Looduskalender.ee

Linnuvaatleja 2020. aasta määramisvõistluse 8. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli kaheksandas voorus kokku 125, kellest algajate küsimustele vastasid 106 ja edasijõudnute omadele 19. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 40 ja edasijõudnutest 2 osalejat. Edasijõudnutest juhib kaheksa vooru järel Camilo Carneiro 39 punktiga, teisel kohal on Merike Hiibus 36 ja kolmandal kohal Laine Laidvee 35 punktiga. Algajatest jagavad maksimaalse 40 punktiga esikohta 6 osalejat.

 

Mustvaeras          Melanitta nigra

 

Kalle-Mart Suuroja (s. 03.10.1945) on Eesti tuntuim geoloog-kaardistaja, meteoriidikraatrite uurija ja väsimatu geoloogia populariseerija.

Looduskalender on juba aastaid esitlenud vaatajatele meie kaasautorite videoklippe ja täiendanud neid asjakohaste seletuste ja kommentaaridega.

Tänase päeva tehnika areng pakub loodusesõpradele salvestamiseks tohtuid võimalusi ja uusi lahendusi tuleb järjest juurde. Arutasime kaasamõtlejatega, et võiks kaasautorite ridu oluliselt laiendada ja luua Looduskalendri juurde avaliku suhtlemisväljundi looduse jäädvustamisega tegelevatele mõttekaaslastele.

Mõtlesime, milline võiks olla kasutusloogika ja Tiit Lepik pani lehe kokku.

 

Nurmkana ehk põldpüü       Perdix perdix

 

Rekord nr. 198       Tallinna loomaaia vanim nurmkana

 

Elas loomaaias 7 aasta ja 1 kuu vanuseks.

 

 

Rahvusvahelised linnuvaatluspäevad EuroBirdwatch toimuvad 3.– 4. oktoobril üle Eesti.

Ornitoloogiaühing kutsub üles vaatlema rändlinde nii oma kodu ümbruses või ka pikematel retkedel.

Kirja tuleb panna nähtud ja kuuldud linnuliigid, iga liigi arvukus, vaatluse tegemise aeg, täpne vaatluskoht ja vaatlejad.

 

Hahk       Somateria mollissima

 

Isas- ja emaslindude väga erinev välimus võib juhuvaatleja panna kahtlema, et tegu on erinevat liiki veelindudega.

 

Harilik maikelluke ehk piibeleht       Convallaria majalis

 

Selle kauni taime välimus pakub silmailu kogu oma vegetatsiooni ajal. Piibelehe oranžpunaste viljade hulk oleneb paljus kasvukohtadest, aga ka ilmadest.

Septembrikuu tormised ilmad tõid Eestisse koguni kaks uut linnuliiki. Kui reedel, 25. septembril vaatles ja pildistas loodusfotograaf Roger Erikson Läänemaal Põõsaspea neemel põhja-tormilindu (Puffinus puffinus), siis eile, 29. septembril pildistasid Soome linnuvaatlejad Annika Forsten ja Antero Lindholm samas kohas ameerika vihitajat (Actitis macularius).

Eesti Ornitoloogiaühing ning Haridus- ja Noorteamet kutsuvad igas vanuses huvilisi joonistama selle aasta lindu tuttpütti ja teisi Eestis elavaid pütte. Digikultuuriaasta puhul on seekord oodatud digijoonistused.

Iga osaleja saab võistlusele esitada kuni kaks arvuti või teise digiseadme abil joonistatud pilti. Viimane päev oma joonistused teele saata on 10. november 2020.

Digijoonistusvõistluse tingimused leiab aasta linnu lehelt:

Võidupilt:

Loodusfotovõistluse humoorikate piltide välkkonkursi võitis pilt hallhaigrust külgtuules

Eesti ühe suurima fotovõistluse Looduse Aasta Foto 2020, mis tähistab tänavu oma 20ndat toimumisaastat, raames toimunud välkkonkursi "Humoorikaslooduspilt" võidupildi autor on Kilvar Kessler. 

Vahtratel algas sügisene lehtede värvumine

Ilmad olid päikesepaistelised, soojad ja vihma ei sadanud.

Ööpäeva keskmised õhutemperatuurid kõikusid nädala jooksul Jõgeva ilmajaama andmeil 12,6...16,5 kraadi piires, mis ületasid vaatlusrea (1922-2019) keskmist kolme kuni kaheksa kraadi võrra.

Viimastel aastakümnetel rajatud tuulepargid on piirkondades, mida läbivad ka linnud rändeteel. Sageli on tuulepargid neile ohuks: linnud hukkuvad vastu elektrituuliku masti lennates või tiivikulaba löögist. Sealjuures on inimkonna suurenevat energiavajadust arvestades üha uute tuuleparkide rajamine jätkuvalt päevakajaline.

Tuletame meelde, et linnuvaatleja määramisvõistluse 8. vooru küsimustele ootame vastuseid kuni 30. septembri südaööni.

8. vooru küsimused leiab siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Määramisvõistluse info ja reeglid: LINK
Linnuvaatleja
linnuvaatleja.ee

 

Sinikael-part       Anas platyrhynchos

 

Kestab veelindude jahihooaeg ja põhjendatult muutuvad ujupardid inimeste suhtes pelglikuks.

 

Soopart       Anas acuta

 

Pesitsevad soopardid on meil harulduseks muutunud ehk vaid kümmekond paari, aga läbirändajaid kohtame arvukalt ka oktoobrikuus Väikeses väinas, lahtedest nii Haapsalus, Matsalus, kui Tagalahel, aga talvitujaid kohtame juhuslikult. Kolmekümne aasta eest oli pesitsevate paaride arvukus üle kümne korra suurem.

 

 

Punapea-vart      Aythya ferina

 

Tšornobõli katastroof

Üks tont käib ringi mööda Eestit – tuumatont.

See tont alustas oma ringkäiku Eestis juba 1960-ndatel, kui tuumajaama asupaigana jäi nõukogude energeetikutele silma Võrtsjärv. Tookord pääsesime tuumajaamast tänu järve veevaesusele ja tuumajaam ehitati Sosnovõi Bori, 70 kilomeetri kaugusele Eesti piirist, mis pole siiski hea, sest tuumajaam on just sedasama tüüpi, mis plahvatanud Tsernobõli tuumajaam.

KONKURSI EESMÄRK on märgata ja jäädvustada looduses ka väiksemaid elus või eluta looduse elemente: putukad, linnud, loomad, taimed, seened, marjad, lehed või midagi täiesti eriskummalist. Oluline on, et see, mida pildistad, nõuab eraldi märkamist või millel on eriline saamislugu.

Osa võivad võtta kõik, hindamine vanuseklasside kaupa.

Igas vanuseklassis antakse välja 3 auhinda, lisaks eriauhinnad. Eraldi auhinnad Elva puhkepiirkonnas tehtud fotodele ja talvistele fotodele.