Eesti uudised

Maanteeamet sulgeb alates esmaspäevast, 28. detsembrist koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ajutiselt Jõhvi teenindusbüroo. Teisi büroosid saab külastada ainult broneeringute alusel. Külastuse aja saab broneerida siin. Jõhvi büroosse tellitud dokumentide väljastamiseks helistage büroo uksel olevale telefonile. Sõidueksamite vastuvõtmine jätkub kokkulepitud graafiku alusel. Võimalusel kasutage Maanteeameti e-teenindust , kus saab teha enamikke pakutavaid ...

Kuigi hiiglaslik madalrõhulohk Hermine hoolitseb aasta viimastel päevadel tuule ja tuisu eest, tuleb vana-aasta õhtu siiski vaikne ja valdavalt isegi plusskraadine.

Maanteeamet palub juhtidel olla teedel oleva libedusohu tõttu ettevaatlik. Lisaks on tugev tuul põhjustanud pinnatuisku ja teedel võib olla mitmel pool kukkunud puid või oksi.

21. detsembril oli talvine pööripäev. Meile tuli termin ilmselt saksa keelest, kus Sonnenwende tähendab samuti päikesepööret ehk siis pööripäeva. Astronoomilises terminoloogias on seevastu kasutusel päikeseseisak (ingl. solstice, vene солнцестояние).
Aga mis siis seisis ja mida siis pöörati?
Meie jaoks tegi loodus pöörde – kuni selle päevani valge aeg lühenes, nüüd hakkab see aga kasvama. Ja kasvab kuni suvise pööripäevani. Ehk rahvakalendri kohaselt – päeva pikkus kasvab jõuludest jaanipäevani. Aga enne pööramist tulebki ju hoog maha võtta või isegi seisma jääma.
Kui vaatate mõnda tabelit, kus kirjas päikese tõusu- ja loojanguajad ning asimuudid, näete, et ajavahemikus 16. – 26. detsembrini need numbrid peaaegu ei muutu.
Rahvaastronoomias öeldi, et päike on sel ajal pesas.

Meie tabel on astronoomia.ee lehelt, andmed on valitud Tartu kohta.

Kuupäev Tõus Kulm. Looj. Päev Öö T. as. L. as. KK (t:m) (t:m) (°:’) (°:’) (°:’) K 16.12.2020 08:56 12:09 15:21 6:25 15:49 136:54 223:05 8:23 N 17.12.2020 08:57 12:09 15:21 6:24 15:49 136:59 222:59 8:21 R 18.12.2020 08:58 12:10 15:22 6:23 15:50 137:04 222:55 8:19 L 19.12.2020 08:59 12:10 15:22 6:23 15:50 137:07 222:52 8:18 P 20.12.2020 08:59 12:11 15:22 6:23 15:50 137:09 222:51 8:17 E 21.12.2020 09:00 12:11 15:23 6:23 15:50 137:10 222:50 8:17 T 22.12.2020 09:00 12:12 15:23 6:23 15:50 137:09 222:51 8:17 K 23.12.2020 09:01 12:12 15:24 6:23 15:50 137:07 222:53 8:18 N 24.12.2020 09:01 12:13 15:25 6:23 15:50 137:05 222:56 8:19 R 25.12.2020 09:01 12:13 15:25 6:24 15:49 137:01 223:01 8:21 L 26.12.2020 09:02 12:14 15:26 6:25 15:48 136:55 223:06 8:23

Põhjuse leiate, kui vaatate Päikese teekonda mõnel taevakaardil (astronoomias nimetame seda teed ekliptikaks). Näeme, et talvise (ja ka suvise) pööripäeva aegu on see paralleelne taevaekvaatoriga, mis tähendab, et sel ajal Päikese kulminatsioonikõrgus (kaugus horisondist keskpäeval) ei muutu. Ei muutu ka koht silmapiiril (asimuut), kust Päike tõuseb või loojub. Nii võibki öelda, et Päike asub pesas, puhkab.

Pärast jõule pilt muutub. Päevad hakkavad pikenema, muutub ka Päikese tõusu- ja loojanguasimuut. Päike lahkub oma talvepesalt ja asub teele järgmise, suvepesa poole. Sinna jõuab ta nädal enne jaanipäeva.
Aga kas teate, et praegu on lisaks kõige pikematele öödele ka kõige pikemad ööpäevad?

