Looduskalender.ee

Paneeldiskussioonil arutlevad vasakult vaadates Tiit Randla, Kaarel Tarand, Eerik Leibak, Rein Kuresoo ja Uudo Timm

Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvuspargi 30. juubelile pühendatud seminar toimus reedel, 10. novembril Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses Tõramaal. Kokku oli tulnud poolsada ühel või teisel moel rahvusparkidega seotud inimest. Sisutihe päev möödus soojas ja sõbralikus meeleolus, kõneldi nii tõsisematel teemadel, meenutati olnut, planeeriti tulevikku, aga visati ka nalja.

Linnud on üks paremini jälgitav liigirühm, kelle käekäik peegeldab ökosüsteemi toimimist. Aastas talvitab Läänemerel 4,4 miljonit veelindu. Tõmmuvaera ja auli maailma populatsioonist talvitab Läänemerel vastavalt 74% ja 40%, mistõttu on need liigid siin erilise tähelepanu all.

Põdra magamisase

Põder       Alces alces

Põtrade sügisest elukorraldusest sai kirjutatud laupäeval: LINK

Kuid mahasadanud kerge lumikate muudab arusaadavaks suurte loomade tegevuse.

Selline näeb välja seade mida Maaülikool seirel kasutas

Viimases püügis enam liblikaid ei olnud

Kui kiilassilm ongi saabunud LK veebi üle kontrollima

Harilik kiilassilm         Chrysoperla carnea

Oktoobris jagas Eesti Jahimeeste Selts oma lehel Kullipesa jahiseltsi esimehe Siim Suitsmardi rajakaamera videot Pärnuma

Lendorav ehk harilik lendorav       Pteromys volans

Tänavusest sügisest lendorava metsades jääb meelde mitu tähelepanekut.

Pärliread jõe kaldaheinas

Samakõrgusjooned

Möödunud hooaja heitsarv

Põder       Alces alces

Vanematel põdrapullidel algab sarvede heitmine novembris ja kestab detsembris. Nooremaid pullikesi võime sarvedega kohata kuni veebruari lõpuni, aga vahel isegi märtsikuul.

Rohetiksik

Väike rohetiksik ehk väike rohepitsik        Chlorociboria aeruginascens

Sametkõrgeste kasvukoht

Puidu-sametkõrges       Flammulina velutipes

Puidu-sametkõrgeste väikeseid viljakehi võisime kasvamas märgata juba oktoobrikuus linnaparkide pärnadel, koduaedade viljapuudel, aga nagu teame, linnakeskkonnast korjatud söödavaid seeni ei tasuks toidus tarvitada.

Oravad  on  talvekarvas

Harilik orav ehk punaorav       Sciurus vulgaris

Lehtpuude võrad paistavad läbi ja seetõttu on seal tegutsejad hoopis märgatavamad.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub linnuvaatlejaid kaasa lööma novembrist kuni veebruarini toimuval maismaa talilinnuloendusel, et koguda andmeid meil talve veetvate lindude käekäigu kohta.

Talilinnuloendust tegema on oodatud nii varem osalenud kui ka uued vabatahtlikud linnuvaatlejad, kes tunnevad välimuse ja hääle järgi hästi ära siin talvitavaid linde. Ühing ootab osalejatelt valmisolekut teha loendusi mitmel hooajal järjest, et saada järjepidevaid andmeid, jälgimaks meie talilindude käekäiku pikema aja jooksul.

Künnipõllud mustasid ja orasepõllud rohetasid. Jões oli vett piisavalt

Nädal kujunes sombuseks, normist (keskmine 1991-2020) tunduvalt soojemaks ja sajuseks. Õhuniiskus oli suur. Suhteline õhuniiskus püsis ööpäevaringselt enamikel päevadel 90 protsendist suuremana. Päike tuli paksu pilvkatte alt lühikeseks ajaks nähtavale ainult teisipäeval.

Loodusemehe kalender, mis ilmub juba viiendat aastat, on tänavu läbinisti LINNULINE. Ehk siis kogu 2024. aasta pildivalik on lindudest.

Väljavalituteks osutusid järgmised kaunid tiivulised: tutt-tihane, ronk, tait, kuldnokk, kägu, kõrvukräts, kaelustuvi, sookurg, hõbehaigur, suurnokk-vint, salutihane ja leevike. Kalendri esikaanele pääses neist kägu, kes on on  kuulutatud 2024. aasta linnuks.

Keskkonnaamet alustab Matsalu ja Soomaa turismiettevõtjate koolitusprogrammiga, mille eesmärk on tõsta ettevõtjate teadlikkust kestliku turismi teemadest ja kaitsealade väärtustest. Koolitus toimub viie moodulina, millest neli on veebis MS Teams vahendusel. Sellele lisanduvad õpperetked Soomaa ja Matsalu rahvuspargis. Silmaringi avardamiseks on veebikoolitustele oodatud osalema kõik teemast huvitatud.

Harilik kiilassilm         Chrysoperla carnea

Järg teemale huntide interaktsioonid teiste liikidega. Seekord hunt ja skunk.