Eesti Ornitoloogiaühing

Telli voog Uudisvoog Eesti Ornitoloogiaühing
Internetiaadress: https://www.eoy.ee
Uuendatud: 21 tundi 30 minutit tagasi

Eesti Ornitoloogiaühingu avatud suveseminar Alam-Pedja looduskaitsealal Kirnas

31. Mai 2018 - 10:49

Selleaastane Eesti Ornitoloogiaühingu avatud suveseminar toimub 30. juunist 1. juulini Alam-Pedja looduskaitseala servas Kaitseliidu Kirna õppekeskuses. See on linnuhuviliste iga-aastane suurim kokkusaamine Eestis, mis toimub sel korral juba 22. korda. Suveseminar on avatud kõigile huvilistele, osalemiseks ei pea olema Eesti Ornitoloogiaühingu liige. 

Suveseminaril saab kuulata ettekandeid Alam-Pedja luhtade ja jõgede elustikust ning sealsete loodusväärtuste taastamisest, toimuvad retked sealse looduse märkamiseks ja tundmaõppimiseks. Tegevusi on nii täiskasvanutele kui ka lastele, samuti on lõke, muusika, võistlused ja palju muud.  

Registreeru suveseminarile siin!

Oluline korralduslik info (pdf)

Programm (pdf)

Suvepäevade asukoht kaardil

 

OLULINE KORRALDUSLIK INFO

REGISTREERUMINE 
Suveseminarile saab registreeruda kuni 25. juunini EOÜ kodulehel oleva elektroonilise ankeedi kaudu või helistades telefonil 742 2195. Kuna õppekeskuses ööbimiskohtade ning bussis ja retkedel osalemiste arv on piiratud, jagatakse kohad registreerumise järjekorras. 

TRANSPORT 
Laupäeval kell 10.30 väljub Tartu raudteejaama eest suvepäevadele tellitud buss. Pühapäeval Kirnast kell 13.30 väljuv buss viib soovijad Tartusse tagasi. Bussiga suvepäevadele tulemise soovist tuleb registreerumisel teada anda. 

MAJUTUS 
Ööbida saab Kirna õppekeskuses 6-8-kohalistes tubades. Majutuse hind, mis sisaldab ka voodipesu, on 5 eurot inimese kohta. Telkimine õppekeskuse ümbruses on tasuta. Kõik osalejad (ka telkijad) saavad kasutada õppekeskuse tualette ja dušširuume. 

TOITLUSTAMINE
Toitlustamine on Kirna õppekeskuse sööklas. Laupäeva lõunasöök maksab 6 eurot, õhtusöök 7,20, pühapäeva hommikusöök 5,40 ja lõunasöök 6 eurot. Registreerimisel tuleb toidukorrad ette tellida. 

Lähim toidukauplus asub umbes 6 kilomeetri kaugusel Puurmanis ja on avatud iga päev kell 09.00-19.00.

Kirna õppekeskuses on kohviautomaat, millest saab sularaha eest kohvi osta (varuge sente).

KANUURETKED 
Suveseminari kavas on kokku kolm kanuuretke Pedja jõel (Puurmani sillast Kirna sillani). Retki korraldab kanuumatkad.ee. Kanuuretke hind on 20 eurot inimese (nii laps kui ka täiskasvanu) kohta. Osalemissoovist tuleb registreerimisel teada anda. Kohtade arv on piiratud. 

OSAVÕTUTASUD
Eesti Ornitoloogiaühingu liikmetele: täiskasvanud 6 eurot kuni 18-aastased 3 eurot 
Külalistele: täiskasvanud 12 eurot kuni 18-aastased 6 eurot
Eelkooliealised on tasuta 
NB! Osaluvõtutasudele lisandub majutuse, toitlustamise ja kanuuretke maksumus (ka eelkooliealistele).

Suveseminaril osalemise eest saab arveldada kohapeal sularahas. 

Suveseminaril saab tasuda ka liikmemaksu, osta meeneid, linnuraamatuid ja -märke jm. Sularahaautomaati läheduses ei ole. 

Teavet suveseminari kohta saab telefonilt 742 2195 või aadressilt eoy@eoy.ee.

