalad on sood, üleujutatavad jõeluhad, jõed ja järved, madal rannikumeri, rannaniidud ja roostikud ja teised looduslikud alaliselt või ajutiselt märjad alad.