Eesti Ornitoloogiaühing

Telli voog Uudisvoog Eesti Ornitoloogiaühing
Internetiaadress: http://www.eoy.ee
Uuendatud: 23 tundi 18 minutit tagasi

Otsime aasta lind 2019 kandidaatidele meeskondi!

9. November 2017 - 16:34

Kätte on jõudnud aeg, kui saab hakata valima ülejärgmise aasta lindu, kuid 2019. aasta linnu valimine toimub seekord teisiti. Liikide eelvalik on juba tehtud! Oleme valinud välja 6 kandidaadipaari või rühma, kes vääriksid 2019. aasta linnu tiitlit. Kandidaatideks said üldjoontes liigid, kes on Eestis kaitsekorralduslikult olulised, kuid kelle arvukuse, leviku ja seisundi kohta on meil usaldusväärseid andmeid kõige vähem.

 

Seepärast püüamegi kogu avalikkuse tähelepanu pöörata esmajärgus just nendele liikidele, kes sellest kõige rohkem võidaksid. Lisaks sarnastele liikidele on paari pandud ka mõned suvi- ja taliliigid. 

Need kandidaadid on:
a)      perekond pütt (sarvik-, hallpõsk-, väike-, tutt-, mustkael-pütt)
b)      lauk + tait
c)       hallhaigur + hõbehaigur
d)      naerukajakas + väikekajakas
e)      piiritaja + vesipapp
f)        öösorr + vesipapp

Kuidas aasta linnu valimine sel aastal käib?

1) Moodusta meeskond!
Põhitingimus meeskondadele on see, et aasta linnu meeskonna liikmed peavad olema võimelised koos EOÜ kontoriga projekti ellu viima. Projektijuht ei pea olema antud liigi ekspert, vaid ta esmane roll on tagada projekti kirjutamine ja elluviimine ning meeskonna juhtimine. Sama inimene võib olla mitme meeskonna liige. Meeskondade moodustamisel tuleb arvestada veel kahe tingimusega:

  • Et anda uutele inimestele ja uutele ideedele paremad võimalused, siis vähemalt 1 meeskonna liige ei tohi olla olnud aasta linnu projekti meeskonnas viimase 10 aasta jooksul. Uusi inimesi võiks muidugi olla ka rohkem!
  • Aasta linnu projekti väliskommunikatsioon toimub EOÜ kontori kaudu ning sellega seotud ülesanded võtab enda peale EOÜ hariduse ja liikmeskonna spetsialist Kristiina Kübarsepp (kristiina.kybarsepp@eoy.ee).

2)  Saada kirjeldus plaanitavate tegevuste kohta
Kavandatavate tegevuste kirjeldus koos meeskonnaliikmete nimede ja ülesannetega palume saata 30. novembriks e-postiga meelis.uustal@eoy.ee. Kui ühe aasta linnu kandidaadi on valinud mitu meeskonda, siis esmalt tehakse neile ettepanek jõud ühendada. Kui soovitakse eraldi kandideerida, siis seegi on võimalik. Kui mõnele kandidaadile ei leidu meeskonda, siis tema hääletusel ei osale. 

3) EOÜ liikmed valivad aasta linnu ja tema meeskonna 
EOÜ liikmed valivad veebis salajasel hääletusel aasta linnu 2019 ja seda ellu viima hakkava meeskonna detsembri esimeses pooles. Tulemused tehakse avalikkusele teatavaks EOÜ 2018. aasta suvepäevadel. 

Lisainfot aasta lind 2019 valimise kohta kohta saab Meelis Uustalilt (meelis.uustal@eoy.ee). 

Fotol tänavune aastalind turteltuvi, autor Ingmar Muusikus

Suur Linnuõhtu 5. dets Tallinnas

3. November 2017 - 10:48

Ootame teid osalema Suurele Linnuõhtule, mis toimub 5. detsembril algusega kell 18 Tallinna Rahvusraamatukogu suures saalis. Võtame kokku turteltuvi-aasta, teeme kokkuvõtteid armastusluule konkursist ja turteltuvide postkaartide joonistusvõistlusest. Jagame auhindu ja tunnustame aasta vabatahtlikku. Juttu tuleb veel tuvidest rahvapärimustes ning juhatame sisse algava metsiseaasta.

 

Muusikalisi vahepalu pakub Taavi Peterson ja Erki-Andres Nuut. Kohapeal toimub linnuraamatute ja -meenete müük. Sissepääs on prii, ürituse läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Rohkem infot: http://www.eoy.ee/turteltuvi/uudised/suur-linnuohtu

 

Tiirutaja nr 38

2. November 2017 - 21:45

Tiirutaja 2017. aasta sügisnumbris tuleb juttu tuvide rändest ja rändekiirusest, tänavu ümmargust 30. juubelit tähistanud Vaibla ja Pikla linnujaamadest ning Põhja-Euroopa metsalinnustiku ekspertide kokkusaamisest Lahemaal Viinistul. 

Pikemalt tutvustatakse Eestis pesitsevaid linde, kes talvitavad mitte Aafrikas vaid Aasias ning tehakse ülevaade Läänemaal Roostal toimunud kõrgetasemelisest merikotkale pühendatud konverentsist. Aga põnevat lugemist on veel!

Loodusmajad, -keskused ja keskkonnaasutused saavad Tiirutajat tasuta tellida, EOÜ liikmetele tuleb leht postiga koju. Loe Tiirutajat siit.

Anna allkiri veelindude tapatalgute lõpetamiseks!

23. Oktoober 2017 - 10:32

Igal sügisel võtavad tuhanded jahituristid Eestis osa legaalsetest veelindude tapatalgutest. Seda soosivad Eesti liberaalsed jahiseadused, mille muutmisest pole enamik seotud osapooli huvitatud. Arutu tapmise lõpetamiseks tuleb paika panna iga jahilinnuliigi küttimise mahud, seada ülempiir jahiloa alusel küttida lubatud lindude arvule ning kehtestada maksimaalne ühe päeva jooksul kütitavate lindude arv jahipidaja kohta. Lindude masstapmist lubavad seadused ei sobi tänasesse Eestisse. Aita meil seda olukorda parandada!

Anna oma digiallkiri veelindude tapatalgute lõpetamiseks Rahvaalgatus.ee portaalis: https://rahvaalgatus.ee/initiatives/92cc16ee-107e-4208-b92c-2ffed24d4f4b
1000 allkirja täitumisel on Riigikogul kohustus ettepanek menetlusse võtta.

Näitame üheskoos, et lindude masstapmist lubavad seadused ei sobi tänasesse Eestisse ja et sellise praktika lõpetamist soovivaid inimesi on palju. Üheskoos suudame rohkem! 

