Eesti Ornitoloogiaühing

Telli voog Uudisvoog Eesti Ornitoloogiaühing
Internetiaadress: https://www.eoy.ee
Uuendatud: 19 tundi 58 minutit tagasi

Lihavõtte linnuvaatluse lõplikud tulemused

23. Aprill 2018 - 11:29

Lihavõtte linnuvaatluspäevadel (31.03-01.04) pandi tänavu kirja üle 53 000 linnu 130 liigist. See on üks viimaste aastate kesisemaid tulemusi, mis oli tingitud varasest kuupäevast ja hilisest kevadest. Linnuvaatluspäevadel osales kokku 335 vaatlejat üle Eesti.

Kohatud lindude ja liikide arv sõltub paljustki lihavõtte linnuvaatluse ajast - mida varasemale kuupäevale lihavõtted langevad, seda vähem kohatakse linde ja erinevaid liike. Samuti mängivad olulist rolli ilmaolud, mis tänavuste lihavõtete ajal olid pigem külmapoolsed. Lisaks olid paljud veekogud veel jääkaane all.

Enim linde lugesid kokku Vello Tarning, Leho Aaslaid, Tiiu Teras, Õie Korell, Merle Kääri ja Anu Ladvik Hiiumaal (kokku 3818 lindu). Hiiumaal kohati ka üldarvestuses enim linde. Rohkelt vaatlusi pani kirja veel Kaarel Võhandu Harjumaal (2282 lindu) ning Tiiu Tali, Monika Bondarenko ja Urmas Männik Saaremaal (2111 lindu). Enim liike (61) õnnestus kohata Anu Arakil ja Toomas Truul Saaremaal ning teekonnal Viljandimaale.

Kõige rohkem nähti üle Eesti kühmnokk-luiki (2862) ja sinikael-parte (2859). Palju kohati ka tuttvarte (3638), aga nende puhul loendati ühte tuhandepealist parve samas asukohas mitme vaatleja poolt. Kõige sagedamini kohati rasvatihast (esines 202 nimekirjas) ja sinitihast (esines 164 nimekirjas). Tänavust aasta lindu metsist kohati viiel korral, kokku kuuldi-nähti kuut lindu. Vaatluspäevade kõige põnevamateks leidudeks võib pidada sarviklõokese ja tuttlõokese kohtamist. 

Tutvu lihavõtte linnuvaatluse tulemustega lingilt (.pdf fail)

Eesti Ornitoloogiaühing tänab kõiki vaatlejaid, linnuretkede korraldajaid, eElurikkuse tiimi ning OÜ-d 5D Vision online vaatlusvormi eest.

Lisainfo: Kristiina Kübarsepp, kristiina.kybarsepp@eoy.ee

Fotol sinikael-part, autor Villu Anvelt.

Tule raierahu matkale EOÜ sünnipäeva tähistama!

18. Aprill 2018 - 12:33

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub oma sünnipäeva puhul kõiki loodushuvilisi  28. aprillil toimuvale raierahu matkale! Soovime oma sünnipäeva eel juhtida kõigi tähelepanu kehtivale raierahule ja selle olulisusele Eesti looduse elurikkusele.
 
Matkame Alam-Pedja looduskaitsealal. Matka pikkus on 6,5 km, mille käigus toimuvad mitmed vahepeatused, kus räägime  metsade, raierahu ja lindude teemadel. Lisaks teeme teel punktist punkti lindude kuulamise pause. Ootame teid kogu perega meeldivat päeva veetma kaunis looduses! Osalejatel palume end kindlasti eelnevalt matkale registreerida!

Raierahu matkal osalemine on tasuta. Matk toimub EOÜ mälumängul kogutud annetuste eest. 
 
Ajakava
09.30–10.00 kogunemine Ristsaarel
10.00 EOÜ juhataja tervitussõnad 
10.10 Asko Lõhmus tutvustab raierahu sünnilugu ja tähtsust elustikule
10.30 start matkale
0,8 km – Väike-Raudoja talu punkt: kuidas elab üks Alam-Pedja talu?
2,3 km – Selli-Sillaotsa matkaraja alguskoht: kohalike metsatüüpide linnustik
3,1 km – Rabasaarte punkt: kuidas kujuneb mets rabasaartele
3,6 km – Selli-Sillaotsa matkaraja lõpp-punkt: puhke- ja joogipaus
4,5 km – Metsise punkt: millist metsa vajab metsis, aasta lind 2018?
6,5 km – Palupõhja punkt: Asko Lõhmus räägib metsakaitsealade tähtsusest ja vajalikkusest. 
Matka lõpetamine orienteeruvalt kell 14.
 
Matka marsruut
6,5 km pikkune rada kulgeb mööda sõiduteed Ristsaarelt Palupõhjale ning läbib Alam-Pedja looduskaitseala looduskauneid kohti. Tegemist on kruusaga kaetud pinnaseteega, mis kuiva ilmaga on veidi tolmune ja märja ilmaga veidi mudane. Rajal liikumise kiiruse valib iga osaleja ise! Vaata matka marsruuti siit kaardilt.  


 
Registreerumine
Osalejatel palume registreerida end hiljemalt 25. aprillil.
 
Transport
Stardipaika Ristsaares tuleb iga osaleja ise. Auto saab jätta stardikoha lähedale - jälgige viiteid koha peal! Matkamisest väsinud osalejad sõidutavad finišisse ja hiljem starti tagasi julgestusautod. 
 
Varustus ja ettevalmistus
Võta kindlasti kaasa: 
- Mugavad matkariided
- Täidetud veepudel (min 1 liiter vett)
- Mugavad matkajalatsid
- Laetud akuga mobiiltelefon
- Söögivalik omal soovil matka ajal
 
Soovituslik:
- Käimiskepid
- Binokkel
- Fotoaparaat
- Linnumääraja
- Kuivad vahetusriided
 
Riided vali sõltuvalt ilmast, sest matk toimub iga ilmaga!
 
Toitlustus
Oma veevarusid on võimalik täiendada Sillaotsa punktis. Finišis pakutakse kõigile osalejatele sooja suppi, teed ja morssi. Soovitatav on ka ise oma toidukott ja veepudel kaasa võtta.
 