PROGRAMM

30. juuni, laupäev
Alates 10.00 saabumine, registreerimine
11.30–12.00 Avamine
12.00–13.00 Ettekanded:
• Urmas Sellis ja Joosep Tuvi „Alam-Pedja luhtade linnustikust“ 
• Leho Luigujõe „Rohunepp Eestis“ 
13.00–14.00 Lõunasöök
14.30–15.30 Ettekanded:
• Jaak-Albert Metsoja „Lamminiidu taastamine ja hooldamine - kellele tuleb kasuks, kui pingutused lähevad luhta?“
• Meelis Tambets „Alam-Pedja vanajõed ja nende elustik“ 
14.30–15.30 Vee-elustiku õpituba kooliõpilastele. Juhendab Aire Orula 
15.00–17.00 Kanuuretk Pedja jõel (Puurmani sillast Kirna sillani)
15.30–16.30 Taimeretk. Juhendab Jaak-Albert Metsoja
16.30–17.30 Aarne Tuule „Droonid linnu-uuringutes“
16.30–17.30 Metsloomaprogramm lastele. Juhendab Aire Orula
17.30–18.00 Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu koosolek
18.00–19.00 Õhtusöök
19.00–19.45 Arne Ader „Alam-Pedja lugu: märkmeid linnuretkedelt sõnas ja pildis“
Alates 20.00 lõkkeõhtu ja Aasta lind 2019 välja kuulutamine
21.00 Muusikat teeb InBoil 
22.00–24.00 Kanuuretk Pedja jõel (Puurmani sillast Kirna sillani)
22.30 Öölaulikute retk Kirna luhal

1. juuli, pühapäev
06.00–08.00 Linnuõpe õppekeskuse ümbruses 
08.00–09.00 Hommikusöök
09.00–10.30 Kalapüük (lastele)
09.00–11.00 Kanuuretk Pedja jõel (Puurmani sillast Kirna sillani)
10.30–11.30 Kutsemeisterlikkuse võistlus algajatele (läbiviija Martin Tikk)
10.30–11.30 Kutsemeisterlikkuse võistlus edasijõudnutele (läbiviijad Mariliis Paal ja Jan Nordblad) 
12.00 Lõpetamine
12.30–13.30 Lõunasöök ja ärasõit

 

 

 

Pesitsusaegne raie on lindude tahtlik surmamine

23. Mai 2018 - 11:13

Eesti Ornitoloogiaühing tuletab meelde, et kätte on jõudnud lindude pesitsuse kõrgaeg, mil iga pädev ja heatahtlik raieloa väljaandja ja metsandustöötaja peaks pidama metsades raierahu. Metsaraied praegusel ajal on käsitletavad lindude tahtliku surmamise ning looduskaitseseaduse rikkumisena, mille eest on ette nähtud rahatrahv.
 
Eestis pesitseb sadakond liiki metsalinde, kelle pesitsusaeg vältab veebruarist augustini. „Valdav enamus Eesti metsalindudest pesitsevad nelja kuu vältel aprillist juulini ning Eestis pole praegu ühtegi metsatukka, kus linnud ei pesitseks“, ütles EOÜ linnukaitse programmijuht Veljo Volke. „Keskmiselt pesitseb Eesti vanades metsades 11 linnupaari hektaril, kusjuures linnametsades võib see number olla suuremgi.“
 
Lisaks metsadele tuleb praegu olla hoolikas ka asulates üksikpuude, hekkide, võsa ja alusmetsa raiumisega. Asulates algab pesitsemine märtsis ja viimased linnud lõpetavad 20. augusti paiku. „Enamasti jäävad pesitsevad linnud märkamatuks, sest nad ei soovi, et nende pesad oleksid hõlpsasti leitavad,“ kommenteeris Veljo Volke. „Kõige kindlam on lükata suveks kavandatud raied augusti lõpudekaadi, sest selleks ajaks on pesitsemine lõppenud. Kui tahta varem raiuda, siis tuleb kaasata kogemustega linnutundjaid, kes suudavad pesitsemise tuvastada.“
 