Fotod
Ülal: jahitavad linnud rabahaned ja suur-laukhaned, autor Villu Anvelt
All: kuvatõmmis Instagrammist, kasutaja int_milestrip. Jahtitud lindude hulgas on ka valgepõsk-laglesid, kes kuuluvad Eestis III kaitsekategooriasse ja keda võib küttida ainult põllukahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil. Fotol olevalt põllult on vili juba koristatud ja
haned-lagled kahjustust tekitada ei saa.

Varasemalt: 
06.10 Liberaalsed seadused soosivad veelindude tapatalguid 
25.08 Elmari linnutark: Veljo Volke veelinnu jahihooajast 
18.08 Algav veelinnujaht võib jälle tuua kaasa probleemid jahituristidega 

Aasta linnu luulevõistluse parimad on selgunud

20. Oktoober 2017 - 17:41

Selgunud on parimad luuletused turteltuvi aastale pühendatud armastusluule konkursil, millele laekus ühtekokku 123 luuletust 92-lt autorilt. Laekunud luuletuste seast valiti välja parimad armastusele pühendatud luuletused ja ka toredamad tuvivärsid. Töid hinnati kolmes vanusekategoorias. 

Kõiki osalejaid oodatakse 5.detsembril Tallinnasse Rahvusraamatukokku "Suurele Linnuõhtule", kus võetakse kokku turteltuvi aasta ja toimub parimatele autasustamine. 

Luulekonkursi tulemustega saab tutvuda siin: http://www.eoy.ee/turteltuvi/uudised/luulevoistluse-parimad-selgunud.

Joonistuse autor: Maris Suur

Keskkonnaühendused toetavad Enivronmental Paper Networki hoiatust võimalikele puidurafineerimistehase investoritele

20. Oktoober 2017 - 16:28

Keskkonnaühendused toetavad üleilmse ühenduse Environmental Paper Networki (EPN) hoiatust võimalikele investoritele seoses Eestisse plaanitava puidurafineerimistehasega kaasnevate keskkonnaohtudega. EPN ja Eesti keskkonnaühendused ootavad selgeid samme nii tehase puiduvarumispoliitika, Emajõe ja Peipsi järve seisundi võimaliku halvenemise kui ka teiste ohtude osas.

Paberi tootmise ja kasutamise jätkusuutlikkusel üle maailma silma peal hoidev EPN andis oktoobri alguses Est-For Invest puidurafineerimistehase arendajatele saadetud pöördumises teada, et hoiatab tehase võimalikke investoreid arendusega seotud ohtude eest. Hoiatus on muuhulgas üleval investoritele suunatud BankTracki portaalis Dodgy Deals, mis juhib tähelepanu probleemsetele projektidele üle maailma. Investorite hoiatamisest loobutakse, kui arendajad ja Eesti riik rakendavad sisulisi meetmeid tehase rajamisega seotud keskkonnaohtude välistamiseks.

EPN ja Eesti keskkonnaühendused ootavad selgeid samme nii tehase puiduvarumispoliitika, Emajõe ja Peipsi järve seisundi võimaliku halvenemise kui ka teiste ohtude osas, millele Eesti keskkonnaühendused tänavu juunis avalikus pöördumises tähelepanu juhtisid. “Soovime näha nii arendajate kui ka riigi sisulisi samme tehasega seotud ohtude välistamiseks. Näiteks saaks arendaja tagada, et kasutab toormena üksnes FSC sertifikaadiga puitu, riik peaks võtma selgelt ja avalikult suuna sellisele metsapoliitikale, mis arvestaks elustiku ja süsinikuvarudega, ning mitte soodustama raiemahu pidevat kasvu,” rääkis Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Siim Kuresoo. “Siiani viitavad tehase arendajad ja riigi esindajad planeeringuprotsessile ning keskkonnamõju strateegilisele hindamisele (KSH) kui kõigi vastuste allikale. Tegelikult on tõstatatud küsimused ja ohud oluliselt laiemad kui KSH käsitleda saab. Paraku me ei näe, et tegeletaks ohtude välistamisega,” lisas Kuresoo.

Enivronmental Paper Network (EPN) on 145 valitsusvälist organisatsiooni hõlmav ühendus. EPNi pöördumist toetavad Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Balti Keskkonnafoorum, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”, Läänerannik ja Nõmme Tee Selts. EPNi pöördumine on leitav siit: http://www.environmentalpaper.eu/concern-about-environmental-risks-of-a-...

EPNi pöördumise üheks peamiseks aluseks on Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) tänavu juunis välja toodud 5 peamist puidurafineerimistehase rajamisega seotud ohtu, mille leevendamiseks on nii arendajatel kui riigil olnud võimalik astuda mitmeid vabatahtlikke samme. Siiani ühtegi asjakohast ja sisulist sammu astutud ei ole. Juunis tehtud keskkonnaühenduste pöördumise leiab siit: http://www.eko.org.ee/2017/06/keskkonnauhenduste-avalik-poordumine-puidu...

Eestimaa Looduse Fond
Eesti Ornitoloogiaühing
Eesti Roheline Liikumine
Pärandkoosluste Kaitse Ühing
Läänerannik
Balti Keskkonnafoorum
Nõmme Tee Selts
Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”
Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering

Kablis tulid kokku metsakanaliste seirajad

18. Oktoober 2017 - 17:32

14.–15. oktoobril kogunesid Häädemeeste vallas Kablis metsakanaliste seirajad ja huvilised, et  vahetada muljeid ja teavet, kuidas edeneb metsakanaliste distantsloendus seirajate poolt vaadatuna. Metsakanaliste seire on kestnud juba seitse aastat, mistõttu oli igati paslik arutada loenduste seniseid tulemusi ja leida lahendusi probleemsetele kohtadele.

Metsakanaliste seiret viiakse läbi augustikuus transektloenduse meetodil ruudukujulisel seirealal, mille küljed on 2 km pikad (seega kokku 8 km). Metsakanaliste seire eesmärk on laanepüü, tedre ja metsise arvukuse muutuste ja produktiivsuse jälgimine. Need kolm liiki on kõik paiksed, sageli spetsialiseerunud kindlate elupaigatunnuste osas ning on seetõttu sobiv liigirühm looduses toimuvate muutuste hindamisel. Ja muutused juba toimuvad: viimastel aastatel joonistub nii tedre kui ka metsise arvukusnäitajatest välja püsiv langus, vaid laanepüül näitasid kaks viimast aastat tõusu.

Kokkutulekul arutati, kuidas garanteerida vajaliku hulga radade katmine (60 rada), milline oleks hea statistika jaoks optimaalne radade arv (80) ning kuidas seda saavutada, kui rahastust rohkemaks pole. Metsakanaliste seirelt läksid jutud metsise seirele ja bioloogiale ning arutleti, kuidas koondada kokku kevadistes metsiseseiretes ja augustikuistes metsakanaseiretes osalevad jõud. Võeti vastu otsus luua tuumikgrupp, kes sellega tegelema hakkab. Üldise heakskiidu sai mõte, et tuleks kaaluda EOÜ kanaliste töörühma moodustamist, et parandada omavahel infovahetust, jagada kogemusi, teha koos välitöid, kaasata uusi huvilisi ning arendada ühingu vabatahtlike võrgustikku.