Mida kinkida Ornitoloogiaühingule sünnipäevaks?
Eesti Ornitoloogiaühing seisab Eesti lindude hea käekäigu eest. Et meil oleks selleks rohkem võimalusi, siis kinkide ja lillede asemel kogub EOÜ oma sünnipäeval annetusi linnukaitse ja EOÜ tegevuse toetuseks. Annetusi saab teha kohapeal sularahas, annetuskeskkonnas “Ma armastan aidata” või ülekandega. EOÜ annetuskontod on:
Swedbank: EE25 2200 2210 2372 8517
SEB  EE85 1010 2200 1676 6014
Ülekande saajaks märkida Eesti Ornitoloogiaühing, selgitusse EOÜ97. Lisades selgitusse ka oma isikukoodi saab annetaja järgmise aasta tuludeklaratsiooni kaudu annetuselt tagasi 20% tulumaksu osa.
 
Lisateave
Matka korraldus: Kristiina Kübarsepp, tel 5330 8916, kristiina.kybarsepp@eoy.ee 
Raierahu: Veljo Volke, tel 56157088, veljo.volke@eoy.ee 

Hanede tapmine kevadrändel on sügavalt ebaeetiline ja kasutu

12. Aprill 2018 - 10:24

Eesti ja Euroopa loodushoiu üks aluspõhimõtteid on, et paljunevaid ja paljunemiseks valmistuvaid loomi ei tapeta: nende pesi ei lõhuta ja neile ei peeta kevadel jahti. Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjon leiab, et hanede tapmine kevadrändel on sügavalt ebaeetiline ja samas ka kasutu tegevus, sest see rahuldab vaid kättemaksuhimu ning ei lahenda hanekahjustuste probleemi mittesurmavatest heidutusmeetoditest mõjusamalt.

Eestis kasutatakse hanede peletamiseks põldudelt mitmeid võtteid, mis linde ei surma, aga mille koosmõjus saab hanekahjusid ära hoida või oluliselt vähendada. Nendeks on erinevad nähtavad ja helitekitavad (gaasipaugutid ja -püstolid) hirmutusvahendid, samuti keemilised vahendid, mis muudavad kultuurid hanedele mittesöödavaks, kuid on inimesele ohutud.

Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole võimalik hanede asurkondade suurust ja seeläbi hanekahjustusi küttimise abil mõjutada kevad- ega sügisjahiga. Samuti puuduvad teaduslikud tõendid selle kohta, et parvest paari hane tapmine oleks efektiivsem peletusmeede kui lindude hirmutamine peletushelidega. Kuivõrd mittesurmavad meetodid neid õigesti rakendades toimivad, ei ole hanede kevadine surmamine põhjendatud.

Lisaks hirmutamismeetmete rakendamisele tuleb Eestis kaaluda ka sööda- ehk kompensatsioonipõldude rajamist, kuhu haned ja lagled lendavad toituma siis, kui nad on ühelt põllult minema peletatud. „Praegu leiavad haned uue kaitsmata põllu ja söövad seda isukamalt, sest lindude lendu ajamine suurendab nende energiakulu ja nad vajavad rohkem toitu,“ sõnas EOÜ linnukaitse programmijuht Veljo Volke. „Põllumeeste murele kiiret ja lihtsat lahendust ei olegi, kasutada tuleb kõiki põldude kaitsmise viise peale kevadjahi,“ lisas Veljo Volke.

Oluline on märkida, et heidutusjahti saab Eestis juba praegu pidada sügisesel linnujahihooajal, kuid tänane jahipraktika, kus sügisel lastakse hanesid eelkõige märgaladel või peibutistega kõrrepõldudel, ainult suurendab kahjusid, sest linnud peletatakse põldudele.

Eesti Ornitoloogiaühingu hinnangul on probleemi lahendamiseks vajalik tagada hanedele rahualade olemasolu. Selleks on vajalik linnujahi piiramine märgaladel, kaitstavatel aladel ja nende naabruses, samuti rannaniitude tõhusam hooldus ja söödapõldude rajamine.

Eesti Ornitoloogiaühingu üldkoosolekul valiti uus nõukogu ja auliikmed

9. Aprill 2018 - 14:29

Laupäeval toimus Tartus Eesti Ornitoloogiaühingu üldkoosolek. EOÜ üldkoosolekul tutvustati EOÜ 2017. aasta majandusaasta aruannet ja 2018. aasta tegevusplaani. Samuti kohendati põhikirja ning valiti uus nõukogu ja kolm uut auliiget. 

Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu ehk volinike koosolek valitakse kolmeks aastaks ning uus koosseis on sedapuhku 11-liikmeline. Sinna kuuluvad Arne Ader, Antti Karlin, Triin Leetmaa, Leho Luigujõe, Olev Lüütsepp, Riho Marja, Marko Mägi, Renno Nellis, Peeter Raudsepp, Elle-Mari Talivee ja Aarne Tuule.

Üldkoosolekul valiti ka 3 uut EOÜ auliiget, kelleks said Mall Hiiemäe, Toomas Jüriado ja Ene Viht. 

Mall Hiiemäe (sündinud 09.01.1937) on folklorist, kes on kogunud Eesti rahvaluulet ja uurinud rahvakalendrit. Mall Hiiemäe on jätkanud Jakob Hurda, Matthias Johann Eiseni ja Mart Mägeri tööd Eesti linnupärimuse uurimisel ja vahendamisel. Linnuhuvilistele on Mall Hiiemäe tuttav mitmete põhjalike artiklite kaudu erinevatest Eesti linnuliikidest rahvapärimuses. Mall Hiiemäe on avaldanud ka raamatu „Väike linnuraamat rahvapärimusest“ (2016). Mall Hiiemäe on EOÜ linnunimetuste komisjoni liige. 