Pesitsusaegse raierahu kontseptsiooni pakkus välja EOÜ linnukaitsekomisjon Asko Lõhmuse juhtimisel 1999. aastal. Alates 2003. aastast peab osades metsatüüpides ja osade raieliikide korral 2-kuisest raierahust kinni RMK, kelle majandusnäitajaid pole see negatiivselt mõjutanud. Üle-eestilist raierahu pole Eestis kunagi välja kuulutatud, kuigi alates 2007. aastast on Metsaseadusega vastav volitus keskkonnaministrile antud. Praegu on Riigikogus esimese lugemise läbinud Metsaseaduse § 40 muutmise seaduse eelnõu 420 SE, mis kehtestaks üldise kahekuise raierahu. Eelnõuga tuleb EOÜ hinnangul kindlasti edasi liikuda ja praegusel Riigikogu koosseisul tuleks eelnõu veidi muudetud kujul (raierahu kolme kuu pikkuseks ja teatud erandite sisseviimine) ka vastu võtta.
 
Lisainfo:
Raie- ja pesitsusrahu käsitlevad sätted Eesti seadusandluses:
Metsaseaduse § 40 lg 10: Loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil võib valdkonna eest vastutav minister määrusega piirata mitme rindega puistus ja segapuistus raie tegemist ajavahemikul 15. aprillist 15. juunini. 
Loomakaitseseaduse § 7 lg 1 p 3: Looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimiseks on korrakaitseorganil õigus peatada mäe- ja metsatööd looduses vabalt elavate loomade sigimisperioodiks. 
Looduskaitseseaduse § 55 lg 6’ p 1: Keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–5 sätestatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel.

Metsaseaduse § 40 muutmise seaduse eelnõu 420 SE

Foto autor: Andres Tennus

Tornide linnuvaatluspäeval kohati enim liike Ilmatsalus

14. Mai 2018 - 7:57

Laupäeval, 12. mail toimus Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatud tornide linnuvaatlus. Tornide linnuvaatlusel laekusid tulemused 13 vaatetornist, kus vaadeldi ühtekokku 148 liiki linde. Vaatlustorne külastas enam kui 70 huvilist.

Seekordne tornide linnuvaatluspäev oli kõikjal soe ja päikseline. See oli küll meeldiv vaatlejatele ja torne külastanud huvilistele, aga paljudes kohtades täheldati just sooja ilma tõttu lindude väiksemat laulmisaktiivsust. Paljudes vaatluspaikades täheldati hanede ja laglede rännet, kes on just praegu jätkamas oma rännet arktilistele pesitsusaladele Loode-Venemaal ja Skandinaavias. 
Kõige enam liike õnnestus tänavu registreerida Ilmatsalu vaatlustornist, kus Mariliis Paal ja Raul Vilk vaatlesid 8 tunni vältel 90 linnuliiki. 

Suuremaid haruldusi seekordsel tornide vaatluspäeval ei kohatud, kuid linnutornidest nähti siiski palju põnevaid või äsja rändelt saabunud linnuliike, nagu rukkirääk, naaskelnokk, peoleo, kuldhänilane ja kukkurtihane. 

Tornide linnuvaatluspäeva tulemused (xls)

Eesti Ornitoloogiaühing tänab kõiki tornide linnuvaatluspäeva juhendajaid: Sten Lassmann, Eedi Lelov, Toomas Mastik, Linda Metsaorg, Kalle Muru, Riho Männik, Urmas Männik, Kadri Niinsalu, Margus Ots, Mariliis Paal, Vilja Padonik, Marko Valker, Raul Vilk. 

 

Foto (Ilmatsalu vaatlustorn): www.loodusegakoos.ee

Valmis juhend kaldapääsukeste elupaikade majandamise kohta

4. Mai 2018 - 12:41

Eesti Ornitoloogiaühingus on valminud kaldapääsukese elupaikade majandamise juhend kaevandus- ja ehitusettevõtetele. Kaldapääsuke on liik, kes pesitseb sageli karjääride järskudes nõlvades ja puistangutes, ehitusplatsidel ja teetammide või vundamendiaukude nõlvades. Kuna lindudele sobilikud tingimused paiknevad tihti just aktiivses töötsoonis, võib huvide ristumine tekitada probleeme. Selliste olukordade ennetamiseks on Eesti Ornitoloogiaühing koostanudki juhendi.