Kõik, kes soovivad osa võtta metsakanade seirest, võiksid endast märku anda metsakanaliste distantsloenduse koordinaatorile Andrus Jairile! Meil on vaja juurde uusi seirajaid, et saavutada optimaalne seireradade arv. Niiviisi aitad meil jälgida nende lindude käekäiku ja meie looduses toimuvaid muutusi. Metsakanaliste seire aruannetega on võimalik tutvuda Keskkonnaagentuuri seireuuringute portaalist: http://seire.keskkonnainfo.ee/. Metsakanaliste seiret rahastab Keskkonnaagentuur

Lisainfo: Andrus Jair, andrus.jair@gmail.com

Fotol: metsakanaliste seirajad ja huvilised. Foto on tehtud 15. okt hommikul, mil osa nõupidamisest osavõtnuid olid juba Kablisse siirdunud. Autor Andrus Jair.

Sügisese rahvusvahelise linnuvaatluse tulemused

10. Oktoober 2017 - 16:14

30. septembril ja 1. oktoobril toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch 2017 lugesid Eesti linnuhuvilised kokku 185 000 lindu 162 liigist. Võrreldes varasemate aastatega nähti sama palju liike, kuid lindude arv oli tavapärasest väiksem. Arvukaimaks linnuks osutus teist aastat järjest viupart. Kuigi 185 000 lindu on suur number, jääb see tulemus paljudest varasematest aastatest oluliselt tagasihoidlikumaks. Selle üheks põhjuseks võib pidada soojasid sügisilmasid, mistõttu paljud haned ja lagled polnud loenduse ajaks veel Eestisse saabunud. Värvuliste arvu võisid vähendada vaatluspäevadele eelnenud head rändetingimused, aga ka lindude üleüldine vähesus kehva pesitsushooaja tõttu. 

Kõige rohkem loendati viuparte (29 297 lindu) ja valgepõsk-laglesid (20 766 lindu), kõige sagedamini nähti aga rasvatihast ja hallvarest. Heaks vaatluskohaks osutus Kabli linnujaam Pärnumaal, kust rändas läbi arvukalt metsvinte (18 000) ja siisikesi (5000).

Linnuvaatlusel osales üle 250 linnuvaatleja. Kõige rohkem linde lugesid kokku Triin Kaasiku ja Uku Paal peamiselt Hiiumaal (27 102 lindu) ning üle 20 000 linnu loendas ka Juha Saari Harjumaal. Enim liike (99 liiki) õnnestus kohata Ranno Puumetsal, Kaido Neil ja Andrus Jairil Pärnu- ja Raplamaal. Vaatluspäevade põnevamad leiud olid koldjalg-hõbekajakas ja tundrakiur, samuti märgati mitmeid hilja peale jäänud rändlinde, nagu lepalind, kadakatäks ja väike-kärbsenäpp.

Linnuvaatluspäevadel osales sel aastal 38 riiki Euroopast ja Kesk-Aasiast, kus esialgsetel andmetel osales üle 22 000 linnuvaatleja, kes loendasid kokku üle nelja miljoni linnu.

Eesti Ornitoloogiaühing tänab kõiki vaatlejaid, linnuretkede korraldajaid, eElurikkuse tiimi ning OÜ-d 5D Vision online vaatlusvormi eest.

Lisateave: Kristiina Kübarsepp, kristiina.kybarsepp@eoy.ee, 5330 8916.

