Looduskalender.ee

5. juunil lahkusid lõplikult tuttpüti kaameraga pesast vanalinnud koos kolme pojaga. Pesasse jäi üks koorumata muna, tuttpütid pesale viimast muna hauduma ei naasnud

Esmakordselt Eestis saime mais-juunis Kooraste Suurjärvel veebikaamera vahendusel jälgida tuttpüttide pesaelu. Kuidas läks aga püttidel pärast pesast lahkumist, mil linnud kaamera vaatevälja enam ei sattunud?

Ööhaigur

Ööhaigur       Nycticorax nycticorax

Rekord nr. 196      Tallinna loomaaia vanim ööhaigur

Toomas Frey (Eesti Entsüklopedia foto)

Eile suri 82-aastasena ökoloog, geobotaanik ja metsateadlane Toomas Frey, kes oli aastatel 1990–1991 oli ka Eesti keskkonnaminister.

1961. aastal lõpetas Toomas Frey Eesti Põllumajanduse Akadeemia metsamajandusinsenerina. Bioloogiadoktoriks sai 1968. aastal.

Töötas ENSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudis aastatel 1961–1963 ja 1966–1983.

Reedel, 25. septembril toimub juba 15. korda Eesti suurim teadussündmus Teadlaste öö, mis üllatab huvilisi eriilmeliste üritustega erinevates Eesti paikades.

Viupart       Anas penelope

Tume-hallavaksiku isasliblikas

Tume-hallavaksik        Epirrita dilutata

Hallavaksikuid on Eestis kolm liiki ja kõik nad on tiivakirja ning värvuse poolest äärmiselt sarnased.

Admiral       Vanessa atlanta

Merivart      Aythya marila

Lindude sigimisperiood on ajastatud kattuma toiduobjektide optimaalseima kättesaadavusega ning seega on pesitsuse õige ajastamine lindude jaoks ülimalt oluline. Toiduobjektide fenoloogia muutumisel uuritakse lindude kohanemist sellega tavaliselt pesitsusaja alguse muutuste registreerimise kaudu. Soome teadlased, kelle kasutada on aukartust äratav hulk andmeid linnupoegade rõngastamise aja kohta, vaatavad asja aga uue nurga alt.

Puude lehestik on metsades veel valdavalt roheline

Ööpäeva keskmised õhutemperatuurid kõikusid nädala jooksul 9...16 kraadi piires, mis erinesid vaatlusrea (1922-2019) keskmisest -1...+5,8 kraadi võrra.

Astronoomiline sügis saab alguse kell 16.31

Elame võrdpäevsuse ajas, aga täna ei ole öö veel päevast pikem.

Pööripäeva järgselt saabub õhtune pimedus varsti peale päikeseloojakut. Juba tunni möödudes näeme selge ilma korral tähti taevas, aga ainult seal kus puudub valgusreostus.

Fenoloogiline varasügis algas päevasoojade vähenemisega. Selle nädala ilmad jäävad soojaks nii päevasel, kui ka öisel ajal. Puude lehestik jäi tormituultega veidi hõredamaks, aga sügise värviküllased ajad on alles saabumas.

Keskkonnaamet võttis töösse Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ettepaneku laiendada Alutaguse rahvusparki olemasolevate kaitsealade ja suure loodusväärtusega riigimaa arvelt. Järgmise sammuna kontrollib Keskkonnaministeerium esitatud ettepaneku vastavust looduskaitseseaduse nõuetele ja otsustab edasise menetluse.

Rahvuspargi laiendus on vajalik, et kaitsta kuulsaid põliseid Alutaguse laasi ja kompenseerida piirkonnas kaevandustest ning intensiivsest metsaraiest ja -kuivendusest tulenevat suurt negatiivset keskkonnamõju. 

Piilpart      Anas crecca

Sügiseks sarnase pardipruuni sulestikuga veelinde on ka rändel ajal võimalik huvi korral määrata, tuleb vaid veidi vaeva näha ja binokkel või fotoaparaat rannikule hulkuma minnes ühes võtta.

Massilisem läbiränne lõpeb piilpartidel umbes nädala pärast, aga tegutsemas võime neid kohata detsembrikuuni ja jäävabadel talvedel on isegi talvitujaid täheldatud.

Ilmunud on  Tarvo Valkeri uus linnuraamat - "Kuidas saada linnuvaatlejaks?".

Tegu on läbinisti Eesti oludele keskendunud raamatuga, millest leiate olulisi teadmisi lindude vaatlemiseks ja käsitletakse põhjalikult, kuidas iseseisvalt rohkem linde leida ja märgata.

Loodusehuvilised saavad kasulikke teadmisi kuidas vaadelda linde koduaias, aga samuti pikema linnuvaatlusretke planeerimiseks. Tutvustatakse erinevate elupaikade linnustikku ja kirjeldatakse erinevate ilmaolude mõju lindude vaatlemisel.

Uuringud näitavad, et mitteletaalsed kiskjatõrjemeetodid on lammaste kaitsmisel tõhusamad kui huntide küttimine
Foto: Diana Grandmaire

Eesti huntide ohjamise poliitikas puhuvad lootustandvad tuuled. Eesti Jahimeeste Selts (EJS) küsis esmaspäeval, 14. septembril oma jälgijate arvamust teemal, kas oleks mõistlik mõneks ajaks hundijahis paus teha.

Laanepüü      Tetrastes bonasia

Sel suvel sattusin mitme minu jaoks olulise vana pühapuu juurde. Kõige hingelähedasem neist Pühajärve sõjatamm. Kas mäletate veel möödunud sajandi lõpukümnenditest, kuidas Lõuna-Eesti klassiekskursioonil pidi just selle puu juures ära käima?

Nüüd tuleb selle puu juures pisar silma. Sajandivahetusel Pühajärve puhkekodu arendanud ärikad otsustasid hoolimata looduskaitsjate vastuseisust puu juured läbi kaevata ja nüüd on puust püsti veel viimased oksaharud, igal sügisel anname tormidele veel ja veel ühe haru. Ja nii hääbub vana ja Eesti vabaduseihale pühendatud puu.

Sookurg      Grus grus

Kevadrändega võrreldes on sügisränne suvise juurdekasvu võrra arvukam ja tormijärgselt soodsa rännutuulega tiirutavad väiksemad kureseltsingud endid kõrgustesse, kuulda on minekhääli… Keskeltläbi võib rändeseltsingutes olla umbes kolmkümmend lindu ja „kurepered“ rändavad koos. Märgatav ränne sai alguse septembrikuuga ja kestab pea oktoobri lõpuni.

Haneseire aasta viimane loendusperiood kestab 14.–28. septembrini, kesksed loenduspäevad on 20.–21. septembril. Eriti oodatud on hallhane vaatlused rannikualadelt.

Kõige efektiivsem on hanesid loendada hommikusel väljalennul ööbimispaigast või õhtusel sisselennul ööbimispaika, milleks on mererand, siselaht, järv, raba, polder. Loendus peab algama kindlasti tund enne päikesetõusu ja kestma vähemalt kella 10-ni või kuni loendaja on kindel, et kõik haned on siirdunud põldudele. Õhtune loendus peab algama kolm tundi enne päikeseloojangut ja kestma pimedani.

Hallhani ehk roohani      Anser anser