Eesti Ornitoloogiaühing

Telli voog Uudisvoog Eesti Ornitoloogiaühing
Internetiaadress: https://www.eoy.ee
Uuendatud: 9 tundi 56 minutit tagasi

2018. aasta lind on metsis

3. Jaanuar 2018 - 16:23

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2018. aasta linnuks metsise. Metsis on üks meie põlislooduse sümbolitest ja sobib hästi kandma aasta linnu tiitlit Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva aastal. Metsis ehk mõtus on Euroopa suurim kanaline, kelle iseloomuliku kehahoiaku ja sabalehvikuga siluett on ilmselt paljudele tuttav. Temaga looduses kohtumine muutub aga aina harvemaks, sest sarnaselt teistele põlismetsaliikidele on ka metsise arvukus märkimisväärselt langenud. Eestis hinnatakse kukkede arvukuseks 1100 – 1200 lindu.

Kõige rohkem kahju teevad metsistele metsade majandamine lageraietega, suur kisklussurve ning juba aastakümneid tagasi kuivendatud metsade järkjärguline muutumine metsistele sobimatuks. „Ainult metsiste mängupaikade kaitse alla võtmine pole suutnud arvukuse langust pidurdada“, sõnas Eesti Ornitoloogiaühingu metsise telemeetria projektijuht Ivar Ojaste. „Telemeetriauuringud näitavad, et metsised viibivad mängupaikades vaid 1-2 kevadkuud ning veedavad ülejäänud aja kuni 3 km raadiuses asuvates metsades, kus raiepiiranguid pole.“

Alanud metsiseaastal tutvustatakse metsise eluolu, korraldatakse talguid ja linnuõhtuid. Kevadel proovime kiigata ka metsisemängu ning aastaringselt on oodatud vaatlused metsistest. Tänavu jätkuvad metsiste telemeetriauuringud, mille käigus raadiosaatjaid kandvad linnud aitavad koguda andmeid metsise liikumiste ning elupaigakasutuse ja -eelistuse kohta tavapärastes majandusmetsades.

Metsise ja teiste metsakanaliste kohta saab lähemalt lugeda aasta linnu kodulehelt www.eoy.ee/metsis.

Eesti Ornitoloogiaühing valib Eesti aasta lindu alates 1995. aastast ning metsis on järjekorras 24. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Varasemate aasta lindudega saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/aastalind.

Aasta lindu toetab  SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Fotol metsisekukk, autor Jaanus Tanilsoo

Kaldapääsukese 2017. a. pesitsusaegsete vaatluste kokkuvõte

21. Detsember 2017 - 15:06

Selle aasta kevadel ja suvel koguti ligi 60 vabatahtliku vaatleja abiga kaldapääsukese veebirakendusse www.eoy.ee/riparia üle Eesti vaatlusi pesitsevate kaldapääsukeste kohta. 

Andmed aitasid täpsustada liigi arvukushinnangut, samuti saada uut olulist infot seltsingute suuruse, elupaigakasutuse ja röövluse kohta.

Saadud teadmisi kasutatakse esmalt karjäärides pesitsevate kaldapääsukese elupaikade majandamise juhendi koostamiseks. Vaatlusandmete  analüüsi lühikokkuvõte on leitav siit.

Suur aitäh kõigile vaatlejatele!

Kaldapääsukese 2017. a. pesitsusaegsete vaatluste kokkuvõte

21. Detsember 2017 - 15:06

Selle aasta kevadel ja suvel koguti ligi 50 vabatahtliku vaatleja abiga kaldapääsukese veebirakendusse www.eoy.ee/riparia üle Eesti vaatlusi pesitsevate kaldapääsukeste kohta. 

Andmed aitasid täpsustada liigi arvukushinnangut, samuti saada uut olulist infot seltsingute suuruse, elupaigakasutuse ja röövluse kohta.

Saadud teadmisi kasutatakse esmalt karjäärides pesitsevate kaldapääsukese elupaikade majandamise juhendi koostamiseks. Vaatlusandmete  analüüsi lühikokkuvõte on leitav siit.

Suur aitäh kõigile vaatlejatele!

Otsime ühingule võimekat juhti

13. Detsember 2017 - 11:08

MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kuulutab välja konkursi ühingu juhatuse liikme (juhataja) ametikoha täitmiseks. EOÜ on asutatud 1921. aastal ja tegutsenud järjepidevalt tänaseni. Alates 2000. aastast on EOÜ rahvusvahelise linnukaitseorganisatsiooni BirdLife International täieõiguslik liige ja koostööpartner Eestis. Täna on EOÜ-s üle 500 liikme. EOÜ on lindudest, nende uurimisest ja kaitsest huvituvate inimeste vabatahtlik ühendus. Oma eesmärkide saavutamiseks viib EOÜ läbi teadusuuringuid ja harrastusteaduse projekte.

Samuti aitab EOÜ kaasa lindude jaoks esmatähtsate elupaikade ja alade kaitsmisele ning linnustiku mitmekesisuse säilitamisele. EOÜ tegeleb päevakohaste teemadega, mis puudutavad Eesti linnustikku ja selle kaitset ning annab konsultatsioone ja eksperthinnanguid linnustikku puudutavates küsimustes.