Liik

Lindude arv

Vaatluste arv

Viupart Anas penelope ANAPEN

29297

20

Valgepõsk-lagle Branta leucopsis BRALEU

20766

17

Metsvint Fringilla coelebs FRICOE

19986

26

Sinikael-part Anas platyrhynchos ANAPLA

7274

48

Siisike Carduelis spinus CARSPI

6927

37

Kiivitaja Vanellus vanellus VANVAN

5491

27

Lauk Fulica atra FULATR

5262

12

Kühmnokk-luik Cygnus olor CYGOLO

4680

33

Sookurg Grus grus GRUGRU

4190

14

Tuttvart Aythya fuligula AYTFUL

3983

15

Sõtkas Bucephala clangula BUCCLA

3285

23

Rabahani Anser fabalis ANSFAB

3199

24

Kormoran e. karbas Phalacrocorax carbo PHACAR

3080

27

Kaelustuvi e. meigas Columba palumbus COLPAL

3052

19

Suur-laukhani Anser albifrons ANSALB

3032

27

Piilpart Anas crecca ANACRE

2915

13

Kuldnokk Sturnus vulgaris STUVUL

2743

24

Hallvares Corvus corone CORNIX

2280

56

Punapea-vart Aythya ferina AYTFER

2014

7

Hakk Corvus monedula CORMON

1995

33

Hõbekajakas Larus argentatus LARARG

1919

30

Naerukajakas Larus ridibundus LARRID

1900

21

Soopart e. pahlsaba-part Anas acuta ANAACU

1820

4

Hallrästas e. paskrästas Turdus pilaris TURPIL

1651

39

Kalakajakas Larus canus LARCAN

1516

27

Künnivares Corvus frugilegus CORFRU

1355

26

Aul Clangula hyemalis CLAHYE

1082

6

Väikeluik Cygnus columbianus CYGCOL

1005

15

Talvike Emberiza citrinella EMBCIT

837

25

Rasvatihane Parus major PARMAJ

768

58

Laululuik Cygnus cygnus CYGCYG

642

26

Põldlõoke Alauda arvensis ALAARV

605

27

Jääkoskel Mergus merganser MERMER

531

20

Pasknäär Garrulus glandarius GARGLA

521

49

Ohakalind Carduelis carduelis CARCAR

484

20

Rääkspart Anas strepera ANASTR

474

16

Kodutuvi Columba livia COLLIV

461

25

Tuttpütt Podiceps cristatus PODCRI

384

18

Rohevint Carduelis chloris CARCHL

383

26

Merivart Aythya marila AYTMAR

350

8

Sookiur Anthus pratensis ANTPRA

344

16

Hallhaigur Ardea cinerea ARDCIN

317

33

Hallhani e. roohani Anser anser ANSANS

316

8

Sinitihane Parus caeruleus PARCAE

316

37

Põldvarblane Passer montanus PASMON

300

30

Ronk e. kaaren Corvus corax CORRAX

287

39

Pöialpoiss Regulus regulus REGREG

285

27

Hõbehaigur Egretta alba EGRALB

266

23

Suitsupääsuke Hirundo rustica HIRRUS

263

15

Harakas Pica pica PICPIC

254

49

Linavästrik Motacilla alba MOTALB

219

27

Kanepilind Carduelis cannabina CARCAN

207

13

Luitsnokk-part Anas clypeata ANACLY

202

9

Koduvarblane Passer domesticus PASDOM

199

17

Musträstas Turdus merula TURMER

190

38

Rüüt Pluvialis apricaria PLUAPR

184

9

Sabatihane Aegithalos caudatus AEGCAU

178

17

Punarind Erithacus rubecula ERIRUB

145

33

Väike-lehelind e. silksolk Phylloscopus collybita PHYCOL

138

32

Suur-kirjurähn Dendrocopos major DENMAJ

123

44

Tundra-rabahani Anser fabalis rossicus ANSFAB

122

3

Puukoristaja Sitta europaea SITEUR

116

36

Merikajakas Larus marinus LARMAR

106

15

Rootsiitsitaja Emberiza schoeniclus EMBSCH

98

16

Leevike Pyrrhula pyrrhula PYRULA

96

21

Urvalind Carduelis flammea CARMEA

95

5

Merikotkas Haliaeetus albicilla HALALB

86

25

Hiireviu Buteo buteo BUTBUT

85

30

Põhjatihane Parus montanus PARMON

72

17

Salutihane e. sootihane Parus palustris PARPAL

66

19

Tõmmuvaeras Melanitta fusca MELFUS

62

4

Tutkas Philomachus pugnax PHIPUG

60

10

Liivatüll Charadrius hiaticula CHAHIA

59

9

Põhjavint Fringilla montifringilla FRIMON

57

7

Rohukoskel Mergus serrator MERSER

52

10

Mustvaeras Melanitta nigra MELNIG

51

2

Roohabekas e. roovilbas Panurus biarmicus PANBIA

51

6

Järvekaur Gavia arctica GAVARC

50

1

Musttihane Parus ater PARATE

49

10

Laulurästas Turdus philomelos TURPHI

42

5

Tikutaja e. taevasikk Gallinago gallinago GALGAL

42

7

Tutt-tihane Parus cristatus PARCRI

42

13

Musträhn Dryocopus martius DRYMAR

41

26

Võsaraat Prunella modularis PRUMOD

37

7

Porr Certhia familiaris CERFAM

36

21

Kivitäks Oenanthe oenanthe OENOEN

35

13

Nurmkana Perdix perdix PERPER

33

3

Õõnetuvi Columba oenas COLOEN

31

3

Kuuse-käbilind Loxia curvirostra LOXCUR

30

8

Käblik Troglodytes troglodytes TROTRO

30

17

Punakurk-kaur Gavia stellata GAVSTE

30

1

Mänsak Nucifraga caryocatactes NUCCAR

27

18

Plüü Pluvialis squatarola PLUSQU

25

5

Hoburästas Turdus viscivorus TURVIS

23

7

Raudkull Accipiter nisus ACCNIS

22

15

Vainurästas Turdus iliacus TURILI

20

10

Väike-kirjurähn Dendrocopos minor DENMIN

19

9

Soorüdi e. soorisla Calidris alpina CALALP

18

6

 

Jäälind Alcedo atthis ALCATT

17

14

Teder Tetrao tetrix TETRIX

16

8

Vöötsaba-vigle Limosa lapponica LIMLAP

16

3

Salu-lehelind Phylloscopus trochilus PHYLUS

14

7

Tuuletallaja Falco tinnunculus FALTIN

12

6

Kaelus-turteltuvi e. pargi-turteltuvi Streptopelia decaocto STRDEC

11

4

Väikekoskel e. pudukoskel Mergellus albellus MERALB

11

3

Hallpea-rähn e. hallrähn Picus canus PICCAN

10

6

Hallõgija Lanius excubitor LANEXC

10

9

Roo-loorkull Circus aeruginosus CIRAER

10

8

Suurnokk-vint e. suurnokk Coccothraustes coccothraustes COCCOC

10

6

Kanakull Accipiter gentilis ACCGEN

9

6

Laanepüü Tetrastes bonasia TETBON

9

7

Must-lepalind Phoenicurus ochruros PHOOCH

9

7

Tait Gallinula chloropus GALCHL

9

5

Tumetilder Tringa erythropus TRIERY

9

1

Värbkakk Glaucidium passerinum GLAPAS

9

5

Välja-loorkull Circus cyaneus CIRCYA

8

5

Hall-kärbsenäpp Muscicapa striata MUSSTR

5

2

Karvasjalg-kakk e. laanekakk Aegolius funereus AEGFUN

5

2

Metskurvits Scolopax rusticola SCORUS

5

3

Valgeselg-kirjurähn Dendrocopos leucotos DENLEU

5

4

Väikepistrik Falco columbarius FALCOL

5

3

Kodukakk Strix aluco STRALU

4

3

Koldjalg-hõbekajakas  Larus cachinnans LARCAC

4

3

Mustlagle Branta bernicla BRABER

4

2

Händkakk Strix uralensis STRURA

3

3

Karvasjalg-viu e. taliviu Buteo lagopus BUTLAG

3

3

Punakael-lagle Branta ruficollis BRARUF

3

3

Valge-toonekurg Ciconia ciconia CICCIC

3

2

Väänkael Jynx torquilla JYNTOR

3

2

Öösorr Caprimulgus europaeus CAPEUR

3

3

 

Heletilder Tringa nebularia TRINEB

2

2

Hänilane Motacilla flava MOTFLA

2

2

Kadakatäks Saxicola rubetra SAXTRA

2

2

Koldvint Serinus serinus SERSER

2

2

Laanerähn e. kolmvarvas-rähn Picoides tridactylus PICTRI

2

2

Metsis Tetrao urogallus  TETURO

2

2

Metskiur Anthus trivialis ANTTRI

2

2

Mustpea-põõsalind Sylvia atricapilla SYLATR

2

2

Rabapistrik Falco peregrinus FALPER

2

1

Räästapääsuke Delichon urbicum DELURB

2

1

Tamme-kirjurähn Dendrocopos medius DENMED

2

1

Tundrakiur Anthus cervinus ANTCER

2

2

 