Toomas Jüriado (sündinud 13.07.1947) on keskkonnaajakirjanik, ajakirja Eesti Loodus sõnumitoimetaja. Pärast 1989. aastal Eesti Raadiosse tööle minemist sai Toomas Jüriadost kõigile tuttav raadiohääl. Ta on teinud aastaid loodusteemalisi raadiosaateid, milles on ta kuulajaid püüdnud linnu- ja linnulaulu teemadel harida. 1990. aastate teisel poolel oli Toomas Jüriado Eesti Ornitoloogiaühingu teabe- ja haridusjuht, tegeles aktiivselt avalikkuse teavitamisega linnukaitselistel ja linnuhariduslikel teemadel ning värbas EOÜ-sse uusi liikmeid. Toomas Jüriado on aasta linnu postmarkide idee algataja. Osava sõnaseadjana on ta ka paljude linnuhariduslike trükiste autor. 

Ene Viht (sündinud 06.08.1943) on ornitoloog, kes on keskendunud metsakanaliste (metsis, teder, laanepüü) uurimisele Eestis. Ene Viht hakkas metsakanaliste käekäiku Eestis süstemaatiliselt uurima 1970. aastate algusest ning tema eestvedamisel alustati 1978. aastal augustikuiste metsakanaliste loendustega püsimarsruutidel. Ene Vihti pikaajaline tegevus ornitoloogina on aluseks kõikide meie metsakanaliste bioloogia tundmisele Eestis. 

Üldkoosolekul tunnustati Andres Kalameest väga pikaajalise töö eest EOÜ juhtimisel ja arendamisel 21 aasta jooksul. Ühtlasi tänati panuse eest neid nõukogu liikmeid, kes uude nõukogu koosseisu ei kandideerinud: Jaanus Elts, Liis Keerberg, Margus Ots, Thea Perm, Veljo Runnel, Meelis Uustal, Tarvo Valker ja Peep Veedla.

Laupäeval toimub Eesti linnuatlase esitlus

5. Aprill 2018 - 20:10

Valminud on uus Eesti haudelinde käsitlev raamat „Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus“. Raamatu esitlus toimub laupäeval, 7. aprillil kell 15.00 – 16.00 Dorpati konverentsikeskuses (Turu 2, Tartu) ruumis Peterson pärast EOÜ üldkoosolekut. 

Tegemist on viimase 25 aasta kõige põhjalikuma Eesti haudelinde käsitleva raamatuga. See kauaoodatud teos põhineb aastatel 2003–2009 läbi viidud välitöödel ning on valminud üle 800 linnuhuvilise vabatahtliku töö tulemusena. Raamatu maht on 560 lk ja formaat 210x297. Teos on kõvakaanelises köites. Raamatu on koostanud Jaanus Elts, Andrus Kuus ja Eerik Leibak.

Uuest värvifotodega Eesti linnuatlasest leiab:

- kirjeldused 229 haudelinnuliigi leviku kohta meil ja maailmas ning ülevaated lindude elupaikade, asustusloo, arvukuse ja ohutegurite kohta Eestis,
- üle 660 kaardi, mis kirjeldavad iga liigi levikumustreid uue (2003–2009) ja vana (1976–1982) atlase koostamise ajal ning kahe atlaseperioodi võrdlust,
- ülevaatlikud „fenoribad“ iga haudeliigi kohaloleku, rände, munapesade ja pesapoegade aja kohta.

Lisaks leiab linnuatlasest mitmeid põhjalikke artikleid, teiste seas:

- kuidas on käinud linnuatlaste koostamine meil ja mujal,
- millised on linnuloenduste ja -seirete eripärad,
- kuidas on haudelinnustik kujunenud Eesti aladel pärast jääaja lõppu,
- milliseid maastikke ja elupaiku kasutavad haudelinnud Eestis täna.

Linnuatlast saab osta EOÜ kontorist Tartus ning alates aprilli keskpaigast ka suurematest raamatupoodidest. 

 

 

 

 

 

 

 

 

Metsisekaamera vahendusel saab jälgida salapärast metsisemängu

30. Märts 2018 - 18:50

Tänavuse aasta linnu - metsise -  kevadine mänguperiood on alanud ning nüüdsest saavad kõik loodushuvilised Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) metsisekaamera vahendusel sellest osa. Veebikaamera on paigaldatud metsiste mänguplatsile, kus metsised võivad viibida sõltuvalt kevadest kuni mai lõpuni. Erinevatest poosidest, liikumistest ja laulust koosnev metsiste pulmamäng on üks põnevamaid rituaale Eesti looduses, mida on õnnestunud näha vähestel.

Metsisekaamera paikneb ühel Võrumaa rabamännikus asuval metsiste mänguplatsil. Kuna metsiste mänguplats hõlmab suurt ala, siis on kasutatud kaamerat, mida moderaator saab liigutada, kallutada ja zoomida. Põhjalikumalt saab metsisekaamerast lugeda metsise kodulehelt.
 
Metsised ei tegutse kaamera ees ööpäevaringselt. Metsisemängu nägemiseks tasub kaamerat jälgima asuda paar tundi enne päikesetõusu, praegu kella viie paiku hommikul. Mängu kõrghetk on päikesetõusu ajal ja sellele järgnevatel tundidel. Keskhommikul lendavad metsised puudele ja kaugemale sööma. Päikeseloojangu eel ja järel naasevad metsised valju tiivarobinaga mänguplatsi kohal kõrguvatele puudele, kuhu nad jäävad ööbima. Veebikaamera salvestust 27. märtsi hommikul mänguplatsil tegutsenud metsisekukest saab vaadata siit.
 
Kuna metsisemängude külastamine on praegu keelatud, annab metsisekaamera haruldase võimaluse nende väga inimpelglike ja kaitsealuste lindude mängu reaalajas jälgida. Kuidas looduses metsisega kohtudes käituda, saab lugeda metsiseaasta meelespeast.
 
EOÜ ootab endiselt infot ka hullude metsiste kohta, kes ei karda inimest, tikuvad aeda ja võivad isegi rünnata. Selleks palume vaatlused sisestada vastavasse kaardirakendusse.
 
Metsisekaamera ülekanne toimub koostöös Kotkaklubi, EENET-i ja Looduskalendri portaaliga, aasta lindu toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. 
 