Juhataja tööülesanded

Juhataja täidab EOÜ põhikirjaga (http://www.eoy.ee/node/24) juhatusele pandud kohustusi. Ta tagab EOÜ igapäevase toimimise, koordineerides nii organisatsioonisisest kui ka erinevate huvigruppide omavahelist koostööd. Ta korraldab EOÜ kontori tööd ja tagab selle ülesannete täitmise. Ta juhib EOÜ arengukava elluviimist ning algatab uusi arendustegevusi. Juhataja on ühingu esindaja  avalikkuse ees, seda ka rahvusvahelisel tasemel - näiteks konverentsidel ja koostöökohtumistel.

Sobival kandidaadil on:
- kõrgharidus loodus- või keskkonnateadustes või muul ühingu edukaks juhtimiseks eeldusi andval alal;
- juhtimiskogemus;
- rahvusvahelise koostöö kogemus;
- oskus läbi viia interdistsiplinaarseid koostööprojekte;
- huvi looduse ja eelkõige linnustiku vastu;
- baasteadmised lindude ökoloogiast;
- väga heal tasemel eesti keele valdamine;
- hea inglise keele oskus.

Juhatajaga sõlmitakse juhatuse liikme leping ning makstakse igakuist tasu. Talle tagatakse tööks vajalike vahendite kasutamise võimalus ja tööülesannete täitmisega seotud kulude katmine. Töökohaks on Tartu linn.

Kandidaadil palutakse esitada:
- CV;
- kõrgharidust tõendav dokument;
- motivatsioonikiri koos omapoolse palgasooviga;
- omapoolne visioon EOÜ arenguvõimalustest.

Dokumendid palutakse esitada EOÜ nõukogule aadressil cv@eoy.ee hiljemalt 15. jaanuaril 2018.

Täpsem teave konkursi kohta: 
Peep Veedla, EOÜ nõukogu esimees 
veedlapeep@gmail.com või tel +372 50 56 240.

Otsime ühingule võimekat juhti

13. Detsember 2017 - 11:08

MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kuulutab välja konkursi ühingu juhatuse liikme (juhataja) ametikoha täitmiseks. EOÜ on asutatud 1921. aastal ja tegutsenud järjepidevalt tänaseni. Alates 2000. aastast on EOÜ rahvusvahelise linnukaitseorganisatsiooni BirdLife International täieõiguslik liige ja koostööpartner Eestis. Täna on EOÜ-s üle 500 liikme. EOÜ on lindudest, nende uurimisest ja kaitsest huvituvate inimeste vabatahtlik ühendus. Oma eesmärkide saavutamiseks viib EOÜ läbi teadusuuringuid ja harrastusteaduse projekte.

Samuti aitab EOÜ kaasa lindude jaoks esmatähtsate elupaikade ja alade kaitsmisele ning linnustiku mitmekesisuse säilitamisele. EOÜ tegeleb päevakohaste teemadega, mis puudutavad Eesti linnustikku ja selle kaitset ning annab konsultatsioone ja eksperthinnanguid linnustikku puudutavates küsimustes.

Juhataja tööülesanded

Juhataja täidab EOÜ põhikirjaga (http://www.eoy.ee/node/24) juhatusele pandud kohustusi. Ta tagab EOÜ igapäevase toimimise, koordineerides nii organisatsioonisisest kui ka erinevate huvigruppide omavahelist koostööd. Ta korraldab EOÜ kontori tööd ja tagab selle ülesannete täitmise. Ta juhib EOÜ arengukava elluviimist ning algatab uusi arendustegevusi. Juhataja on ühingu esindaja  avalikkuse ees, seda ka rahvusvahelisel tasemel - näiteks konverentsidel ja koostöökohtumistel.

Sobival kandidaadil on:
- kõrgharidus loodus- või keskkonnateadustes või muul ühingu edukaks juhtimiseks eeldusi andval alal;
- juhtimiskogemus;
- rahvusvahelise koostöö kogemus;
- oskus läbi viia interdistsiplinaarseid koostööprojekte;
- huvi looduse ja eelkõige linnustiku vastu;
- baasteadmised lindude ökoloogiast;
- väga heal tasemel eesti keele valdamine;
- hea inglise keele oskus.

Juhatajaga sõlmitakse juhatuse liikme leping ning makstakse igakuist tasu. Talle tagatakse tööks vajalike vahendite kasutamise võimalus ja tööülesannete täitmisega seotud kulude katmine. Töökohaks on Tartu linn.

Kandidaadil palutakse esitada:
- CV;
- kõrgharidust tõendav dokument;
- motivatsioonikiri koos omapoolse palgasooviga;
- omapoolne visioon EOÜ arenguvõimalustest.

Dokumendid palutakse esitada EOÜ nõukogule aadressil cv@eoy.ee hiljemalt 15. jaanuaril 2018.

Täpsem teave konkursi kohta: 
Peep Veedla, EOÜ nõukogu esimees 
veedlapeep@gmail.com või tel +372 50 56 240.