Väikepütt e. punakael-pütt Tachybaptus ruficollis TACRUF

2

2

Vöötkakk Surnia ulula SURULU

2

2

Hahk Somateria mollissima SOMMOL

1

1

Hallpõsk-pütt Podiceps grisegena PODGRI

1

1

Hüüp Botaurus stellaris BOTSTE

1

1

Kaljukotkas e. maakotkas Aquila chrysaetos AQUCHR

1

1

Krüüsel  Cepphus grylle CEPGRY

1

1

Lapi tsiitsitaja Calcarius lapponicus CALLAP

1

1

Lepalind e. aed-lepalind Phoenicurus phoenicurus PHOPHO

1

1

Merisk Haematopus ostralegus HAEOST

1

1

Mudanepp  Lymnocryptes minimus  LYMMIN

1

1

Männi-käbilind Loxia pytyopsittacus LOXPYT

1

1

Nõmmelõoke Lullula arborea LULARB

1

1

Punaselg-õgija Lanius collurio LANCOL

1

1

Rooruik Rallus aquaticus  RALAQU

1

1

Räusktiir e. räusk Hydroprogne caspia HYDCAS

1

1

Siidisaba Bombycilla garrulus BOMGAR

1

1

Tõmmukajakas  Larus fuscus LARFUS

1

1

Valgesilm-vart  Aythya nyroca AYTNYR

1

1

Väike-kärbsenäpp Ficedula parva FICPAR

1

1

hani  ANSsp

9481

14

part ANAsp

6061

4

kajakas  LARsp

2306

6

rabahani/suur-laukhani  FAB/ALB

1110

4

vart AYTsp

1090

1

haned/hanelised

960

5

luik  CYGsp

882

4

hani/lagle  ANS/BRA

580

3

rästas  TURsp

553

2

partlased 

468

3

värvulised

180

5

kaur GAVsp

37

2

varblane  PASsp

24

2

vares CORsp

13

2

naeru/kalakajakas  RID/CAN

10

2

tüllased

8

1

käbilind LOXsp

6

1

salu/põhjatihane  PAL/MON

5

1

lehelind PHYsp

4

1

tihane  PARsp

4

2

loorkull  CIRsp

2

1

rästas TURsp

1

1

röövlind 

1

1

 

184 974

 

Fotol viupart, autor Estormiz, Wikimedia Commons.

 

Liberaalsed seadused soosivad veelindude tapatalguid

6. Oktoober 2017 - 10:16

Tuhanded jahituristid suunduvad sügiseti Eestisse, kuna siin, rändeteede ristumiskohas, saab osa võtta nii legaalsetest kui ka illegaalsetest veelindude tapatalgutest. Seda soosib paraku Eesti seadusandlus, mis annab võimaluse eirata Eesti jahinduse head tava ning küttida arutul hulgal linde, mille arv selgub pärast jahihooaja lõppu. Maaomanikele on jahiseadusega antud õigus lasta piiramatul hulgal linde ja osad neist kasutavad seda õigust jahiturismi pakkujana täiel määral.  

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) on juba kolm aastat osalenud läbirääkimistes ja aruteludes seaduseparanduste tegemiseks, kuid see ei ole paraku lahendusele lähemale viinud. Keskkonnaõiguse Keskuse poolt koostatud analüüs veelinnujahi kohta (http://bit.ly/2w8onUu) tõi selgelt välja, et Eestis kehtiv õiguslik regulatsioon ei ole piisav, et tagada jätkusuutlik ja avalikkusele vastuvõetav veelindude jaht. Lahenduseks on viia jahilinnud eraldi ulukikategooriasse ning seada hooajaline limiit jahilinnuliikidele ja kütitavate lindude päevalimiit jahipidajale. 

„Lootus, et aja jooksul paranevad teatud jahikorraldajate ja jahituristide mentaliteet ning austus Eesti jahinduse hea tava vastu ning probleem laheneb iseenesest, ei ole end õigustanud,“ tõdes Eesti Ornitoloogiaühingu tegevdirektor Andres Kalamees. „Enamiku Eesti linnuküttide jaoks on jahinduse hea tava järgimine iseenesest mõistetav ja EOÜ poolt välja pakutud lahendused ei mõjutaks neid niikuinii. Seepärast on huvi puudumine seaduslike tapatalgute lõpetamiseks arusaamatu“. 

Kui märkate elektrooniliste peibutusvahendite kasutamist (linnuhäälte esitamine kõlaritest), pliilaskemoona kasutamist või mõistetamatult suuri kütitud lindude koguseid, siis teatage sellest viivitamatult Keskkonnainspektsioonile telefonil 1313 ning edastage info Eesti Ornitoloogiaühingule eoy@eoy.ee. Võimalusel jäädvustage eeldatavad rikkumised põhjalikult nii fotodel kui ka heli- ja videosalvestistega. 

Rohkem infot: 
Õiguslik analüüs rändveelindude jahi piirangute piisavusest. Keskkonnaõiguse Keskus, 2016 (http://bit.ly/2w8onUu)

Veljo Volke
Linnukaitse programmijuht
Eesti Ornitoloogiaühing
veljo.volke@eoy.ee
Tel 56157088

Fotol valgepõsk-lagled, kes kuuluvad Eestis III kaitsekategooriasse, kuid on väljaspool kaitsealasid jahiuluk. Foto autor Margus Ellermaa.

Linnuvaatluspäevadel saab jälgida aktiivset sügisrännet

25. September 2017 - 14:21

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub eeloleval nädalavahetusel kõiki loodushuvilisi lindude sügisrännet jälgima ja oma linnuvaatlustest teada andma. 30. septembril ja 1. oktoobril toimuvad ligi 40 riigis üle Euroopa traditsioonilised linnuvaatluspäevad EuroBirdwatch 2017, mille eesmärk on pöörata tähelepanu lindude sügisrändele ajal, mil see on haripunktis.

Linnurände tippaeg on Eestis septembri teises pooles ja oktoobri esimesel nädalal, mil meilt lendab läbi miljoneid linde, kes suunduvad Euroopa lõunaossa või Aafrikasse talvitama. Varasematel oktoobrialguse linnuvaatluspäevadel on Eestis loetud kokku sadu tuhandeid linde enam kui 150 liigist ja ilmselt on samasugust tulemust oodata ka tänavu.

Linnuvaatluspäevadel osalemiseks piisab sellest, kui vaatled linde koduaias, aga samuti võib teha pikema linnuretke või osaleda juhendajaga linnuvaatlusel. Kohatud linnuliigid ja nende arvukus tuleb üles märkida ja sisestada need andmed kas eElurikkuse andmebaasi, EOÜ kodulehel asuvasse 5D Visioni online vaatlusvormi või saata paberpostiga EOÜ aadressile Veski 4, 51005 Tartu. Vaatlused tuleb sisestada või postiga saata hiljemalt teisipäevaks, 3. oktoobriks.

Rahvusvahelised linnuvaatluspäevad toimuvad alates 1993. aastast. Seda korraldab ülemaailmne linnukaitseühendus BirdLife International, Eestis koordineerib tegevust Eesti Ornitoloogiaühing. Lisateave: kristiina.kybarsepp@eoy.ee, tel. 53308916.

  Vaatlusandmete edastamine 30.09-03.10.