Lisainfo:
Metsisekaamera otselink: http://tv.eenet.ee/metsis.html 
Striim nutiseadmetel (iPhone/iPad, Android): http://tv.eenet.ee/hls/metsis.m3u8
Metsis – aasta lind 2018 veebileht: www.eoy.ee/metsis
Metsisekaamera jälgijate foorum - http://www.looduskalender.ee/forum/viewtopic.php?f=102&t=922

Linnade linnuvaatlusel märgati enim liike taas Tallinnas

26. Märts 2018 - 8:00

Täna toimus Eesti Ornitoloogiaühingu poolt korraldatav igakevadine linnade linnuvaatlus. Üritusel lõi kaasa 115 huvilist, kes tegutsesid 24 erinevas Eestimaa linnas.

Kui linnade linnuvaatlusest osavõtnud linnade ja vaatlejate arv oli sarnane eelnevate aastatega, siis kohatud liikide hulk jäi viimase paari aastaga võrreldes selgelt väiksemaks. Linnades märgati täna 99 linnuliiki, mida on 16 liigi võrra vähem kui mullusel varajasel kevadel.

Kohatud liikide arv jäi tänavu tagasihoidlikumaks eeskätt võrdlemisi külma märtsikuu ja sellest tuleneva rändlindude hilisema saabumise tõttu. Siiski kohati mitmes linnas sookurgi, erinevaid hanesid, ristparte ning täheldati ka arvukat põldlõokeste rännet.

Küllaltki ootuspäraselt märgati ka tänavu enim liike Tallinnas, kus vaadeldi 65 erinevat liiki linde. Kuna madalamad siselahed on veel peaaegu täielikult jääs, siis jäid paljude mereäärsete linnade tulemused võrdväärseks sisemaalinnadega. Nii järgnes pealinnale 54 liigiga hoopiski Tartu, edestades kaks liiki vähem kirja saanud Haapsalut. Kõige enam ässliike (5) - ehk linde, keda teistes linnades ei kohatud, saadi kirja Paldiskis. 

Linnades kohati ka mitmeid väga põnevaid liike. Muuhulgas vaadeldi väikepütti, alki, krüüslit, nelja liiki kakke ning kaelus-turteltuvi. Sel hooajal tähelepanu köitnud urvalindude invasioon peegeldus ka linnade linnuvaatlusel – liiki ei kohatud üksnes ühes linnas ning tema oluliselt harvemini ettesattuvat lähisugulast hele-urvalindu märgati seekord koguni viies erinevas linnas.

Seekordsed ässliigid:
Haapsalu: suur-laukahni, lauk
Kärdla: rääkspart, rohukoskel
Paldiski, tõmmuvaeras, mustvaeras, alk, krüüsel, händkakk
Põltsamaa: kaelus-turteltuvi, mänsak
Sindi: väikepütt
Tallinn: viupart, laanepüü
Tartu: metskurvits
Tõrva: tuuletallaja, nõmmelõoke
Valga: kõrvukräts
Viljandi: punarind

Linnade linnuvaatlus 2018 lõplikud tulemused (.xls)

Eesti Ornitoloogiaühing tänab siinkohal kõiki osalejaid. Kindlasti toimub linnade linnuvaatluspäev ka järgmisel aastal – seda ikka märtsikuu viimasel pühapäeval.

Tarvo Valker

EOÜ linnade linnuvaatluspäeva koordinaator

Anna teada esimestest saabunud rändlindudest!

23. Märts 2018 - 15:25
Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub kõiki loodushuvilisi üles teada andma esimestest saabunud rändlindudest. Andmeid kogutakse EOÜ ornitofenoloogiliste vaatluste projekti raames, kus jälgitakse 35 tavalisema linnuliigi kevadisi saabumisaegu. Varajastest saabujatest on oodatud näiteks kiivitaja, põldlõokese, valge-toonekure ja metsvindi vaatlused.    Praeguseks on nähtud esimesi rändlinde peamiselt Lääne-Eestis, kuid üksikuid vaatlusi on tehtud ka sisemaal. Kohatud on juba selliseid rändlinde nagu põldlõoke, kiivitaja, õõnetuvi, hallhani, kuldnokk ja sookurg. Rändlindude saabumist saab jälgida kogu kevade edenedes alates märtsist kuni maikuuni. Oluline on üles märkida vaatluse kuupäev ja kellaaeg, kohatud liigid, isendite arv ja tegevus, võimalusel ka sugu ja vanus. Eriti oodatud on andmed Rapla-, Järva-, Jõgeva- ja Põlvamaalt, kust eelmisel aastal kogunes linnuvaatlusi kõige vähem.   Vaatlused tuleks saata aadressile feno@eoy.ee või sisestada PlutoFi linnuvaatluste andmebaasi.   Eestis on tehtud ornitofenoloogilisi vaatlusi alates 1922. aastast ja tegemist on ühe pikima traditsiooniga linnuvaatlusprojektiga. Kevadiste saabujate kohta andmete kogumisest saavad osa võtta kõik loodushuvilised.    Lisainfo:  Varasemate aastate EOÜ fenoloogiliste vaatluste kokkuvõtted PlutoFi andmebaasi kasutusjuhend (alla laetav)  Eesti linnuvaatluste andmebaas

Lihavõtte linnuvaatluspäevad 2018 toimuvad 31.03-01.04

12. Märts 2018 - 12:56

31.03 - 01.04 toimuvad traditsioonilised lihavõtte linnuvaatluspäevad. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub neil päevil kõiki õue saabunud kevadet tervitama ja linnuelu jälgima. Vaatluspäevadel osalemiseks ei pea tundma kõiki linde, oluline on vaid tähele panna enda ümber toimuvat. Toimuvad ka juhendajaga vaatlusretked. Väikese vaatlushetke võib teha enda koduaias, tunnisel jalutuskäigul või kogu nädalavahetuse vältaval linnuretkel. Linnuvaatluspäevadel osalejatel palume kõik kohatud linnud (keda tunned!) kirja panna ning kasvõi hinnanguliselt üles märkida, mitut lindu igast liigist kohtasite ning millised olid huvitavamad vaatlused või kohtumised lindudega.

Tulemused saab mugavalt sisestada siinsamas elektroonilisse ankeeti. 