Muudatused Eesti Ornitoloogiaühingu juhatuses

12. Detsember 2017 - 16:13

Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) pikaajaline juhataja Andres Kalamees lahkub uue aasta alguses ametist omal soovil. Uue juhataja valimiseks kuulutab EOÜ nõukogu välja avatud konkursi. EOÜ nõukogu esimehe Peep Veedla hinnangul on Andres Kalamehe panus nii ornitoloogiaühingu arendamisse kui ka Eesti keskkonnakaitsesse olnud hindamatu. „Selle aja jooksul on EOÜ tegevusvaldkonnad muutunud mitmekesisemaks ning EOÜ on kasvanud tugeva meeskonnaga organisatsiooniks, kuhu kuuluvad nii tunnustatud eksperdid kui ka aktiivsed vabatahtlikud,“ lausus Peep Veedla.

15 aastat Eesti Ornitoloogiaühingut juhtinud Andres Kalamees sõnas, et saab juhtimise üle anda rahuliku südamega. „Oleme selle aja jooksul üheskoos EOÜ liikmete, partnerite ja tuhandete linnusõpradega palju saavutanud, mille üle tasub meil kõigil uhkust tunda“, ütles Andres Kalamees. “Meie teadmised Eesti linnustiku käekäigu kohta paranevad iga aastaga, linnuseired on muutunud tulemuslikumaks ning meie harrastusteadusprojektides osaleb tuhandeid linnuvaatlejaid”. Uuele juhatajale soovib Andres Kalamees meelekindlust EOÜ eesmärkide elluviimisel. „Ornitoloogiaühing on praegu tugev ja heas seisus, mida ei saa aga öelda Eesti keskkonnaseisundi kohta. Näiteks metsanduses ja põllumajanduses korratakse Eestiski järjekindlalt samu vigu, mida teised riigid tegid enne meid ja nii on ka EOÜ uue juhi tööpõld lai.“

EOÜ nõukogu esimees Peep Veedla sõnas, et kokkuleppe kohaselt aitab Andres Kalamees uuel juhatajal EOÜ tegevustesse sisse elada. Samuti jätkab Andres Kalamees EOÜ-s oma käimasolevate projektide juhtimist.

Eesti Ornitoloogiaühing on avalikes huvides tegutsev vabaühendus, mille missiooniks on tagada Eesti linnustiku hea käekäik lindude uurimise, kaitse ja tutvustamise kaudu. Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) on asutatud 1921. aastal ja tegutsenud järjepidevalt tänaseni. Alates 2000. aastast on EOÜ rahvusvahelise linnukaitseorganisatsiooni BirdLife International täieõiguslik liige ja koostööpartner Eestis. Täna on EOÜ-s üle 520 liikme.

Lisainfo:
Peep Veedla
Nõukogu esimees
Eesti Ornitoloogiaühing
veedlapeep@gmail.com
Tel 5056240

Fotol Andres Kalamees Suurel Linnuõhtul kõnet pidamas, autor Kati-Riin Grünberg

Muutused Eesti Ornitoloogiaühingu juhatuses

12. Detsember 2017 - 16:13

Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) pikaajaline juhataja Andres Kalamees lahkub uue aasta alguses ametist omal soovil. Uue juhataja valimiseks kuulutab EOÜ nõukogu välja avatud konkursi.

EOÜ nõukogu esimehe Peep Veedla hinnangul on Andres Kalamehe panus nii ornitoloogiaühingu arendamisse kui ka Eesti keskkonnakaitsesse olnud hindamatu. „Selle aja jooksul on EOÜ tegevusvaldkonnad muutunud mitmekesisemaks ja projektide arv mitmekordistunud,“ lausus Peep Veedla. “EOÜ on kasvanud tugeva meeskonnaga organisatsiooniks, kuhu kuuluvad nii tunnustatud eksperdid kui ka aktiivsed vabatahtlikud.”

15 aastat Eesti Ornitoloogiaühingut juhtinud Andres Kalamees sõnas, et saab juhtimise üle anda rahuliku südamega. „Oleme selle aja jooksul üheskoos EOÜ liikmete, partnerite ja tuhandete linnusõpradega palju saavutanud, mille üle tasub meil kõigil uhkust tunda“, ütles Andres Kalamees. “Meie teadmised Eesti linnustiku käekäigu kohta paranevad iga aastaga, linnuseired on muutunud tulemuslikumaks ning meie harrastusteadusprojektides osaleb tuhandeid linnuvaatlejaid”. Uuele juhatajale soovib Andres Kalamees meelekindlust EOÜ eesmärkide elluviimisel. „Ornitoloogiaühing on praegu tugev ja heas seisus, mida ei saa aga öelda Eesti keskkonnaseisundi kohta. Näiteks metsanduses ja põllumajanduses korratakse Eestiski järjekindlalt samu vigu, mida teised riigid tegid enne meid ja nii on ka EOÜ uue juhi tööpõld lai.“

EOÜ nõukogu esimees Peep Veedla sõnas, et kokkuleppe kohaselt aitab Andres Kalamees uuel juhatajal EOÜ tegevustesse sisse elada. Samuti jätkab Andres Kalamees EOÜ-s oma käimasolevate projektide juhtimist.

