Looduskalender.ee

Ilmunud on Karula rahvuspargi infolehe Tarupettäi suvenumber

Seekordne kaanelugu on Karula rahvuspargi sümbolliigi, must-toonekure käekäigust. Urmas Sellise abil saame ülevaate, mis seisus on must-toonekure asurkond piirkonnas ja mis toonela lindu kimbutab. Juttu tuleb ka sel kevadel üle Eesti palju kõneainet pakkunud must-toonekure kasulaste eksperimendist.

Ülo Väli aitab lähemalt tundma õppida kanakulli ning annab nõu, kuidas ennetada konflikte ühe meie osavama röövlinnuga.

Teised lood:

Eestist on ka tänavu leitud SAK viiruspositiivseid metssigu: veebruari alguses Võrumaal ja sel nädalal SAKi antikehadega metssiga Läänemaal Lääne-Nigula vallas.

Seega on SAK meie metsades olemas, aga tükk maad arvukam hoopis Lätis ja nii võivad haiguse poolt ohustatud olla ka meie seafarmid.

Metsades liigub üha rohkem marja- ja seenelisi. Mida teha kui leiad surnud metssea?

Teavita SAKi rakenduse kaudu saad lisada asukoha koordinaadid ja ülesvõtte loomast: https://seakatk.ee/teata

Musträstas       Turdus merula

Halljänes        Lepus europaeus

Metsporgand

Nädal algas jaheda ilmaga. Esmaspäeva öösel langes termomeetrinäit õhus 9,6 °C, mis kujunes kogu nädala minimaalseks õhutemperatuuriks. Päeval oli sel päeval sooja kuni 20 kraadi ja ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati 14,8 °C, s. o ligikaudu kolme kraadi võrra vähem normist (keskmine 1991-2020).

Järgnevalt muutusid ilmad soojemaks.

Meie viimase blogipostituse tegemisest on päris mitu liitrit vett merre voolanud. Kuigi on kesksuvi, on looduses juba sügise hõngu, alates ritsikate siristamisest, öösorride rände algamisest kuni metsamarjade valmimiseni. Samas ei ole paljud linnud enda pesitsemisega veel kaugeltki ühele poole saanud. Nii nagu Kihnu lähedal Umalaiul askeldab kümmekond tutt-tiirupaari alles munapesade juures, leidub ka meie metsades metskurvitsa emaslinde, kellel haudumine veel poole peal.

Nii julgelt minnakse tuulise ilmaga maailma avastama

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Tänaseks on noor kaljukokas Margit saanud juba kolmeteist nädala ehk 91 päeva vanuseks.

Tutvustame Youtube´is vabalt kättesaadavat dokumentaalfilmi, mis on pühendatud pleistotseeni ajastul elanud hallhundi suuremale suguvennale - ürghund

Noorlinnud on hommikusöögile saabunud

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Kaamerapilt kadus kolmapäeval ja sai uuesti tööle eile hilisõhtul.

Nagu arvatud oli, said kotkapojad tehtud oma esimesed väljalennud pesast nädala teisel poolel.

Emaslind saabus saagiks püütud oravaga pesale

Kanakull        Accipiter gentilis

Kanakullide paar kasvatas ülesse kolm pesapoega.

Margiti tänane pesale saabumine

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Hele timpnarmik

Hele timpnarmik                                  Hydnum repandum

Avatud talude põhipäev on pühapäev, aga enamik  taludest avavad külastajatele väravad juba laupäeval.

Külalised saavad minna mõnda suuremasse farmi aga samuti taludesse tutvuma sealsete loomade, lindude, taimede ja tehnikaga lisaks pakutakse paljudes kohtades ehedat talutoitu.

Leia omale huvipakkuvaim või lähim koht kuhu uudistama minna ja lapsed kaasa võtta: https://www.avatudtalud.ee/

10 NÕUANNET AVATUD TALUDE PÄEVA külastajatele:

Jälle laupäev ja nädala jagu vanemad kurepojad

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Eilne Paganamaa kukeseenemets

Harilik kukeseen         Cantharellus cibarius

Rekord nr. 458         Eesti linnurikkaim linn

Eesti kõige linnurikkaim linn on Tallinn ja seda just linnalinnuvaatluste põhjal.

Tallinnas on kohatud vaatlustel kuni 88 liiki lindes.

Näiteks 2019. aasta linnalinnuvaatluste põhjal kohati Haapsalus 78 liiki, Tallinnas 74 liiki ja Kuresaares 71 liiki linde. 2021. aastal kohati Tallinnas 88 liiki, Haapsalus 78 liiki ja Tartus 76 liiki linde. Tänavu märtsi lõpus toimunud linnuvaatluse tulemusel oli Haapsalus 71 liiki linnalinde ja Tallinnas samuti 71 liiki linde.

Hallhani       Anser anser

Lepad paistavad kohati juba kaugelt pruunide lehtedega

Vikerpoi       Dlochrysa fastuosa

Näsiniin

Harilik näsiniin       Daphne mezereum

Näsiniint peame lihtsalt tundma sest mürgine on kogu taim ja tosinast punasest viljast piisab inimese tapmiseks.

Harilik näsiniin kasvab hajusalt kõikjal Eestis ja taime viljad valmivad. Kasvukohtadeks segametsade alusrinne, aga sageli ka soostunud võsastikud. Taim eelistab viljakaid ja lubjarikkaid muldi.