 

Juhendajaga linnuvaatlused

  • 1. oktoobril toimub linnuvaatlus Valgamaal Soontaga kaitselalal. Kogunemine kell 11 Soontaga metsamaja juures: https://goo.gl/maps/xVGd1DBtyeE2
  • 30. septembril ja 1. oktoobril saab värvuliste rände ja nende rõngastamisega tutvuda Kabli linnujaamas Pärnumaal. Soovijatel tuleb registreeruda telefonil 5332 4271.
  • 30. septembril toimub linnuvaatlus Tartumaal Kabina külas. Kogunemine on kell 9 Tartus Kasteheina bussipeatuses. Seejärel ca 1,5h jalutuskäik Kabina karjääri juurde, tee peal vaadeldakse linde.  Tulla võib ka otse Kabina karjääri juurde kella 11ks. Kabina karjääris linnuvaatluseks 1 tund. Retke juhib Arne Laansalu, registreeruda telefonil 5782 0094.
  • 30. septembril toimub linnuvaatlus Pärnumaal Sindis. Kogunemine on kell 8 Sindi linnavalitsuse ees.  Retk Sõpruse pargis ja Pärnu jõe vasakul kaldal kestab orienteeruvalt 1,5 tundi. Üritus on avapauguks ka üritusele EV100 - 100 Sindi linnuliiki. Retke juhib Eedi Lelov, registreeruda telefonil 5193 8287.

Linnukevad 2017

15. September 2017 - 20:32

2017. aasta kokkuvõte on erinev võrreldes varasemate kokkuvõtetega. Keskmise saabumiskuupäeva asemel on välja toodud 35 tavalisema linnuliigi esmasaabumiskuupäevad ajavahemikus 01.01.2017-31.05.2017 ning Tammekannu maastikuline liigestatus on asendatud Eesti maakondadega. Loe kokkuvõtet siit.

2017. aasta kevade fenovaatluste kokkuvõte

15. September 2017 - 20:24

2017. aasta kokkuvõte on erinev võrreldes varasemate kokkuvõtetega. Keskmise saabumiskuupäeva asemel on välja toodud 35 tavalisema linnuliigi esmasaabumiskuupäevad ajavahemikus 01.01.2017-31.05.2017 ning Tammekannu maastikuline liigestatus on asendatud Eesti maakondadega. Loe kokkuvõtet siit

EOÜ saab KÜSKi toel uue veebilehe

14. September 2017 - 13:43

2017. aasta septembris käivitus Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt rahastatud projekt „Eesti Ornitoloogiaühingu majandusliku elujõulisuse tugevdamine kaasaegse IT-toe kaudu“. 

Projekti kõige silmatorkavam tulemus on uus, kaasaegne, atraktiivne ja nutisõbralik EOÜ veebileht, mis valmib uuel aastal. Samuti valmib sisselogitav liikmehalduskeskkond ning projekti käigus töötatakse välja EOÜ annetuste, teenuste ja toodete müügi strateegia, uuendatakse e-poodi ning korraldatakse dokumentide ja andmete (sh linnustiku seire- ja vaatlusandmed) säilitamine ja varundamine. Projekt lõppeb oktoobris 2018.

Lisainfo: Meelis Uustal, meelis.uustal@eoy.ee

Alanud on aasta linnu postkaardi joonistamise konkurss

13. September 2017 - 9:37

Eesti Ornitoloogiaühing kuulutab välja postkaardi joonistamise konkursi, mis on pühendatud tänavustele aasta lindudele – turteltuvidele. Konkursile on oodatud osalema kõik väikesed ja suured joonistajad ja maalijad. Parimad tööd pannakse näitusele ja trükitakse ka postkaardid. Postkaardi joonistamise konkursi põhitingimus on see, et postkaardil peab olema kujutatud üks meie kahest tänavusest aasta linnust – kaelus-turteltuvi või turteltuvi.

Joonistusi hinnatakse neljas vanuserühmas. Auhinnad parimatele antakse üle Suurel Linnuõhtul Tallinna Rahvusraamatukogus 5. detsembril 2017. a. 

Aasta linnu postkaardi joonistamisele saabunud töid hindavad Maris Suur (kunstnik, turteltuvi kleepsu kujunduse autor), Hanna Triinu Järvine (Tallinna Kunstikooli IV k. õpilane),  Mati Kose (loodusfotograaf ja ornitoloog) ja Thea Perm (aasta linnu meeskonna liige ja konkursi koordinaator).

Konkursil osalemise tingimused:
- Joonistus tuleb saata lihtpostiga hiljemalt 10.novembriks k.a. MTÜ Eesti Ornitoloogiaühingu aadressile Veski 4, 51005 Tartu. Tööd, mis on hilisema postitempliga kui 10. november jäävad konkursist välja.
- Joonistusi hindame neljas vanuserühmas: kuni 7-aastased, 8–13-aastased, 14–17-aastased ning 18-aastased ja vanemad.
- Iga osaleja võib saata konkursile kuni 2 tööd.
- Esitatavad tööd peavad olema formaadis A4 (21x29,7 cm) ja kokku voltimata. Saatmiseks tuleks kasutada A4 ümbrikku.
- Ära tee joonistust ruumiliselt või digitehnikas. Pööra tähelepanu sellele, et Sinu joonistusest saaks hiljem trükkida postkaardi.
- Autori nimi, vanus ja kontaktandmed (telefon, e-post) tuleb kirjutada töö tagaküljele või eraldi lehele.
- Osalemisega annad esitatud pildiga konkursi korraldajale üle õigused seda pilti avalikus ruumis tasuta kasutada s.h. trükisel, veebis ja näitustel.
- Võistlusele esitatud töid autoritele ei tagastata.
- Võistlustöid ei ole lubatud enne võistluse lõppu avalikus ruumis k.a. internetis, avaldada.

Aasta linnu joonistamise konkurssi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. 

Turteltuvidega saab tutvuda aasta linnu kodulehel http://www.eoy.ee/turteltuvi. 

Eesti Ornitoloogiaühing valib Eesti aasta lindu alates 1995. aastast ning turteltuvid on järjekorras 23. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Turteltuvid valiti aasta linnuks, kuna nad on vähearvukad ja ühed kõige vähem uuritud linnuliigid Eestis. Varasemate aasta lindudega saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/aastalind.

Lisainfo:
Thea Perm
Aasta linnu joonistamise konkursi koordinaator

Kassikaku otsimise talgud Valgamaal

8. September 2017 - 11:45

Kutsume kõiki huvilisi 29. sept - 1. okt Valgamaale Soontaga kaitsealal ja selle ümbruses toimuvale kassikaku otsimise talgutele. Talgute käigus püütakse üles leida ka Põru must-toonekure pesa ja Soontaga kanakulli. Talgutel osalemine on prii, talgulisi ootame appi mitmekümne ringis. Talgute lõpus toimub ühine EuroBirdwatch2017, mille käigus pannakse kirja kõik kohatud linnuliigid. Talgud toimuvad EOÜ mälumängusarja ühe väljundina. 