Eesti Ornitoloogiaühing on avalikes huvides tegutsev vabaühendus, mille missiooniks on tagada Eesti linnustiku hea käekäik lindude uurimise, kaitse ja tutvustamise kaudu. Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) on asutatud 1921. aastal ja tegutsenud järjepidevalt tänaseni. Alates 2000. aastast on EOÜ rahvusvahelise linnukaitseorganisatsiooni BirdLife International täieõiguslik liige ja koostööpartner Eestis. Täna on EOÜ-s üle 520 liikme.

 

Lisainfo:

Peep Veedla

Nõukogu esimees

Eesti Ornitoloogiaühing

veedlapeep@gmail.com

Tel 5056240

Turteltuvi postkaart

12. Detsember 2017 - 13:33

Eesti Ornitoloogiaühing andis välja turteltuvi postkaardi. Postkaardi peale valiti Eleri Hirve turteltuvi joonistus ja kaardi tagumisel poolel on luulelõik Airis Erme luuletusest turteltuvidest. Postkaardi müügist saadud tulu kasutatakse kaelus-turteltuvide märgistamiseks.

Hind 2 EUR

Uuenenud valik veebipoes

11. Detsember 2017 - 13:35

Kutsume teid uudistama Eesti Ornitoloogiaühingu uuenenud valikuga veebipoodi. Pakume mitmesuguseid taskukohase hinnaga linnumeeneid, mille soetamise tulu läheb otse linnukaitseliste tegevuste elluviimiseks. Valikus on uuenenud rinnamärkide kollektsioon, müüki on tulnud uus kalender, turteltuvi postkaart ja pakume ka maitsvaid käsitöömaiuseid. Tore kingitus nii endale kui sõbrale ja miks mitte ka päkapikusussi või kingikotti! Tutvu valikuga lingilt: http://www.eoy.ee/pood​

Uuenenud valik veebipoes

11. Detsember 2017 - 13:35

Kutsume teid uudistama Eesti Ornitoloogiaühingu uuenenud valikuga veebipoodi. Pakume mitmesuguseid taskukohase hinnaga linnumeeneid, mille soetamise tulu läheb otse linnukaitseliste tegevuste elluviimiseks. Valikus on uuenenud rinnamärkide kollektsioon, müüki on tulnud uus kalender ja pakume ka maitsvaid käsitöömaiuseid. Tore kingitus nii endale kui sõbrale ja miks mitte ka päkapikusussi või kingikotti! Tutvu valikuga lingilt: http://www.eoy.ee/pood​

Otsime aasta lind 2019 kandidaatidele meeskondi!

5. Detsember 2017 - 16:34

Kätte on jõudnud aeg, kui saab hakata valima ülejärgmise aasta lindu, kuid 2019. aasta linnu valimine toimub seekord teisiti. Liikide eelvalik on juba tehtud! Oleme valinud välja 6 kandidaadipaari või rühma, kes vääriksid 2019. aasta linnu tiitlit. Kandidaatideks said üldjoontes liigid, kes on Eestis kaitsekorralduslikult olulised, kuid kelle arvukuse, leviku ja seisundi kohta on meil usaldusväärseid andmeid kõige vähem.

 

Seepärast püüamegi kogu avalikkuse tähelepanu pöörata esmajärgus just nendele liikidele, kes sellest kõige rohkem võidaksid. Lisaks sarnastele liikidele on paari pandud ka mõned suvi- ja taliliigid. 

Need kandidaadid on:
a)      perekond pütt (sarvik-, hallpõsk-, väike-, tutt-, mustkael-pütt)
b)      lauk + tait
c)       hallhaigur + hõbehaigur
d)      naerukajakas + väikekajakas
e)      piiritaja + vesipapp
f)        öösorr + vesipapp

Kuidas aasta linnu valimine sel aastal käib?

1) Moodusta meeskond!
Põhitingimus meeskondadele on see, et aasta linnu meeskonna liikmed peavad olema võimelised koos EOÜ kontoriga projekti ellu viima. Projektijuht ei pea olema antud liigi ekspert, vaid ta esmane roll on tagada projekti kirjutamine ja elluviimine ning meeskonna juhtimine. Sama inimene võib olla mitme meeskonna liige. Meeskondade moodustamisel tuleb arvestada veel kahe tingimusega:

  • Et anda uutele inimestele ja uutele ideedele paremad võimalused, siis vähemalt 1 meeskonna liige ei tohi olla olnud aasta linnu projekti meeskonnas viimase 10 aasta jooksul. Uusi inimesi võiks muidugi olla ka rohkem!
  • Aasta linnu projekti väliskommunikatsioon toimub EOÜ kontori kaudu ning sellega seotud ülesanded võtab enda peale EOÜ hariduse ja liikmeskonna spetsialist Kristiina Kübarsepp (kristiina.kybarsepp@eoy.ee).

2)  Saada kirjeldus plaanitavate tegevuste kohta
Kavandatavate tegevuste kirjeldus koos meeskonnaliikmete nimede ja ülesannetega palume saata 14. detsembriks e-postiga meelis.uustal@eoy.ee. Kui ühe aasta linnu kandidaadi on valinud mitu meeskonda, siis esmalt tehakse neile ettepanek jõud ühendada. Kui soovitakse eraldi kandideerida, siis seegi on võimalik. Kui mõnele kandidaadile ei leidu meeskonda, siis tema hääletusel ei osale. 