Kaldapääsuke on Eesti ja Euroopa kõige pisem pääsuke, kes on jõekallaste ja liivakivipaljandite kõrval ammust aega pesitsenud ka liiva- ja kruusaaukudes. Tänapäeval pesitseb kaldapääsuke Euroopas valdavalt karjäärides, sest looduslikke elupaiku on jäänud jõesängide õgvendamise, tammide ja kaldakindlustuste rajamise tõttu järjest vähemaks. Eestis pesitsevad kaldapääsukesed veel siiski ka looduslikes elupaikades, kuid inimtekkelised elupaigad on meie kaldapääsukeste jaoks samuti väga tähtsad. Eestis pesitseb 5000 – 10 000 paari kaldapääsukesi ja ta on III kaitsekategooria liigina meil kaitse all. 

Juhendist „Kaldapääsuke karjäärides ja ehitusplatsidel. Juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele“ leiab infot kaldapääsukeste pereelu, sobilike pesitsustingimuste säilitamise ja loomise, aga ka pesitsuse ennetamise võimaluste kohta. Info ja soovitused on kokkuvõtlikult koondatud ka kaldapääsukese posterile, mis on saadaval nii pdf-failina kui ka trükitud kujul. Juhendi koostamisse andsid oma panuse 45 kaevandusettevõtjat, kes jagasid oma kogemusi, vastates kaldapääsukese teemalisele küsitlusele.

Juhendi on koostanud Liis Keerberg, toimetanud Veljo Volke ja kujundanud Sveta Bogomolova.
Projekti "Sand martin conservation in Estonian quarries" toetavad AS Kunda Nordic Tsement, HeidelbergCement Group, BirdLife International ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. 

Foto autor: Liis Keerberg

Tornide linnuvaatluspäeval selgub tänavune linnurikkaim vaatlustorn

4. Mai 2018 - 10:47

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnuhuvilisi laupäeval, 12. mail tornide linnuvaatluspäevale. Üle Eesti ootavad huvilisi vaatlustornides kogenud linnutundjad, et üheskoos linde vaadelda ja määrata. See on hea võimalus, et parandada oma linnutundmisoskust ja veeta hommik kevadises linnumelus! Ühtlasi selgub tänavune liigirikkaim vaatlustorn. 

Juhendajatega tornide asukohad ja külastusajad leiab allolevalt kaardilt. NB! Kaarti täiendatakse jooksvalt. Tornide külastamiseks end eelnevalt registreerima ei pea. 

 

Kui soovid samuti tornikülastajaid linnuvaatlustes juhendada, siis anna sellest teada 10. maiks koordinaator Tarvo Valkerile.

Tornide linnuvaatluspäeval saab osaleda ka omal käel. Selleks tuleb laupäeval minna mõnda vaatlustorni ja kirja panna kõik nähtud ja kuuldud linnuliigid. Vaatlustulemused palume edastada koordinaator Tarvo Valkerile e-posti teel tarvo.valker@eoy.ee hiljemalt laupäeval, 12. mail kell 18. Kirja tuleb panna vaatluse koht ja kellaaeg, kohatud liikide nimekiri, vaatlejate nimed ja arv. Lisainfo: Tarvo Valker, tarvo.valker@eoy.ee, tel 53932684. 

 

Anneta meile fotosid lindudest!

2. Mai 2018 - 14:23

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub üles kõiki linnusõpru annetama EOÜ-le oma fotosid lindudest, nende elupaikadest ja kokkupuudetest inimtegevusega. EOÜ kasutab linnufotosid selleks, et illustreerida lindudega seotud teemasid EOÜ väljaannetes ja veebis ning edendada seeläbi EOÜ linnuhariduslikku ja linnukaitselist tööd. Fotosid annetades saavad loodusesõbrad oma loominguga Eesti lindude käekäigu parandamisele kaasa aidata.

Fototehnika on kättesaadav laiemalt kui kunagi varem ja paljud loodushuvilised on innukate pildistajatena tabanud väga põnevaid ja ilusaid momente. Väga oodatud on fotod kõikidest Eestis esinevatest linnuliikidest, tegevusjälgedest, lindudest loomulikus või ootamatus keskkonnas ning lindude positiivsetest ja negatiivsetest kokkupuudetest inimestega.