Taustaks - kassikakk on I kategooria kaitsealune linnuliik, kelle arvukus on viimase veerandsaja aasta jooksul tunduvalt vähenenud. Neid pesitseb Eestis veel ligikaudu 50 paari. Kassikakud pesitsevad maapinnal, enamasti valgusküllases vanas männimetsas. Kassikakk on paigalind, kes kasutab samu elupaiku aastakümneid. Arvukuse kahanemine on peamiselt tingitud vähesest sigimisedukusest, mida põhjustavad pesarüüste, pesitsusaegne häirimine, saakloomade arvukuse muutused ja piirkonniti ilmselt ka liigikaaslaste vähesus. Kuna kassikaku pesa asub enamasti maas, on see ka röövlitele lihtsalt kättesaadav. Rohkem infot kassikaku kohta saab lugeda siit. 

Talgute käigus otsitaksegi selle väärika linnu tegevusjälgi maastiku läbikammise teel. Kohapealseid töid aitavad planeerida Rein Nellis ja Tarmo Evestus.

Kui soovid talgutel osaleda, pane end kirja SIIN!

Päevakava:
Reede, 29. september

Kogunemine alates kell 19.00 Soontaga metsamaja juures 
Õhtusöök oma moonakotil
20.00 Laagri avamine, kassikakujutt ja välitööde jagamine
22.00 Mälumäng lõkkevalguses

Laupäev, 30. September

08.30 Hommikusöök
09.34 Talgutöö algus - maastiku läbikammimine lindude tegevusjälgede otsimiseks ruutude kaupa
Lõuna metsas, lõunapaki saab kaasa
18.41 Talgutöö lõpp
19.00 Saun ja õhtusöök
21.00 Kokkuvõtted välitöödest

Pühapäev, 01. Oktoober

09.00 hommikusöök
10.00 Maja korrastamine ja laagriala kokkupanek
11.00 Ühine EuroBirdwatch2017 

Talgutel toitlustab Naiskodukaitse Valga ringkond. Majutus toimub Soontaga metsamajas (ööbijate arv piiratud) ja traditsoonilistes köetavates telkides. Juhime tähelepanu, et kohapeal puudub võimalus kasutada elektrit.

Kaasa võtta: magamiskott ja - matt, veepudel, toidunõud, GPS või laetud nutitelefon, isiklikud hügieenitarbed, veekindlad matkajalanõud, ilmastikule vastavad välitööriided, saunatarbed, võimalusel binokkel/vaatlustoru. 

Talgute läbiviimist toetavad loodusteemalise mälumängusarja osalejad, Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu Loodusmaja, Naiskodukaitse Valga ringkond, Kaitsevägi, RMK.

Fotol kassikakk, autor Achim Raschka, Wikimedia Commons

EOÜ heategevuslik looduseteemaline mälumäng 2017/18

29. August 2017 - 16:03

EOÜ heategevuslik loodusteemaline mälumäng alustab septembrist uut hooaega, mis kestab 2018.a varakevadeni. Uuendusena lisandub igale mängule üks lühiettekanne põnevast linnumaailmast loodusuurija silmade läbi. Mängud hakkavad toimuma Tartu loodusmaja saalis neljapäeva õhtutel kaks korda kuus. Mängudega läbiviimisega kogutakse raha linnukaitseliste talgute korraldamiseks, kuhu on oodatud kõik huvilised ja mängurid.

 

MÄNGUD
Mängud toimuvad Tartu loodusmaja (Lille tn 10) saalis neljapäeva õhtutel kaks korda kuus.

Toimumisajad:
19:00-21:00
Enne igat mängu toimub lühiettekanne põnevast linnumaailmast loodusuurija silmade läbi. 
Üritusega alustatakse täpselt kell 19:00, mistõttu palume kohale tulla veidi varem, et õigel ajal alustada saaks.

Kuupäevad:
7. ja 21.sept
5. ja 26.okt
9. ja 30.nov
7. ja 21.dets
11. ja 25.jaan
8. ja 22.veebr
8. ja 22.märts
5. ja 19.aprill

Korraldajal on õigus teha programmis muudatusi.
Tähelepanu hajumise vältimiseks palume lemmikloomi mitte kaasa tuua.

OSAVÕTUTASU
Mängudel on heategevusliku eesmärgiga osalustasu: täiskasvanud mängijale 3€, alla 16-aastastele 2€ ja alla 10-aastastele tasuta. 
Osalustasu kogutakse ka sel hooajal annetusena linnukaitseliste talgute korraldamiseks, milest esimesed toimuvad juba septembrikuu lõpus Soontaga kaitsealal ja selle ümbruses. Talgute käigus selgitatakse välja, kus elab Võrtsjärve kassikakk ja püütakse leida Põru must-toonkure pesa ja Soontaga kanakulli.

REEGLID

  • Osaleda võib nii üksi kui ka võistkonnaga. Võistkonna suurus on kuni 6 liiget. Võistkond võib olla moodustatud juba enne mängu, kuid alati leiab sõbrad ka kohapealt.
  • Mängus peetakse küll üldist hooaja punktiarvestust, kuid vabalt võib osaleda vaid ühes mängus ja ka auhindu jagatakse igas mängus.
  • Igas mängus tuleb vastus leida 20 küsimusele. Igale küsimusele on vastamiseks aega ca 1 min. Enamasti on küsimustele lisatud ka vastusevariandid. Küsimused käsitlevad loodust laiemalt ja ei keskendu ainult lindudele. 
  • Keelatud on nutitelefonide, arvutite jm abivahendite kasutamine.
  • Küsimused koostab ja kannab ette Urmas Abel Eesti Ornitoloogiaühingust.

AUHINNAD
Igas mängus saavad väikse auhinna kõige rohkem punkte kogunud võistkond. Samuti peetakse hooajaarvestust. Peauhinna hooaja võitjatele paneb välja Viru Folk. Mälumängu finaal ja pidulik lõpetamine toimub 19. aprillil.

TOETAJAD
Mängude läbiviimist toetavad Eesti Ornitoloogiaühing ja Tartu Loodusmaja, peauhinnaga toetab Viru Folk.
Mälumängude läbiviimise eestvedaja ja mängude juht on Urmas Abel, ettekannete osa korraldab Marko Mägi. Mänge aitavad kohapeal läbi viia Kristiina Kübarsepp, Martin Tikk ja Jaan Grosberg. 

Mälumängude sarja korraldamist on tunnustatud kahe Keskkonnakäpa auhinnaga. Fotol Urmas Abel auhindadega.