3) EOÜ liikmed valivad aasta linnu ja tema meeskonna 
EOÜ liikmed valivad veebis salajasel hääletusel aasta linnu 2019 ja seda ellu viima hakkava meeskonna detsembris. Kui laekub vaid üks meeskond, siis hääletust ei toimu. Tulemused tehakse avalikkusele teatavaks EOÜ 2018. aasta suvepäevadel. 

Lisainfot aasta lind 2019 valimise kohta saab Meelis Uustalilt (meelis.uustal@eoy.ee). 

Fotol tänavune aastalind turteltuvi, autor Ingmar Muusikus

Ebaeetilise linnujahi lõpetamiseks tuleb kehtestada kütitud veelindudele päevalimiit

22. November 2017 - 15:52

21. novembril Keskkonnaministeeriumis toimunud kohtumisel ei jõutud üksmeelele, millised meetmed aitavad ebaeetilist linnujahti lõpetada. Ükski osapool peale Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) polnud huvitatud probleemi kiirest lahendamisest, mis tähendab, et tõenäoliselt jätkub piiranguteta veelinnujaht ka järgmistel aastatel. EOÜ soovitab kehtestada veelindudele päevalimiidi kuni 5 kütitud veelindu päevas ühe jahimehe kohta.

Ebaeetilist linnujahti aitab kiiresti ja efektiivselt lõpetada kütitud veelindudele päevalimiidi kehtestamine. Päevalimiit oleks kooskõlas Eesti jahinduse hea tavaga ning samas ei koorma see kohalikke Eesti jahimehi, kuna nemad enamasti linde ebamõistlikes kogustes ei küti. Limiitideta linnujahti kasutavad jahiturismi korraldajad peamise müügiargumendina ja jahieetikast mitte hoolivad välisturistid tulevad Eestisse veelinnujahile seni, kuni siin puuduvad tõhusad piirangud veelinnujahile. 

Linnujahist huvitatud osapooled pakkusid kohtumisel välja rea pehmeid tegevusi, mis vaid suurendavad avaliku sektori ja jahimeeste halduskoormust, kuid ei lahenda probleemi. Ettepanekud, nagu „parandada tuleb ülevaadet selle kohta, kes jahituristidele jahti korraldavad ning vajadusel välja töötada jahipidamise korraldamise tingimused“, mida võib lugeda Keskkonnaministeeriumi 21.11.2017 pressiteatest, ei aita sõlmprobleemi, milleks on korraga arutu hulga veelindude ebaeetiline küttimine, kuidagi lahendada.

Ebaeetilise linnujahiga seotud probleeme on arutatud juba mitu aastat, kuid Keskkonnaministeerium ega teised piiranguteta linnujahist huvitatud osapooled ei ole nõustunud probleemi kiirest lahendamisest. Leiame, et pakutud päevalimiit – 5 veelindu päevas ühe jahimehe kohta – on tõhus ja ühiskonnas aktsepteeritav lahendus, sest see piirab ainult ebaeetiliste jahimeeste tegevust. 

Ühiskondlik ootus ebaeetilise veelinnujahi lõpetamiseks on suur. EOÜ poolt algatatud petitsioon rahvaalgatus.ee portaalis sai esimesed 1000 toetusallkirja ühe päevaga, mis tähendab, et Riigikogu peab rahvaalgatuses toodud ettepanekud menetlusse võtma. 

Praeguseks on allkirju antud üle 2500, mille poolest on see üks enim portaalis toetusallkirju saanud rahvaalgatus. Rahvaalgatust on võimalik oma allkirjaga toetada kuni 30. novembrini. 

Rohkem infot: 

Õiguslik analüüs rändveelindude jahi piirangute piisavusest. Keskkonnaõiguse Keskus, 2016. (http://bit.ly/2w8onUu)

Rahvaalgatus „Aita lõpetada seaduslikud veelindude tapatalgud!“: https://rahvaalgatus.ee/initiatives/92cc16ee-107e-4208-b92c-2ffed24d4f4b 

Fotol rabahaned, autor Villu Anvelt

Ebaeetilise linnujahi lõpetamiseks tuleb kehtestada kütitud veelindudele päevalimiit

22. November 2017 - 15:52

21. novembril Keskkonnaministeeriumis toimunud kohtumisel ei jõutud üksmeelele, millised meetmed aitavad ebaeetilist linnujahti lõpetada. Ükski osapool peale Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) polnud huvitatud probleemi kiirest lahendamisest, mis tähendab, et tõenäoliselt jätkub piiranguteta veelinnujaht ka järgmistel aastatel. EOÜ soovitab kehtestada veelindudele päevalimiidi kuni 5 kütitud veelindu päevas ühe jahimehe kohta.