Ornitoloogiaühingul läheb linnufotosid vaja peaaegu igapäevaselt, kuna EOÜ koostab õppematerjale ja trükiseid, annab välja teabelehte “Tiirutaja”, avaldab pressiteateid, uudiseid ja uudiskirju ning juhib vabatahtlike osalusega vaatlus- ja seireprojekte. Samuti on praegu tegemisel EOÜ uus koduleht. 

Kuidas fotosid annetada?
1) Vaata oma fotoarhiivist, kas Sul leidub pilte lindudest, nende elupaikadest ja kokkupuudetest inimtegevusega, mis võiksid sobida illustreerima linnustikuga seotud teemasid EOÜ väljaannetes, õppematerjalides, kodulehel või Facebookis.  
2) Foto peaks olema JPEG (JPG) failiformaadis, pikema külje pikkus soovitavalt vähemalt  3000 pikslit (miinimum 1500 pikslit). 
3) Koonda fotod mõnda failide jagamiseks mõeldud keskkonda nagu WeTransfer, DropBox, Google Drive või Google Photos. Kontrolli, et jagamise link toimiks. 
4) Kopeeri fotode asukoha link EOÜ fotoannetuse veebiankeeti. Palun täida seal ka muud väljad. Ankeeti saab lisada täpsustavaid selgitusi piltide kohta. 
5) Juhul, kui Sinu annetatavad fotod ei ole digitaalsel kujul või tekib muid küsimusi,  võta ühendust Meelis Uustaliga - meelis.uustal@eoy.ee.

Fotode annetaja ja kasutaja õigused ja kohustused
EOÜ lähtub fotode kasutamisel Creative Commonsi litsentsist BY-NC-SA. 
Foto annetaja (autor):
- annab Eesti Ornitoloogiaühingule loa fotot vajadusel töödelda, näiteks sobivasse suurusesse lõigata või kasutada tasuta trükiste kujundamisel;
- säilitab õigused kasutada fotot oma soovide ja vajaduste järgi.

Eesti Ornitoloogiaühing:
- kasutab fotosid mitteärilistel eesmärkidel Eesti linnustiku tutvustamisel,  uurimisel ja kaitsel;
- viitab fotot kasutades autorile.

Kõigi annetajate nimed tuuakse välja EOÜ 2018. a sügisel valmival uuel kodulehel.   

Suur tänu kõigile annetajatele!

EOÜ 97. sünnipäeva matk läks igati korda!

30. Aprill 2018 - 16:17

Laupäeval kogunes Alam-Pedjal mõnus seltskond loodushuvilisi matkajaid, kellega üheskoos tähistasime EOÜ 97. sünnipäeva. Matka läbivaks teemaks oli raierahu, mida aitas meil lahti mõtestada TÜ looduskaitsebioloogia töörühma juht Asko Lõhmus, kes ligi 20 aastat tagasi raierahu kontseptsiooniga välja tuli. Osalejad said kuulda raierahu saamisloost, metsisest, metsalinnustiku kaitsest ja kuidas Alam-Pedjal elu käib. 

Matk oli pühendatud raierahule, kuna EOÜ seisukoht on, et Eesti metsades peaksid raietööd peatuma perioodiks 15. aprillist 15. juulini. Eesti metsalinnustiku seisund halveneb iga aastaga ning ebaeetiline pesitsusaegne raie muuda lindude olukorda veelgi raskemaks. Juba üle 15 aasta kehtib raierahu riigimetsade teatud metsatüüpides ja teatud raieliikide puhul, kuid erametsades sõltub raierahust kinnipidamine metsaomanikust. 

Matkajatel vedas nii ilmaga kui ka lindudega. Näiteks said kõik jälgida, kuidas hallpea-rähn ja musträhn pesa ehitavad, nii et laastud lendavad, samuti jäid silma mitmed äsja saabunud rändlinnud.

Täname Urmas Abelit idee välja pakkumise eest ning Asko Lõhmust, Andres Kalameest, Pille Tammurit ja Triin Libet matkaseltskonnale põnevate juttude ja uute teadmiste jagamise eest!

Vaata rohkem fotosid meie Facebooki lehelt!