Varasemate mälumängudega saad tutvuda siin

Algav veelinnujaht võib jälle tuua kaasa probleemid jahituristidega

18. August 2017 - 13:42

Pühapäeval algaval linnujahihooajal saabub Eestisse mitu tuhat jahituristi. Paraku osad neist ei hooli meie seadustest ega jahinduse heast tavast ning kasutavad keelatud jahivõtteid. Kuigi Eesti seadusandlus võimaldab tapatalgute korraldamist, siis kutsub Eesti Ornitoloogiaühing kõikidest rikkumistest teada andma Keskkonnainspektsioonile. 

Keskkonnaõiguse Keskuse poolt 2016. aastal koostatud õiguslik analüüs tõi välja, et Eestis kehtiv õiguslik regulatsioon ei ole piisav, et tagada jätkusuutlik ja avalikkusele vastuvõetav veelindude jaht. Seetõttu on Keskkonnainspektsioonil raske ebasobivaid jahipidamisviise kontrollida, keelata ja isikuid vastutusele võtta. Näiteks pole sätestatud maksimaalset veelindude arvu, mille üks jahipidaja võib küttida ühe jahipäeva jooksul. Lisaks annab jahiseadus kinnistuomanikele sisuliselt piiramatu õiguse oma kinnistul linnujahti pidada ning välismaistel jahituristidel on väga hõlbus oma kodumaise tunnistuse alusel meile laskma tulla.
Samuti pole võimalik koguda statistikat jahituristide poolt tegelikult lastud lindude arvu ja liikide kohta. 

Kuna viimase aasta jooksul ei ole Eestis linnujahi seadusandlust täpsustatud, siis saab algaval linnujahihooajal loota vaid jahituristide ja jahikorraldajate teadlikkuse kasvule. 

Kui märkate elektrooniliste peibutusvahendite kasutamist (linnuhäälte esitamine kõlaritest), pliilaskemoona kasutamist või mõistetamatult suuri kütitud lindude koguseid, siis teatage sellest viivitamatult Keskkonnainspektsioonile telefonil 1313. Võimalusel jäädvustage võimalikud rikkumised põhjalikult nii fotodel kui heli- ja videosalvestistega. Oluline on ka teada, et hanede ja laglede jahihooaeg algab alles kuu aja pärast 20. septembril. 

Rohkem infot: 
Õiguslik analüüs rändveelindude jahi piirangute piisavusest. Keskkonnaõiguse Keskus, 2016. 

Veljo Volke
Linnukaitse programmijuht
Eesti Ornitoloogiaühing
veljo.volke[at]eoy.ee
Tel 56157088

Foto: Villu Anvelt

Kümne keskkonnaühenduse avalik pöördumine: Keskkonnaministeerium plaanib kaitsealadel raietingimusi leevendada

18. August 2017 - 13:20

Keskkonnaministeerium plaanib kiirkorras vastu võtta määruse muudatust, mis võimaldaks teha kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndites sanitaarraie nime all lageraiet, mis kaitsealadel on reeglina keelatud. Kaitsealade elurikkust tõsiselt ohustavat eelnõu ei ole saadetud kooskõlastamiseks ühelegi huvigrupile. Keskkonnaühendused soovitavad ministeeriumil muudatustest loobuda.

Plaanitav määruse muudatus võimaldaks teha näiteks tormi tagajärjel kahjustada saanud kaitsealuses metsas kergekäeliselt lageraie, väites, et tegemist on sanitaarraiega. Nõnda võib oluliselt kahjustada kaitsealust objekti ning metsa bioloogilist mitmekesisust.

Keskkonnaühendused esitasid täna ministeeriumile oma seisukoha, kus rõhutavad lisaks eelmainitule, et ministri määrusega kaitsealade kaitsekorra leevendamist ei saa pidada sobivaks õigusloomeks. Samuti juhivad ühendused tähelepanu, et planeeritavad muudatused ei ole kooskõlastatud ühegi huvigrupiga ning muudatuste koostajate hulgas ei ole ühtegi looduskaitse valdkonna ametnikku ega spetsialisti. Ühenduste esitatud seisukoha leiab siit.

Kõnealuse metsa majandamise eeskirja muudatus riputati eelnõude infosüsteemi vaid viieks tööpäevaks ning saadeti kooskõlastamiseks üksnes ministeeriumidele. Peale kinnitamist peaks määrus jõustuma 1. septembril 2017. Lisaks on ministeerium hiljaaegu koostanud vääriselupaikade määruse muutmise eelnõu, millega samuti huvigruppe kaasamata olulisi muutusi planeeritakse. Näiteks saab erametsas asuvat haruldaste või ohustatud liikidega vääriselupaika keskkonnaregistrisse kanda edaspidi üksnes maaomaniku nõusolekul.

MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing
MTÜ Kotkaklubi
SA Eestimaa Looduse Fond
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus
MTÜ Eesti Roheline Liikumine
MTÜ Balti Keskkonnafoorum
Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing ”Sorex”
MTÜ Läänerannik
Pärandkoosluste Kaitse Ühing
Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering

Foto: Kristiina Kübarsepp

 

 


20. novembri ekstreemumid 2007-2017

AastaMaks.KeskmineMin.
20175,2°C1,24°C-1,6°C
20167,7°C4,02°C0,1°C
20157,9°C4,91°C1,2°C
20144,5°C-2,80°C-11,7°C
20138,0°C5,38°C3,6°C
20128,6°C4,79°C2,1°C
20117,2°C-0,39°C-7,8°C
20106,4°C2,41°C-0,7°C
20098,4°C6,21°C0,9°C
20086,8°C0,88°C-5,5°C
20076,7°C2,65°C-5,6°C

Ilmateenistuse ennustus

-3...3°C
-1...3°C
0...-6°C
-2...3°C
-6...3°C
-1...6°C
-2...5°C
1...8°C

Rõhkkonnad Eestis

PäevMadal- rõhkkondKõrg- rõhkkond
19.11.Peter
18.11.Peter
17.11.Peter
16.11.Yaprak
15.11.Michael

Ennustuse täpsuse jooksva kuu parimad

AllikasPäevi%
Yr.no195,88%
Yr.no295,00%
Yr.no394,38%
Ilmateenistus 194,13%
Ilmateenistus 293,50%

Päevarekordid

Täna Tallinnas kõige soojem on olnud 10,7°C (1978) ja külmem -16,6°C (1933).

Täna Tartus kõige soojem on olnud 10,5°C (1978) ja külmem -20,0°C (1965).

Facebook

Ilmateenistuse hoiatused

Külastatavus

Maa magnetväli

Tänane kuufaas

3,4% on kuu nähtav.
28 päeva on noorkuuni.
Noorkuu

UV-indeks Tõraveres

Veebimajutus

Süsteemimootor

drupal

HTML raamistik

bootstrap 3

Kujundus

bootswatch

Reklaam

adsense

Sisuedastusvõrk