Ebaeetilist linnujahti aitab kiiresti ja efektiivselt lõpetada kütitud veelindudele päevalimiidi kehtestamine. Päevalimiit oleks kooskõlas Eesti jahinduse hea tavaga ning samas ei koorma see kohalikke Eesti jahimehi, kuna nemad enamasti linde ebamõistlikes kogustes ei küti. Limiitideta linnujahti kasutavad jahiturismi korraldajad peamise müügiargumendina ja jahieetikast mitte hoolivad välisturistid tulevad Eestisse veelinnujahile seni, kuni siin puuduvad tõhusad piirangud veelinnujahile. 

Linnujahist huvitatud osapooled pakkusid kohtumisel välja rea pehmeid tegevusi, mis vaid suurendavad avaliku sektori ja jahimeeste halduskoormust, kuid ei lahenda probleemi. Ettepanekud, nagu „parandada tuleb ülevaadet selle kohta, kes jahituristidele jahti korraldavad ning vajadusel välja töötada jahipidamise korraldamise tingimused“, mida võib lugeda Keskkonnaministeeriumi 21.11.2017 pressiteatest, ei aita sõlmprobleemi, milleks on korraga arutu hulga veelindude ebaeetiline küttimine, kuidagi lahendada.

Ebaeetilise linnujahiga seotud probleeme on arutatud juba mitu aastat, kuid Keskkonnaministeerium ega teised piiranguteta linnujahist huvitatud osapooled ei ole nõustunud probleemi kiirest lahendamisest. Leiame, et pakutud päevalimiit – 5 veelindu päevas ühe jahimehe kohta – on tõhus ja ühiskonnas aktsepteeritav lahendus, sest see piirab ainult ebaeetiliste jahimeeste tegevust. 

Ühiskondlik ootus ebaeetilise veelinnujahi lõpetamiseks on suur. EOÜ poolt algatatud petitsioon rahvaalgatus.ee portaalis sai esimesed 1000 toetusallkirja ühe päevaga, mis tähendab, et Riigikogu peab rahvaalgatuses toodud ettepanekud menetlusse võtma. 

Praeguseks on allkirju antud üle 2500, mille poolest on see üks enim portaalis toetusallkirju saanud rahvaalgatus. Rahvaalgatust on võimalik oma allkirjaga toetada kuni 30. novembrini. 

Rohkem infot: 

Õiguslik analüüs rändveelindude jahi piirangute piisavusest. Keskkonnaõiguse Keskus, 2016. (http://bit.ly/2w8onUu)

Rahvaalgatus „Aita lõpetada seaduslikud veelindude tapatalgud!“: https://rahvaalgatus.ee/initiatives/92cc16ee-107e-4208-b92c-2ffed24d4f4b 

Fotol rabahaned, autor Villu Anvelt

Otsime aasta lind 2019 kandidaatidele meeskondi!

9. November 2017 - 16:34

Kätte on jõudnud aeg, kui saab hakata valima ülejärgmise aasta lindu, kuid 2019. aasta linnu valimine toimub seekord teisiti. Liikide eelvalik on juba tehtud! Oleme valinud välja 6 kandidaadipaari või rühma, kes vääriksid 2019. aasta linnu tiitlit. Kandidaatideks said üldjoontes liigid, kes on Eestis kaitsekorralduslikult olulised, kuid kelle arvukuse, leviku ja seisundi kohta on meil usaldusväärseid andmeid kõige vähem.

 

Seepärast püüamegi kogu avalikkuse tähelepanu pöörata esmajärgus just nendele liikidele, kes sellest kõige rohkem võidaksid. Lisaks sarnastele liikidele on paari pandud ka mõned suvi- ja taliliigid. 

Need kandidaadid on:
a)      perekond pütt (sarvik-, hallpõsk-, väike-, tutt-, mustkael-pütt)
b)      lauk + tait
c)       hallhaigur + hõbehaigur
d)      naerukajakas + väikekajakas
e)      piiritaja + vesipapp
f)        öösorr + vesipapp

Kuidas aasta linnu valimine sel aastal käib?

1) Moodusta meeskond!
Põhitingimus meeskondadele on see, et aasta linnu meeskonna liikmed peavad olema võimelised koos EOÜ kontoriga projekti ellu viima. Projektijuht ei pea olema antud liigi ekspert, vaid ta esmane roll on tagada projekti kirjutamine ja elluviimine ning meeskonna juhtimine. Sama inimene võib olla mitme meeskonna liige. Meeskondade moodustamisel tuleb arvestada veel kahe tingimusega:

  • Et anda uutele inimestele ja uutele ideedele paremad võimalused, siis vähemalt 1 meeskonna liige ei tohi olla olnud aasta linnu projekti meeskonnas viimase 10 aasta jooksul. Uusi inimesi võiks muidugi olla ka rohkem!
  • Aasta linnu projekti väliskommunikatsioon toimub EOÜ kontori kaudu ning sellega seotud ülesanded võtab enda peale EOÜ hariduse ja liikmeskonna spetsialist Kristiina Kübarsepp (kristiina.kybarsepp@eoy.ee).

2)  Saada kirjeldus plaanitavate tegevuste kohta
Kavandatavate tegevuste kirjeldus koos meeskonnaliikmete nimede ja ülesannetega palume saata 30. novembriks e-postiga meelis.uustal@eoy.ee. Kui ühe aasta linnu kandidaadi on valinud mitu meeskonda, siis esmalt tehakse neile ettepanek jõud ühendada. Kui soovitakse eraldi kandideerida, siis seegi on võimalik. Kui mõnele kandidaadile ei leidu meeskonda, siis tema hääletusel ei osale. 