Vaatame sama tabeli jätku:

Kuupäev Tõus Kulm. Looj. Päev Öö T. as. L. as. KK (t:m) (t:m) (°:’) (°:’) (°:’) P 27.12.2020 09:02 12:14 15:27 6:26 15:48 136:49 223:13 8:25 E 28.12.2020 09:02 12:15 15:28 6:27 15:47 136:41 223:21 8:28 T 29.12.2020 09:01 12:15 15:29 6:28 15:46 136:32 223:30 8:32 K 30.12.2020 09:01 12:16 15:30 6:29 15:45 136:22 223:41 8:36 N 31.12.2020 09:01 12:16 15:32 6:31 15:43 136:11 223:52 8:40 R 01.01.2021 09:01 12:17 15:33 6:32 15:42 135:59 224:05 8:45 L 02.01.2021 09:00 12:17 15:34 6:34 15:41 135:45 224:18 8:50 P 03.01.2021 09:00 12:18 15:36 6:36 15:39 135:31 224:33 8:56 E 04.01.2021 08:59 12:18 15:37 6:38 15:37 135:15 224:49 9:02 T 05.01.2021 08:59 12:19 15:39 6:40 15:36 134:59 225:06 9:09

Pöörake tähelepanu neljandale veerule (Päikese kulminatsiooniaeg). Kui ööpäevad oleks võrdsed, peaks see olema ühesugune. Aga ta kasvab – seega peab ööpäev (aeg keskpäevast keskpäevani) olema pikem kui 24 tundi. Vahe on 5 minutit 10 päeva kohta, mis tähendab 30 sekundit pikemat ööpäeva.
See pole veel kõik. Kui vaatame tõusu- ja loojanguaegu, näeme, et esimene neist väheneb 4, teine aga kasvab 14 minuti võrra. On, mille üle mõelda. Anname mõned vihjed: Maa on 3. jaanuaril periheelis, kõrgematel laiuskraadidel on meridiaanide vahekaugus väiksem, öö ja päeva vaheline piir ei kulge mitte põhjast lõunasse, vaid sellega pea 45 kraadise nurga all.

Ühesõnaga – need tabelid on põhjatud allikad meie igapäevaste, kõigi silmade all toimuvate loodusnähtuste üle juurdlemiseks. Ja astronoomiaülesannete konstrueerimiseks. Ja miks ka mitte koduõuel mõni astronoomiline eksperiment käima panna. Näiteks talvisest pööripäevast suvise pööripäevani võimalikult palju päikesetõuse (loojanguid) pildistada. See suur töö algab just tabelite uurimisest – kui avara silmapiiriga kohta me selleks vajame.

Ütlesime eelpool, et toodud numbrid käivad Tartu kohta. Aga internet on kõikvõimas: veebilehe https://www.sunearthtools.com/dp/tools/pos_sun.php abiga võite saada kogu info Päikese liikumise kohta oma koduõuelt nähtuna.

Aga ärge unustage ka öösel taevasse vaadata. Näete, kuidas Kuu mööda tähtkujusid rändab. Õppige tundma uusi tähtkujusid. Ja langevad tähed – aastavahetusel pakub huvi kvadrantiidide meteoorivool, maksimumiga 3. jaanuaril.

Peatselt nii Lääne- kui ka Kesk-Euroopa vallutav madalrõhkkond toob algava nädala esimeseks pooleks lume-, lörtsi- ja vihmasadu ning tugevat tuult.

Jõuline madalrõhkkond laieneb pühapäeval Norra merelt üle Skandinaavia ja Läänemere, tõstes lõuna- ja kagutuule tugevaks ning kukutades öise õhutemperatuuri Eesti idaservas kohati miinus kaheksa kraadini.

Ilmateenistuse prognoosi järgi tuleb reedel kuni kaks kraadi sooja, päev on valdavalt pilves ning ajuti sajab lörtsi ja lund.

1. detsember 2020 kell 18:15–19:15

“Jupiteri ja Saturni suur ühendus.”

Üllar Kivila,astronoom, AHHAA-keskuse peaplanetarist.

Juttu tuleb talvisel pööripäeval toimuvast suurest ühendusest Jupiteri ja Saturni vahel, kus planeedid satuvad taevasfääril teineteisele nii lähedale, et neid saab korraga teleskoobis näha. Viimati olid need kaks planeeti nii lähedases ühenduses Galileo Galilei eluajal.

Räägitakse võimalustest seda harukordset sündmust vaadelda, ühendustest üldiselt ning pisut ka asjaosalistest endist, meie Päikesesüsteemi kahest suurimast planeedist.

15. detsember 2020 kell 18:15

“Päike puhkab, aga ta tuleb tagasi!”

Maret Einasto,
astronoom, Tartu Observatooriumi vanemteadur.

Tutvustatakse päikese aastaringi kirjeldavat plakatit. Räägitakse päikese aastaringist ja näete selle kohta pilte.
Miks päike talvel peaaegu ära kaob?
Miks paistab päike suvel hoopis teistsugune kui talvel?
Ehk ka muud huvitavat meie ümber, mida iga päev võib-olla ei oska märgata.