 

 

Palume andmed edastada võimalusel juba pühapäeval, 1. aprillil, sest esimene kokkuvõte vaatluspäevadest tehakse uue nädala algul. Interneti puudumisel võib tulemusi saata ka postiga aadressil Veski 4, 51005 Tartu. Linnuvaatluspäevade tulemusi ootame nii interneti kui posti teel 10. aprillini.

Lihavõtte linnuvaatluspäevi korraldab Eesti Ornitoloogiaühing alates 1998. aastast. Selle eesmärk on tähistada lindude kevadist saabumist ning pöörata tähelepanu meie ümber tegutsevatele lindudele. 

Lisateave: Kristiina Kübarsepp, kristiina.kybarsepp@eoy.ee

Vaatluspäevi toetab OÜ 5D Vision

Lähenemas on linnade linnuvaatluspäev

12. Märts 2018 - 12:18

Rändlinnud on juba tasapisi meile saabuma hakanud ning nagu juba traditsiooniks saanud, siis korraldab Eesti Ornitoloogiaühing märtsikuu viimasel pühapäeval linnade linnuvaatluspäeva. Tänavune linnade linnuvaatlus toimub 25. märtsil.

Linnades leiduvale linnurikkusele ja alanud rändlindude saabumisele tähelepanu juhtiv üritus on oma kandepinda järjekindlalt laiendanud. Möödunud aastal laekusid vaatlustulemused juba 24 Eestimaa linnast ning osavõtjaid oli üle 110. Mullu kohati kõigi linnade peale kokku koguni 111 erinevat linnuliiki.

 

Linnade linnuvaatluse stardipauk antakse 25. märtsi varahommikul kell 5.00. Varasest kellaajast ei tasu end siiski lasta heidutada, sest arvesse lähevad kõik linnas tehtud linnuvaatlused, mis on tehtud kuni kella 13.00-ni. Seega peaks retkeks piisavalt aega olema ka hilisemal ärkajal.

Üritusest osavõtmiseks ei pea linnuretkel viibima kogu aja ning tundma ei pea kaugeltki kõiki meil esinevaid linnuliike. Peamine on vaid see, et leitakse kasvõi tunnikenegi aega linnades olevat linnurikkust imetleda ning seejuures pannakse kirja ikka vaid need linnuliigid, kelle äratundmises täiesti kindlad oldi.

Pühapäeva õhtuks koostatakse kokkuvõtted ja selgitatakse välja järjekordne kõige pikima liigiloendiga Eestimaa linn.

 

Linnade linnuvaatlus 2018 osalemise reeglid:

Võistluse aeg: 5.00-13.00

Võistluse koht: enda poolt vabalt valitud linn.

  1. Võistlusalaks on vabalt valitud linn Eesti Vabariigis. NB! Linna piiridel tuleb arvestada haldusüksuse sisese linnapiiridega. Näiteks: Rallialaks võib olla Haapsalu linnas üksnes linnasisene linn Haapsalu oma administratiivpiiridega. Sama kehtib ka kõigi teiste linnade kohta.
  2. Osalemiseks tuleb moodustada 2-5 liikmeline võistkond. Liik läheb kirja, kui seda näeb või kuuleb üle 50% võistkonna liikmetest (2-st 2, 3-st 2, 4-st 3 jne)
  3. Linnade linnuvaatlusel võib osaleda nii ökoretkena (jalgsi, jalgrattaga) kui mootorsõidukit kasutades.
  4. Arvesse lähevad üksnes need linnuliigid, keda nähti linna administratiivpiiridest lahkumata. NB! Kirja pandud linnud ise võivad olla ka linnast kilomeetreid eemal.
  5. Elektrooniliste peibutusvahendite kasutamine on keelatud. Isetehtud häälitsused (nt. vilistamine) on lubatud.
  6. Linnade linnuvaatluspäeva tulemused tuleb edastada juba pühapäeva, 25. märtsi pärastlõunaks – hiljemalt kella 16.00ks. Tulemused palume edastada e-postiga: tarvo.valker@eoy.ee . Tulemustes tuleb ära märkida osalejate nimed, vaatlusalaks olnud linna nimi ning vastavalt ülal toodud reeglitele vaadeldud linnuliikide loend. Samuti palume ära märkida, kas linnuvaatlus toimus ökoretkena või kasutati võistluse käigus ka mootorsõidukit.

 

Ilusaid linnuelamusi soovides,

Tarvo Valker

Linnade linnuvaatluspäeva koordinaator

Aiapidajad saavad aidata aialindude käekäiku jälgida

7. Märts 2018 - 14:58

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki aiapidajaid ja loodushuvilisi liituma populaarse harrastusteadusprojektiga Suvine aialinnupäevik. Aialinnuvaatlejate abiga saame teada, kuidas läheb meie rahvuslinnul suitsupääsukesel, kuldnokal ja paljudel teistel armastatud aialindudel. Algas suvise aialinnupäeviku viies hooaeg. 

Suvise aialinnupäeviku veebirakenduses www.eoy.ee/aed saab igaüks luua oma isikliku aialinnupäeviku, kuhu saab kirja panna kõik aias kohatud ja pesitsevad linnud ning muud juhuvaatlused selgroogsete, tolmeldajate ning fenoloogiliste tähelepanekute kohta: millal hakkasid õitsema taimed ja millal ilmusid välja esimesed putukad. Kaardirakenduse abil saab jälgida teiste osalevate aedade tulemusi ning hooaja lõpus salvestada enda päevikusse sisestatud andmed ja elamused. 

Nelja tegevusaastaga on Suvisest aialinnupäevikust kujunenud Eesti suuruselt teine rahvateadusprojekt. Mullu osales ligi 900 loodusvaatlejat, kes panid oma päevikutesse kirja üle 26 000 liigivaatluse. 2017. aastal pesitses aedades ühtekokku 76 liiki linde (keskmiselt 3,8 liiki), kellest sagedasemad olid kuldnokk, rasvatihane ja linavästrik. Külm kevad ja suvi mõjutasid ka aialinde, mistõttu oli nende pesitsusaasta keskmine või suisa kehv. Näiteks suitsupääsukesi pesitses mullu aedades tavapärasest vähem ja poegade arv (4,04) oli keskpärane. Tänavu saame selguse linavästriku käekäigu kohta, sest aedu, kus pesitsevad linavästrikud, on jäänud vähemaks juba kolm aastat järjest. 