3) EOÜ liikmed valivad aasta linnu ja tema meeskonna 
EOÜ liikmed valivad veebis salajasel hääletusel aasta linnu 2019 ja seda ellu viima hakkava meeskonna detsembri esimeses pooles. Tulemused tehakse avalikkusele teatavaks EOÜ 2018. aasta suvepäevadel. 

Lisainfot aasta lind 2019 valimise kohta kohta saab Meelis Uustalilt (meelis.uustal@eoy.ee). 

Fotol tänavune aastalind turteltuvi, autor Ingmar Muusikus

Suur Linnuõhtu 5. dets Tallinnas

3. November 2017 - 10:48

Ootame teid osalema Suurele Linnuõhtule, mis toimub 5. detsembril algusega kell 18 Tallinna Rahvusraamatukogu suures saalis. Võtame kokku turteltuvi-aasta, teeme kokkuvõtteid armastusluule konkursist ja turteltuvide postkaartide joonistusvõistlusest. Jagame auhindu ja tunnustame aasta vabatahtlikku. Juttu tuleb veel tuvidest rahvapärimustes ning juhatame sisse algava metsiseaasta. Muusikalisi vahepalu pakub Taavi Peterson ja Erki-Andres Nuut. Kohapeal toimub linnuraamatute ja -meenete müük. Sissepääs on prii, ürituse läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Rohkem infot: http://www.eoy.ee/turteltuvi/

 

Suur Linnuõhtu 5. dets Tallinnas

3. November 2017 - 10:48

Ootame teid osalema Suurele Linnuõhtule, mis toimub 5. detsembril algusega kell 18 Tallinna Rahvusraamatukogu suures saalis. Võtame kokku turteltuvi-aasta, teeme kokkuvõtteid armastusluule konkursist ja turteltuvide postkaartide joonistusvõistlusest. Jagame auhindu ja tunnustame aasta vabatahtlikku. Juttu tuleb veel tuvidest rahvapärimustes ning juhatame sisse algava metsiseaasta.

 

Muusikalisi vahepalu pakub Taavi Peterson ja Erki-Andres Nuut. Kohapeal toimub linnuraamatute ja -meenete müük. Sissepääs on prii, ürituse läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Rohkem infot: http://www.eoy.ee/turteltuvi/uudised/suur-linnuohtu

 

Tiirutaja nr 38

2. November 2017 - 21:45

Tiirutaja 2017. aasta sügisnumbris tuleb juttu tuvide rändest ja rändekiirusest, tänavu ümmargust 30. juubelit tähistanud Vaibla ja Pikla linnujaamadest ning Põhja-Euroopa metsalinnustiku ekspertide kokkusaamisest Lahemaal Viinistul. Pikemalt tutvustatakse Eestis pesitsevaid linde, kes talvitavad mitte Aafrikas vaid Aasias ning tehakse ülevaade Läänemaal Roostal toimunud kõrgetasemelisest merikotkale pühendatud konverentsist. Aga põnevat lugemist on veel!

Loodusmajad, -keskused ja keskkonnaasutused saavad Tiirutajat tasuta tellida, EOÜ liikmetele tuleb leht postiga koju. Loe Tiirutajat siit.

Tiirutaja nr 38

2. November 2017 - 21:45

Tiirutaja 2017. aasta sügisnumbris tuleb juttu tuvide rändest ja rändekiirusest, tänavu ümmargust 30. juubelit tähistanud Vaibla ja Pikla linnujaamadest ning Põhja-Euroopa metsalinnustiku ekspertide kokkusaamisest Lahemaal Viinistul. 

Pikemalt tutvustatakse Eestis pesitsevaid linde, kes talvitavad mitte Aafrikas vaid Aasias ning tehakse ülevaade Läänemaal Roostal toimunud kõrgetasemelisest merikotkale pühendatud konverentsist. Aga põnevat lugemist on veel!

Loodusmajad, -keskused ja keskkonnaasutused saavad Tiirutajat tasuta tellida, EOÜ liikmetele tuleb leht postiga koju. Loe Tiirutajat siit.

Anna allkiri veelindude tapatalgute lõpetamiseks!

23. Oktoober 2017 - 10:32

Igal sügisel võtavad tuhanded jahituristid Eestis osa legaalsetest veelindude tapatalgutest. Seda soosivad Eesti liberaalsed jahiseadused, mille muutmisest pole enamik seotud osapooli huvitatud. Arutu tapmise lõpetamiseks tuleb paika panna iga jahilinnuliigi küttimise mahud, seada ülempiir jahiloa alusel küttida lubatud lindude arvule ning kehtestada maksimaalne ühe päeva jooksul kütitavate lindude arv jahipidaja kohta. Lindude masstapmist lubavad seadused ei sobi tänasesse Eestisse. Aita meil seda olukorda parandada!