 

Lihavõtte linnuvaatluse lõplikud tulemused

23. Aprill 2018 - 11:29

Lihavõtte linnuvaatluspäevadel (31.03-01.04) pandi tänavu kirja üle 53 000 linnu 130 liigist. See on üks viimaste aastate kesisemaid tulemusi, mis oli tingitud varasest kuupäevast ja hilisest kevadest. Linnuvaatluspäevadel osales kokku 335 vaatlejat üle Eesti.

Kohatud lindude ja liikide arv sõltub paljustki lihavõtte linnuvaatluse ajast - mida varasemale kuupäevale lihavõtted langevad, seda vähem kohatakse linde ja erinevaid liike. Samuti mängivad olulist rolli ilmaolud, mis tänavuste lihavõtete ajal olid pigem külmapoolsed. Lisaks olid paljud veekogud veel jääkaane all.

Enim linde lugesid kokku Vello Tarning, Leho Aaslaid, Tiiu Teras, Õie Korell, Merle Kääri ja Anu Ladvik Hiiumaal (kokku 3818 lindu). Hiiumaal kohati ka üldarvestuses enim linde. Rohkelt vaatlusi pani kirja veel Kaarel Võhandu Harjumaal (2282 lindu) ning Tiiu Tali, Monika Bondarenko ja Urmas Männik Saaremaal (2111 lindu). Enim liike (61) õnnestus kohata Anu Arakil ja Toomas Truul Saaremaal ning teekonnal Viljandimaale.

Kõige rohkem nähti üle Eesti kühmnokk-luiki (2862) ja sinikael-parte (2859). Palju kohati ka tuttvarte (3638), aga nende puhul loendati ühte tuhandepealist parve samas asukohas mitme vaatleja poolt. Kõige sagedamini kohati rasvatihast (esines 202 nimekirjas) ja sinitihast (esines 164 nimekirjas). Tänavust aasta lindu metsist kohati viiel korral, kokku kuuldi-nähti kuut lindu. Vaatluspäevade kõige põnevamateks leidudeks võib pidada sarviklõokese ja tuttlõokese kohtamist. 

Tutvu lihavõtte linnuvaatluse tulemustega lingilt (.pdf fail)

Eesti Ornitoloogiaühing tänab kõiki vaatlejaid, linnuretkede korraldajaid, eElurikkuse tiimi ning OÜ-d 5D Vision online vaatlusvormi eest.

Lisainfo: Kristiina Kübarsepp, kristiina.kybarsepp@eoy.ee

Fotol sinikael-part, autor Villu Anvelt.

Tule raierahu matkale EOÜ sünnipäeva tähistama!

18. Aprill 2018 - 12:33

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub oma sünnipäeva puhul kõiki loodushuvilisi  28. aprillil toimuvale raierahu matkale! Soovime oma sünnipäeva eel juhtida kõigi tähelepanu kehtivale raierahule ja selle olulisusele Eesti looduse elurikkusele.
 
Matkame Alam-Pedja looduskaitsealal. Matka pikkus on 6,5 km, mille käigus toimuvad mitmed vahepeatused, kus räägime  metsade, raierahu ja lindude teemadel. Lisaks teeme teel punktist punkti lindude kuulamise pause. Ootame teid kogu perega meeldivat päeva veetma kaunis looduses! Osalejatel palume end kindlasti eelnevalt matkale registreerida!

Raierahu matkal osalemine on tasuta. Matk toimub EOÜ mälumängul kogutud annetuste eest. 
 
Ajakava
09.30–10.00 kogunemine Ristsaarel
10.00 EOÜ juhataja tervitussõnad 
10.10 Asko Lõhmus tutvustab raierahu sünnilugu ja tähtsust elustikule
10.30 start matkale
0,8 km – Väike-Raudoja talu punkt: kuidas elab üks Alam-Pedja talu?
2,3 km – Selli-Sillaotsa matkaraja alguskoht: kohalike metsatüüpide linnustik
3,1 km – Rabasaarte punkt: kuidas kujuneb mets rabasaartele
3,6 km – Selli-Sillaotsa matkaraja lõpp-punkt: puhke- ja joogipaus
4,5 km – Metsise punkt: millist metsa vajab metsis, aasta lind 2018?
6,5 km – Palupõhja punkt: Asko Lõhmus räägib metsakaitsealade tähtsusest ja vajalikkusest. 
Matka lõpetamine orienteeruvalt kell 14.
 