Suvine aialinnupäevik 2018 kestab 1. märtsist 7. oktoobrini. Aialinnupäeviku tegemisi kajastavad looduskalender.ee ja linnuvaatleja.ee. Suvist aialinnupäevikut toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Foto: Tiit Külaots

 

Eesti Ornitoloogiaühingu juhatajana asub tööle Margus Ots

28. Veebruar 2018 - 16:53

Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu valis EOÜ juhatajaks Margus Otsa, kes asub tööle 1. märtsil. Üle 30 aasta lindudega tegelenud Margus Otsal on pikaajaline kogemus mitmete organisatsioonide ülesehitamisel, arendamisel ja juhtimisel.

"Ornitoloogiaühingu eesmärkide saavutamiseks lindude tutvustamisel, uurimisel ja kaitsmisel pean oluliseks tihedat koostööd teiste organisatsioonidega Eestis ja välismaal ning linnuhuviliste aktiivset kaasamist ühingu tegemistesse,“ ütles Margus Ots.

Margus Ots on lõpetanud Tartu ülikooli loomaökoloogina. Ta on olnud aastaid ornitoloogiaühingu nõukogu liige, sh nõukogu esimees ning omab seetõttu head ülevaadet Eesti Ornitoloogiaühingu senisest arengust ja tegevustest.

 

Algab uue Eesti linnuatlase ettetellimine

8. Veebruar 2018 - 12:53

Alates 8. veebruarist algab Eesti haudelinde käsitleva uue raamatu „Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus“ ettetellimine, mis kestab kuni 15. märtsini

Viimane võimalus on ka linnuatlase väljaandmiseks annetusi teha. Kõikide hiljemalt 15. veebruaril annetanute nimed trükitakse ära linnuatlases (loe lähemalt altpoolt!). 

„Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus“ on viimase 25 aasta kõige põhjalikum Eesti haudelinde käsitlev raamat. See kauaoodatud teos põhineb aastatel 2003–2009 läbi viidud välitöödel ning on valminud üle 800 linnuhuvilise vabatahtliku töö tulemusena. Raamatu „Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus“ maht on 560 lk ja formaat 210x297. Teos on kõvakaanelises köites. Raamatu on koostanud Jaanus Elts, Andrus Kuus ja Eerik Leibak.

Uuest värvifotodega Eesti linnuatlasest leiab:

  • kirjeldused 229 haudelinnuliigi leviku kohta meil ja maailmas ning ülevaated lindude elupaikade, asustusloo, arvukuse ja ohutegurite kohta Eestis,
  • üle 660 kaardi, mis kirjeldavad iga liigi levikumustreid uue (2003–2009) ja vana (1976–1982) atlase koostamise ajal ning kahe atlaseperioodi võrdlust,
  • ülevaatlikud „fenoribad“ iga haudeliigi kohaloleku, rände, munapesade ja pesapoegade aja kohta.

Lisaks leiab linnuatlasest mitmeid põhjalikke artikleid, teiste seas:

  • kuidas on käinud linnuatlaste koostamine meil ja mujal,
  • millised on linnuloenduste ja -seirete eripärad,
  • kuidas on haudelinnustik kujunenud Eesti aladel pärast jääaja lõppu,
  • milliseid maastikke ja elupaiku kasutavad haudelinnud Eestis täna.

Linnuatlase hinnad ettetellimisel
   A)    Ise järele!
Kui tuled ise raamatule järele Tartusse EOÜ kontorisse (Veski tn 4) või Tallinnasse kauplusesse Muusa (Rahvusraamatukogus Tõnismägi 2, http://muusa.eu/est/poed/), on hinnad (koos käibemaksuga) järgmised:
1 eksemplar: 29 EUR
2 eksemplari: 58 EUR
3 eksemplari: 87 EUR
4 eksemplari: 116 EUR

   B)    Omniva pakiautomaadist!
Kui soovid raamatu kätte saada Eestist Omniva pakiautomaadist, siis lisanduvad saatmiskulud ning raamatu hinnad (koos käibemaksuga) on järgmised:
1 eksemplar: 35 EUR
2 eksemplari: 64 EUR
3 eksemplari: 94 EUR
4 eksemplari: 123 EUR
Suurema koguse korral võta ühendust: meelis.uustal@eoy.ee

   C)    Posti.fi pakiautomaadist!
Kui soovid raamatu kätte saada Soomest Posti.fi pakiautomaadist, siis lisanduvad saatmiskulud ning raamatu hinnad (koos käibemaksuga) on järgmised:
1 eksemplar: 40 EUR
2 eksemplari: 70 EUR
3 eksemplari: 100 EUR
4 eksemplari: 130 EUR
Suurema koguse korral võta ühendust: meelis.uustal@eoy.ee

Raamatu „Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus“ ettetellimishinnad kehtivad ainult kuni 15. märtsini 2018. a.

Kuidas tellida ja tasuda?
Linnuatlase ettetellimiseks tuleb kindlasti hiljemalt 15. märtsiks 2018. a:

  1. täita ankeet (https://goo.gl/4j953x), kus tuleb märkida oma kontaktandmed ja raamatu kättesaamisviis ning
  2. teha ülekanne Eesti Ornitoloogiaühingu pangakontole (Swedbank):

Eesti Ornitoloogiaühing
IBAN: EE362200221021791423
BIC: HABAEE2X
Selgitus: Linnuatlas

Millal raamatu kätte saab?
Me anname ettetellijatele teada linnuatlase valmimisest ja kättesaamisest e-posti aadressil, mille
märkisid ankeeti. Eeldatav kättesaamisaeg on ajavahemikus 20. – 31. märts 2018.

Kuidas annetada Linnuatlase väljaandmise toetuseks?
Värvifotodega ja mahuka raamatu koostamine ja trükkimine on äärmiselt kulukas ettevõtmine.
Taskukohase hinna hoidmiseks kasutab EOÜ selleks nii omavahendeid kui ka aastate jooksul
linnuatlasele tehtud sihtannetusi.