Anna oma digiallkiri veelindude tapatalgute lõpetamiseks Rahvaalgatus.ee portaalis: https://rahvaalgatus.ee/initiatives/92cc16ee-107e-4208-b92c-2ffed24d4f4b
1000 allkirja täitumisel on Riigikogul kohustus ettepanek menetlusse võtta.

Näitame üheskoos, et lindude masstapmist lubavad seadused ei sobi tänasesse Eestisse ja et sellise praktika lõpetamist soovivaid inimesi on palju. Üheskoos suudame rohkem! 

Fotod
Ülal: jahitavad linnud rabahaned ja suur-laukhaned, autor Villu Anvelt
All: kuvatõmmis Instagrammist, kasutaja int_milestrip. Jahtitud lindude hulgas on ka valgepõsk-laglesid, kes kuuluvad Eestis III kaitsekategooriasse ja keda võib küttida ainult põllukahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil. Fotol olevalt põllult on vili juba koristatud ja haned-lagled kahjustust tekitada ei saa.

Varasemalt: 
06.10 Liberaalsed seadused soosivad veelindude tapatalguid 
25.08 Elmari linnutark: Veljo Volke veelinnu jahihooajast 
18.08 Algav veelinnujaht võib jälle tuua kaasa probleemid jahituristidega 

Anna allkiri veelindude tapatalgute lõpetamiseks!

23. Oktoober 2017 - 10:32

Igal sügisel võtavad tuhanded jahituristid Eestis osa legaalsetest veelindude tapatalgutest. Seda soosivad Eesti liberaalsed jahiseadused, mille muutmisest pole enamik seotud osapooli huvitatud. Arutu tapmise lõpetamiseks tuleb paika panna iga jahilinnuliigi küttimise mahud, seada ülempiir jahiloa alusel küttida lubatud lindude arvule ning kehtestada maksimaalne ühe päeva jooksul kütitavate lindude arv jahipidaja kohta. Lindude masstapmist lubavad seadused ei sobi tänasesse Eestisse. Aita meil seda olukorda parandada!

Anna oma digiallkiri veelindude tapatalgute lõpetamiseks Rahvaalgatus.ee portaalis: https://rahvaalgatus.ee/initiatives/92cc16ee-107e-4208-b92c-2ffed24d4f4b
1000 allkirja täitumisel on Riigikogul kohustus ettepanek menetlusse võtta.

Näitame üheskoos, et lindude masstapmist lubavad seadused ei sobi tänasesse Eestisse ja et sellise praktika lõpetamist soovivaid inimesi on palju. Üheskoos suudame rohkem! 

Fotod
Ülal: jahitavad linnud rabahaned ja suur-laukhaned, autor Villu Anvelt
All: kuvatõmmis Instagrammist, kasutaja int_milestrip. Jahtitud lindude hulgas on ka valgepõsk-laglesid, kes kuuluvad Eestis III kaitsekategooriasse ja keda võib küttida ainult põllukahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil. Fotol olevalt põllult on vili juba koristatud ja
haned-lagled kahjustust tekitada ei saa.

Varasemalt: 
06.10 Liberaalsed seadused soosivad veelindude tapatalguid 
25.08 Elmari linnutark: Veljo Volke veelinnu jahihooajast 
18.08 Algav veelinnujaht võib jälle tuua kaasa probleemid jahituristidega 


22. jaanuari ekstreemumid 2008-2018

AastaMaks.KeskmineMin.
20180,8°C-4,58°C-14,3°C
20175,1°C1,08°C-4,6°C
2016-1,9°C-11,89°C-26,8°C
20150,5°C-5,36°C-13,3°C
2014-4,7°C-12,52°C-22,0°C
20130,1°C-7,31°C-16,0°C
20121,1°C-3,59°C-8,4°C
20110,7°C-5,04°C-13,8°C
2010-7,0°C-16,87°C-25,6°C
20091,6°C-0,32°C-2,2°C
20082,0°C-0,07°C-1,5°C

Ilmateenistuse ennustus

-3...-12°C
0...-5°C
-2...-10°C
-6...1°C
0...-12°C
-6...3°C
-2...4°C
1...4°C

Rõhkkonnad Eestis

PäevMadal- rõhkkondKõrg- rõhkkond
22.01.Christian
21.01.Friederike
20.01.Friederike
19.01.Friederike
18.01.Evi

Ennustuse täpsuse jooksva kuu parimad

AllikasPäevi%
Ilmateenistus 192,84%
Forecast.io192,27%
Yr.no191,82%
Yr.no290,80%
Forecast.io490,68%

Päevarekordid

Täna Tallinnas kõige soojem on olnud 5,0°C (1984) ja külmem -26,3°C (1941).

Täna Tartus kõige soojem on olnud 4,7°C (1993) ja külmem -29,6°C (1907).

Facebook

Ilmateenistuse hoiatused

Külastatavus

Röntgenkiirgus

Tänane kuufaas

30,9% on kuu nähtav.
24 päeva on noorkuuni.
Noorkuu

UV-indeks Tõraveres

Veebimajutus

Süsteemimootor

drupal

HTML raamistik

bootstrap 3

Kujundus

bootswatch

Reklaam

adsense

Sisuedastusvõrk