Matka marsruut
6,5 km pikkune rada kulgeb mööda sõiduteed Ristsaarelt Palupõhjale ning läbib Alam-Pedja looduskaitseala looduskauneid kohti. Tegemist on kruusaga kaetud pinnaseteega, mis kuiva ilmaga on veidi tolmune ja märja ilmaga veidi mudane. Rajal liikumise kiiruse valib iga osaleja ise! Vaata matka marsruuti siit kaardilt.  


 
Registreerumine
Osalejatel palume registreerida end hiljemalt 25. aprillil.
 
Transport
Stardipaika Ristsaares tuleb iga osaleja ise. Auto saab jätta stardikoha lähedale - jälgige viiteid koha peal! Matkamisest väsinud osalejad sõidutavad finišisse ja hiljem starti tagasi julgestusautod. 
 
Varustus ja ettevalmistus
Võta kindlasti kaasa: 
- Mugavad matkariided
- Täidetud veepudel (min 1 liiter vett)
- Mugavad matkajalatsid
- Laetud akuga mobiiltelefon
- Söögivalik omal soovil matka ajal
 
Soovituslik:
- Käimiskepid
- Binokkel
- Fotoaparaat
- Linnumääraja
- Kuivad vahetusriided
 
Riided vali sõltuvalt ilmast, sest matk toimub iga ilmaga!
 
Toitlustus
Oma veevarusid on võimalik täiendada Sillaotsa punktis. Finišis pakutakse kõigile osalejatele sooja suppi, teed ja morssi. Soovitatav on ka ise oma toidukott ja veepudel kaasa võtta.
 
Mida kinkida Ornitoloogiaühingule sünnipäevaks?
Eesti Ornitoloogiaühing seisab Eesti lindude hea käekäigu eest. Et meil oleks selleks rohkem võimalusi, siis kinkide ja lillede asemel kogub EOÜ oma sünnipäeval annetusi linnukaitse ja EOÜ tegevuse toetuseks. Annetusi saab teha kohapeal sularahas, annetuskeskkonnas “Ma armastan aidata” või ülekandega. EOÜ annetuskontod on:
Swedbank: EE25 2200 2210 2372 8517
SEB  EE85 1010 2200 1676 6014
Ülekande saajaks märkida Eesti Ornitoloogiaühing, selgitusse EOÜ97. Lisades selgitusse ka oma isikukoodi saab annetaja järgmise aasta tuludeklaratsiooni kaudu annetuselt tagasi 20% tulumaksu osa.
 
Lisateave
Matka korraldus: Kristiina Kübarsepp, tel 5330 8916, kristiina.kybarsepp@eoy.ee 
Raierahu: Veljo Volke, tel 56157088, veljo.volke@eoy.ee 

Hanede tapmine kevadrändel on sügavalt ebaeetiline ja kasutu

12. Aprill 2018 - 10:24

Eesti ja Euroopa loodushoiu üks aluspõhimõtteid on, et paljunevaid ja paljunemiseks valmistuvaid loomi ei tapeta: nende pesi ei lõhuta ja neile ei peeta kevadel jahti. Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjon leiab, et hanede tapmine kevadrändel on sügavalt ebaeetiline ja samas ka kasutu tegevus, sest see rahuldab vaid kättemaksuhimu ning ei lahenda hanekahjustuste probleemi mittesurmavatest heidutusmeetoditest mõjusamalt.

Eestis kasutatakse hanede peletamiseks põldudelt mitmeid võtteid, mis linde ei surma, aga mille koosmõjus saab hanekahjusid ära hoida või oluliselt vähendada. Nendeks on erinevad nähtavad ja helitekitavad (gaasipaugutid ja -püstolid) hirmutusvahendid, samuti keemilised vahendid, mis muudavad kultuurid hanedele mittesöödavaks, kuid on inimesele ohutud.

Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole võimalik hanede asurkondade suurust ja seeläbi hanekahjustusi küttimise abil mõjutada kevad- ega sügisjahiga. Samuti puuduvad teaduslikud tõendid selle kohta, et parvest paari hane tapmine oleks efektiivsem peletusmeede kui lindude hirmutamine peletushelidega. Kuivõrd mittesurmavad meetodid neid õigesti rakendades toimivad, ei ole hanede kevadine surmamine põhjendatud.