Linnuatlase väljaandmiseks saab annetusi teha veel kuni 15. veebruarini 2018. Kõikide hiljemalt 15. veebruaril annetanute nimed trükitakse ära raamatus.

Omale sobiva suurusega annetuse saad kanda Eesti Ornitoloogiaühingu kontole:
SEB: EE881010152001603001 (BIC kood: EEUHEE2X)
Swedbank: EE892200001120263328 (BIC kood: HABAEE2X)
Selgitusse palume kindlasti kirjutada „Annetus Linnuatlasele“.

Lisainfo:
Meelis Uustal
meelis.uustal@eoy.ee

Tutvu sisulehtedega siin (klikk pildil suurendab):

Anna teada hullude metsiste vaatlustest!

31. Jaanuar 2018 - 11:03

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub üles teada andma hullude metsiste vaatlustest. Hulludeks metsisteks nimetatakse veidralt käituvaid metsisekukkesid ja -kanu, kes ei karda inimest, tikuvad aeda ja võivad isegi rünnata. Kõik sellised kohtumised tänavusest aastast ja varasemast ajast saab edastada metsise, 2018. aasta linnu, kodulehel www.eoy.ee/metsis

Metsistele mitteomase käitumise peamiseks põhjuseks peetakse nende elu- või mängupaikade ebasobivaks muutumist, näiteks on metsise kodumets killustunud või hävinud. „Sageli on elutingimuste muutusega kaasnenud nii metsisekukkede kui ka -kanade arvukuse suur langus piirkonnas,“ selgitas EOÜ aasta linnu projektijuht Andres Kalamees. „Hulluse vallandab arvatavasti suguhormoonide üleproduktsioon, sest võrreldes tavaliste metsisekukkedega on hulludel kukkedel mõõdetud isegi kuni viis korda kõrgem testosteroonitase.“

Esimene hullu metsise teade Eestis pärineb 1938. aastast Hiiumaalt, Mandri-Eestist tuli esimene teade 1961. aastal. Hullude isas- ja emaslindude suhe on ligikaudu 2:1.

Kogutud vaatluste põhjal koostab Eesti Ornitoloogiaühing ülevaate hullude metsiste leviku ja esinemissageduse kohta Eestis ning analüüsib võimalikku seost lähipiirkonna metsisemängude seisundiga. Metsise kodulehel asuvasse kaardirakendusse on teretulnud vaatlused ka varasemate aastate kohta. Fotod ja videod hulludest metsistest võib postitada EOÜ Facebooki gruppi või saata aadressile eoy@eoy.ee.

Eesti Ornitoloogiaühing valib Eesti aasta lindu alates 1995. aastast ning metsis on järjekorras 24. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Varasemate aasta lindudega saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/aastalind.

Metsise ja teiste metsakanaliste kohta saab lähemalt lugeda aasta linnu kodulehelt www.eoy.ee/metsis.

Aasta linnu projekti toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Andres Kalamees,
aasta linnu projekti koordinaator
Eesti Ornitoloogiaühing
andres.kalamees@eoy.ee
Tel 5237544

Fotol hull metsis, autor Tauri Pärna

Nädalavahetusel loeti kokku üle 44000 linnu

29. Jaanuar 2018 - 13:00

Möödunud nädalavahetusel üheksandat korda toimunud talvisel aialinnuvaatlusel vaadeldi esialgsetel andmetel üle 44 000 linnu vähemalt 60 liigist. Esmaspäeva hommikuks olid oma vaatlused Eesti Ornitoloogiaühingule edastanud juba 1700 linnusõpra, kes tegid aialinnuvaatlusi 1200 paigas üle Eesti. Oma vaatlusi saab edastada veel kuni 5. veebruarini. Kõige arvukam liik oli taas rasvatihane, kes moodustas pea kolmandiku vaadeldud lindude koguarvust. Sarnaselt eelmistele aastatele mahtusid esiviisikusse veel rohevint, põldvarblane, leevike ja sinitihane. 

Vaatlustulemusi mõjutas vaatluspäevadel valitsenud sulailm, mille tõttu on lindude vajadus toidumajades leiduva lisatoidu järele väiksem. Keskmine lindude arv vaatluskohas oli külmade talvedega võrreldes 20% madalam, mitmed vaatlejad teatasid aga lindude täielikust puudumisest. Põnevamatest liikidest kohati punarinda, käblikut, värbkakku  ja hallõgijat. 

Eesti Ornitoloogiaühing tänab kõiki aialinnuvaatlusel osalejaid. Tuletame meelde, et vaatlustulemusi ootame kuni 5. veebruarini. Neid saab sisestada aialinnuvaatluse kodulehel http://www.eoy.ee/talv/vaatlused/ või saata postiga  (Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005). Viidatud kodulehel saab reaalajas jälgida kõiki juba sisestatud vaatlusi ja nende paiknemist kaardil. Oodatud on ankeedid ka nendest vaatluskohtadest, kus vaatlustunni jooksul ühtegi lindu ei kohatud, sest lindude puudumine on sama oluline info kui lindude olemasolu. Lõplik kokkuvõte avaldatakse veebruari keskel.

Lisainfo:

Aarne Tuule
Talvise aialinnuvaatluse koordinaator
Eesti Ornitoloogiaühing
58002869, talv@eoy.ee
www.eoy.ee/talv​

