Looduskalender.ee

Põder on koorinud haabu.

Põder          Alces alces

Roohabekas ehk roovilbas        Panurus biarmicus 

Wulfi turbasammal

Wulfi turbasammal        Sphagnum wulfianum

Wulfi turbasammalt kirjeldas maailmale esmakordselt 1860.aastal Tartu kooliõpetaja K.G. Girgensohn.

Vaenukägu ehk toonetutt

"Olin juba ammu soovinud seda kauni ja huvitava välimusega lindu näha ja pildistada. Tänavu kevadel see õnnestuski. Minu tuttava aias hakkas tootnetuttide paar väga tihedalt käima ja toimetama. Eriti tundsid nad huvi vana õunapuuõõnsuse vastu, mille nad ka sobivaks pesaks tunnistasid ning oma pojad selles üles kasvatasid", rääkis Ave Kruusel pildi saamisloost.

Aasta linnu auli joonistusvõistlusele laekus 2448 nii käsitsi, kui digitaalselt joonistatud töõd ja seda neljas vanuserühmas: kuni 7-aastased, 8–12-aastased, 13–18-aastased ja vanemad kui 19-aastastelt.

Parimate tööde valimisel saab seekord lisaks žüriile kaasa lüüa ka rahvas.

Rahvahääletus kestab kuni 14. novembrini aasta linnu kodulehel: https://eoy.ee/aul/joonistusvoistlus/rahvahaaletus

Kutsume kõiki huvilisi sel laupäeval, 11. novembril kell 11 Põõsaspea perepäevale.

Retkel tutvustame piirkonna geoloogilisi väärtusi, ala tähtsust linnuvaatluskohana ja palju muud. Palume selga panna soe riietus ja kaasa võtta piknikusöök ning kuum jook.

Võimalusel võtke kaasa binokkel ja fotoaparaat. Võtke lapsed kaasa sest nende jaoks on tore otsimisleht rannas leiduvate merekarpide ja vetikate kohta. 

Kavandatava Sõrve looduskaitseala paiknemine Harjumaal. Looduskaitseala 2006. aastal ette pandud välispiir on punase viirutusega, täiendavate uuringute alusel korrigeeritud välispiir, mis on ka looduskaitseala loomise ettepaneku aluseks, on esitatud roosa viirutusega. 2006. aastal ette pandud sihtkaitsevööndite piirid on helesinise viirutusega. Uuringute andmete alusel korrigeeritud sihtkaitsevööndid on tumesinise viirutusega.

Rääkspart      Anas strepera

Rääksparte võis meil tänavu pesitseda üle paari tuhande paari, aga oma nüüdsetele pesitsusaladele saabusid nad alles kolmveerand sajandi eest.

Metsaalused on vett täis

Tänavu keskendub viktoriin loomingulistele keskkonnasõbralikele lahendustele ja raamidest välja mõtlemisele.

Viktoriin tutvustab nii Läänemere piirkonna kui ka ülemaailmseid kestliku arenguga seotud väljakutseid ja nende võimalikke lahendusi. See on hea võimalus tabada mitu tarkuse kärbest korraga – õppida Läänemere-äärsete riikide keskkonnaseisundi kohta, saada keskkonnateadlikumaks, parandada info otsimise oskusi ja õppida inglise keelt.

Limane tuhattõlvik Alutagusel (november 2023)

Limane tuhattõlvik        Multiclavula mucida

Lumi näärelehise kibuvitsa lehtedel

Nädal algas lumise hommikuga. Maad kattis õhuke (<1 cm) lumikate, mis juba enne lõunat ära sulas.

Ööpäevane temperatuuriamplituud esmaspäeval oli väike. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis sel päeval ühe plusskraadini ja minimaalne termomeetrinäit langes õhus -0,3 kraadini. Ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati 0,3 °C, mis jäi normist ligi kolme kraadi võrra madalamaks.

Tänavu täitub Karula rahvuspargil 30 aastat. Killuke Karulast sai selleks puhuks koondatud raamatusse „Pildikesi Karula rahvuspargist“ – Pühendedü Karula inemiisile lähikselt ja kavvõmbalt. Läbi lugude ja piltide saab asuda teekonnale mööda Karula kuplilist, järvede- ja metsarikast maastikku, põigata aegade taha, heita põgusa pilgu Karula looduse ja inimeste koostoimimisse.

Raamatu andis välja Keskkonnaamet, koostas Lilian Freiberg, kujundas Epp Margna ja keeletoimetas Leelo Laurits.

Kilpjalamets

Kilpjalg        Pteridium aquilinum

Kilpjalgade suured kasvukohad jäävad nii kuivadesse leht-, kui okasmetsadesse, aga meie levinumaid sõnajalataimi märkame kasvamas ka raiesmikel, metsaveertes, teeservadel või võsastikes.

Muraka soomaastik

Muraka soostik asub Alutaguse ja Lüganuse valdade maadel, koosnedes 60% ulatuses rabadest, mille pindala on 12 793 hektarit.

Kui Muraka looduskaitseala loodi 1938. aastal, siis Alutaguse rahvuspargi loomisega 2018. aastal jäid Muraka soostiku raba-, siirdesoo- ja madalsoo alad, mida ümbritsevad rikkaliku elustikuga loodusmetsad, rahvuspargi koosseisu.

Soostik

Just niiviisi rahulikult toimetas oktoobri esimese kolmapäeva hommikul üks hundiproua Järvamaal.

Piilpart      Anas crecca

Järjekordne sügistorm sai läbi, jättes valitsema kauni sügispäeva. Keerutanud tormituuled sundisid veelinnud vaiksematesse lahesoppidesse varjuma. Ujupartidele ongi sellised varjulised taimestikurikkad lahesopid headeks toitumispaikadeks ja seda nii merelahtedes kui sisevetel, aga ujupardid vahetavad sügisrände aegu sageli oma toitumiskohti.

2021. aasta konkursi loomafotode 1. auhind, Vikipeedia auhind - Kaarel Tammann

Ajakirja Eesti Loodus tänavuse fotovõistluse pidulik lõpetamine toimub esmaspäeval 6. novembril algusega kell 15 Tartu loodusmajas (Lille 10, Tartu).

Programm

Tervitussõnad: Toomas Kukk, Eesti Looduse peatoimetaja

Ettekanne:

Minu teekond looduspiltide jäädvustamiseni: Veljo Runnel, bioloog, loodusfotograaf ja loodushelide salvestaja

Parimate võistlustööde esitlus

Salehundlase töömaa haaval

Haava salehundlane         Agrilus ater

Tegemist on vanades aga valgusrikastes haavikutes elutseva liigiga,  kuid äärmiselt haruldase ja vähearvuka kahjuriga.

Piiritaja ehk piirpääsuke      Apus apus   

Piiritaja korduspüük toimus tänavu 10.07.2023. aastal Vändras. Linnu oli Peeter rõngastanud 26.07.2014. aastal 1a+ vanuse  linnuna Vändras.