Looduskalender.ee

Eile taasavati AHHAA teaduskeskuse renoveeritud planetaarium, mis on hetkel tehniliselt kõige kõrgtehnoloogilisem kogu Baltikumis.

Aul       Clangula hyemalis

Vabaõhumuuseumis jäid möödunud aasta septembris rajakaamera ette šaakalid

Harilik šaakal      Canis aureus

Hallrästas       Turdus pilaris

Seltsingulised hallrästad rändavad ja seda nii päevasel kui öisel ajal.

Oluline on rändlindudele teekonnal toidu olemasolu, aga tühjaks on söödud juba pihlakad, arooniad…

Kes uudistab ja kes peavad eemalt jälgima

Mäger            Meles Meles

Ohakalind       Carduelis carduelis

Mets-kuukressid Ontikal

Mets-kuukress       Lunaria rediviva

Aul       Clangula hyemalis

Eesti Ornitoloogiaühing tuletab meelde, et ootab nii digitaalselt kui ka käsitsi joonistatud pilte käesoleva aasta linnust aulist kuni oktoobri lõpuni.

Iga osaleja saab võistlusele esitada ühe digitaalselt või käsitsi joonistatud pildi. Joonistus tuleb esitada hiljemalt 31. oktoobri keskööks elektroonilisel kujul aasta linnu lehel www.eoy.ee/aul/joonistusvoistlus oleva vormi kaudu.

Pühapäeva, 22. oktoobri hommikul on kõik huvilised oodatud Põõsaspea neeme tippu vaatlema käesoleva aasta lindu auli.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi pühapäeval jälgima aulide sügisrännet Põõsaspea neemel, mis on üks olulisemaid arktiliste veelindude sügisrände koondumiskohti. Igal sügisel möödub neemetipust ligikaudu kaks miljonit veelindu, nende seas ka kümneid tuhandeid aule. Osalejad saavad vaatluspäeval lisaks aulidele näha ka paljusid teisi linnuliike, näiteks must- ja tõmmuvaeraid, punakurk- ja järvekaure.

Alutaguse  hommikused lumised laaned

Põhja-Eestis võib päeval sadu tihedaks muutuda ja seda nii lörtsi kui vihmana, sest õhusooja on 0 kuni +5 kraadini. Lörtsisaju aegu on maanteedel libe. Rannikul võib päevasel ajal põhja- ja kirdetuul puhuda tugevusega15 m/s, aga õhtul puhanguti kuni 20 m/s.

Järgnevatel päevadel jääb põhjakaarte tuule tõttu ilm kõledaks.

Suur-kirjurähn       Dendrocopos major

Meie kõige tuntuimate suur-kirjurähnide arvukus ületab kõikide teiste räniliikide arvukuse. Pesitsejaid võis olla tänavu viiekümne tuhande paari ringis.

Rohukonn       Rana temporaria

Tänavukevadine sigimishooaeg oli kõigile kahepaiksetele raske, sest kevad oli külm ja sellel järgnes pikk põuaperiood.

Küpsed jõhvikad

Harilik jõhvikas ehk kuremari       Oxycoccus palustris

Valge iminõges talus külma ja jätkas õitsemist

Nädal algas kahe normist (keskmine 1990-2020) külmema päevaga.

Esmaspäeval kujunes Jõgeva ilmajaama andmeil ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks 2,8 °C ja teisipäeval 1,6 °C, mis olid normist vastavalt 4,9 ja 5,4 kraadi võrra madalamad näitajad. Esmaspäeva öösel õhus külma ei esinenud, teisipäeval aga jahtus öö jooksul õhk hommikuks -3,8 °C.

Uue-Maailma jalakasurm

Harilik jalakas         Ulmus glabra

Harilik kalmus ehk kalmus       Acorus calamus

Seda suurekasvulist veekogude kaldataime tuntakse paremini Lõuna-Eestis.

Tuttvart        Aythya fuligula

Sageli võime märgata, et tuttvardid ja punapea-vardid lendavad läbisegi rändeparvedes ja tähelepanelik vaatleja märkab lennupildis tuttvartidele iseloomulikke valgeid tiivavööte.