Fotol rasvatihane, autor Villu Anvelt

Tänasest pühapäevani toimub talvine aialinnuvaatlus 2018

26. Jaanuar 2018 - 11:04
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema 26.-28. jaanuarini toimuval talvisel aialinnuvaatlusel, millest on kujunenud Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim rahvateaduse algatus. Tänavu üheksandat korda toimuval vaatlusel osales eelmisel aastal üle 2600 linnusõbra, kes vaatlesid kokku ligi 60 000 lindu 64 liigist. Talvist aialinnuvaatlust korraldatakse Eestis alates 2010. aastast, ettevõtmist on tunnustatud Aasta Keskkonnateo auhinnaga.   Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht ning leida nädalavahetusel üks tund vaba aega valitud kohas lindude tegevuse jälgimiseks. Nii võib toidumaja ümber askeldavaid linde vaadelda kasvõi toast läbi akna ja seda võib teha nii üksi kui koos pere või sõpradega. Selle tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid kirja panna ning iga liigi puhul üles märkida kõige suurem korraga nähtud isendite arv. Tulemused saab sisestada aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse online ankeeti või interneti puudumisel saata nädala jooksul koordinaatorile (Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005). Esmased tulemused avaldatakse 29. jaanuaril, lõplik kokkuvõte veebruari keskel. Täpsemad juhised osalemiseks ja andmete edastamiseks leiab kodulehelt www.eoy.ee/talv.    Aialinnuvaatlus annab suurepärase võimaluse veeta tund aega pere, laste ja loodusega, panustades seejuures ka  linnukaitsesse- ja uuringutesse. Väga populaarseks on osutunud vaatluste online-sisestusankeet (http://www.eoy.ee/talv/vaatlused/) ning võimalus jälgida kõikide teiste aialinnuvaatlejate tulemusi.   Lisaks harivale küljele on talvisel aialinnuvaatlusel ka teaduslik eesmärk. Sel viisil on võimalik saada teavet aialindude arvukuse muutuste kohta, jälile jõuda nende muutuste põhjustele ning vajadusel võtta ette samme aialindude heaolu parandamiseks. Samuti aitab aialinnuvaatlus juhtida tähelepanu sellele, et meie aiad ja pargid on talvel palju liigirikkamad kui esmapilgul võib tunduda. Järelduste tegemiseks on väga oluline, et osaleks võimalikult palju vaatlejaid.   Eesti Ornitoloogiaühing ühendab lindudest huvitatud inimesi üle Eesti ning tegeleb Eesti lindude uurimise, kaitsmise ja tutvustamisega. Enamus ühingu 520 liikmest on lihtsalt linnusõbrad, siia kuulub aga ka enamus Eesti kutselistest ornitoloogidest. Eesti Ornitoloogiaühing on ülemaailmse linnukaitseorganisatsiooni BirdLife International ametlik partner Eestis.   Lisainfo:   Aarne Tuule Talvise aialinnuvaatluse koordinaator  Eesti Ornitoloogiaühing 58002869, talv@eoy.ee www.eoy.ee/talv  

 

2018. aasta lind on metsis

3. Jaanuar 2018 - 16:23

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2018. aasta linnuks metsise. Metsis on üks meie põlislooduse sümbolitest ja sobib hästi kandma aasta linnu tiitlit Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva aastal. Metsis ehk mõtus on Euroopa suurim kanaline, kelle iseloomuliku kehahoiaku ja sabalehvikuga siluett on ilmselt paljudele tuttav. Temaga looduses kohtumine muutub aga aina harvemaks, sest sarnaselt teistele põlismetsaliikidele on ka metsise arvukus märkimisväärselt langenud. Eestis hinnatakse kukkede arvukuseks 1100 – 1200 lindu.

Kõige rohkem kahju teevad metsistele metsade majandamine lageraietega, suur kisklussurve ning juba aastakümneid tagasi kuivendatud metsade järkjärguline muutumine metsistele sobimatuks. „Ainult metsiste mängupaikade kaitse alla võtmine pole suutnud arvukuse langust pidurdada“, sõnas Eesti Ornitoloogiaühingu metsise telemeetria projektijuht Ivar Ojaste. „Telemeetriauuringud näitavad, et metsised viibivad mängupaikades vaid 1-2 kevadkuud ning veedavad ülejäänud aja kuni 3 km raadiuses asuvates metsades, kus raiepiiranguid pole.“

Alanud metsiseaastal tutvustatakse metsise eluolu, korraldatakse talguid ja linnuõhtuid. Kevadel proovime kiigata ka metsisemängu ning aastaringselt on oodatud vaatlused metsistest. Tänavu jätkuvad metsiste telemeetriauuringud, mille käigus raadiosaatjaid kandvad linnud aitavad koguda andmeid metsise liikumiste ning elupaigakasutuse ja -eelistuse kohta tavapärastes majandusmetsades.

Metsise ja teiste metsakanaliste kohta saab lähemalt lugeda aasta linnu kodulehelt www.eoy.ee/metsis.

Eesti Ornitoloogiaühing valib Eesti aasta lindu alates 1995. aastast ning metsis on järjekorras 24. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Varasemate aasta lindudega saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/aastalind.

Aasta lindu toetab  SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Fotol metsisekukk, autor Jaanus Tanilsoo


25. aprilli ekstreemumid 2008-2018

AastaMaks.KeskmineMin.
201810,7°C6,81°C4,3°C
20178,0°C3,15°C-2,0°C
20168,6°C4,47°C-0,2°C
201514,2°C6,28°C-3,4°C
201416,9°C6,57°C-4,8°C
201312,8°C6,10°C1,9°C
201216,5°C7,59°C-1,9°C
201120,3°C9,50°C-1,6°C
201013,0°C5,19°C-1,8°C
200920,2°C9,20°C-1,2°C
200817,0°C7,74°C-2,4°C

Ilmateenistuse ennustus

0...5°C
6...12°C
1...6°C
7...12°C
1...6°C
9...13°C
0...5°C
8...17°C

Rõhkkonnad Eestis

PäevMadal- rõhkkondKõrg- rõhkkond
25.04.Madeleine
24.04.Madeleine
23.04.Onni
22.04.Lis
21.04.Lis

Ennustuse täpsuse jooksva kuu parimad

AllikasPäevi%
Yr.no191,70%
Yr.no290,70%
Yr.no389,50%
Ilmateenistus 188,40%
Forecast.io188,00%

Päevarekordid

Täna Tallinnas kõige soojem on olnud 22,8°C (1983) ja külmem -6,3°C (1955).

Täna Tartus kõige soojem on olnud 24,7°C (2000) ja külmem -5,4°C (1981).

Facebook

Ilmateenistuse hoiatused

Külastatavus

Maa magnetväli

Tänane kuufaas

79,0% on kuu nähtav.
20 päeva on noorkuuni.
Kasvav kuu

Veebimajutus

Süsteemimootor

drupal

HTML raamistik

bootstrap 3

Kujundus

bootswatch

Reklaam

adsense

Sisuedastusvõrk