Lisaks hirmutamismeetmete rakendamisele tuleb Eestis kaaluda ka sööda- ehk kompensatsioonipõldude rajamist, kuhu haned ja lagled lendavad toituma siis, kui nad on ühelt põllult minema peletatud. „Praegu leiavad haned uue kaitsmata põllu ja söövad seda isukamalt, sest lindude lendu ajamine suurendab nende energiakulu ja nad vajavad rohkem toitu,“ sõnas EOÜ linnukaitse programmijuht Veljo Volke. „Põllumeeste murele kiiret ja lihtsat lahendust ei olegi, kasutada tuleb kõiki põldude kaitsmise viise peale kevadjahi,“ lisas Veljo Volke.

Oluline on märkida, et heidutusjahti saab Eestis juba praegu pidada sügisesel linnujahihooajal, kuid tänane jahipraktika, kus sügisel lastakse hanesid eelkõige märgaladel või peibutistega kõrrepõldudel, ainult suurendab kahjusid, sest linnud peletatakse põldudele.

Eesti Ornitoloogiaühingu hinnangul on probleemi lahendamiseks vajalik tagada hanedele rahualade olemasolu. Selleks on vajalik linnujahi piiramine märgaladel, kaitstavatel aladel ja nende naabruses, samuti rannaniitude tõhusam hooldus ja söödapõldude rajamine.

Eesti Ornitoloogiaühingu üldkoosolekul valiti uus nõukogu ja auliikmed

9. Aprill 2018 - 14:29

Laupäeval toimus Tartus Eesti Ornitoloogiaühingu üldkoosolek. EOÜ üldkoosolekul tutvustati EOÜ 2017. aasta majandusaasta aruannet ja 2018. aasta tegevusplaani. Samuti kohendati põhikirja ning valiti uus nõukogu ja kolm uut auliiget. 

Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu ehk volinike koosolek valitakse kolmeks aastaks ning uus koosseis on sedapuhku 11-liikmeline. Sinna kuuluvad Arne Ader, Antti Karlin, Triin Leetmaa, Leho Luigujõe, Olev Lüütsepp, Riho Marja, Marko Mägi, Renno Nellis, Peeter Raudsepp, Elle-Mari Talivee ja Aarne Tuule.

Üldkoosolekul valiti ka 3 uut EOÜ auliiget, kelleks said Mall Hiiemäe, Toomas Jüriado ja Ene Viht. 

Mall Hiiemäe (sündinud 09.01.1937) on folklorist, kes on kogunud Eesti rahvaluulet ja uurinud rahvakalendrit. Mall Hiiemäe on jätkanud Jakob Hurda, Matthias Johann Eiseni ja Mart Mägeri tööd Eesti linnupärimuse uurimisel ja vahendamisel. Linnuhuvilistele on Mall Hiiemäe tuttav mitmete põhjalike artiklite kaudu erinevatest Eesti linnuliikidest rahvapärimuses. Mall Hiiemäe on avaldanud ka raamatu „Väike linnuraamat rahvapärimusest“ (2016). Mall Hiiemäe on EOÜ linnunimetuste komisjoni liige. 

Toomas Jüriado (sündinud 13.07.1947) on keskkonnaajakirjanik, ajakirja Eesti Loodus sõnumitoimetaja. Pärast 1989. aastal Eesti Raadiosse tööle minemist sai Toomas Jüriadost kõigile tuttav raadiohääl. Ta on teinud aastaid loodusteemalisi raadiosaateid, milles on ta kuulajaid püüdnud linnu- ja linnulaulu teemadel harida. 1990. aastate teisel poolel oli Toomas Jüriado Eesti Ornitoloogiaühingu teabe- ja haridusjuht, tegeles aktiivselt avalikkuse teavitamisega linnukaitselistel ja linnuhariduslikel teemadel ning värbas EOÜ-sse uusi liikmeid. Toomas Jüriado on aasta linnu postmarkide idee algataja. Osava sõnaseadjana on ta ka paljude linnuhariduslike trükiste autor. 

Ene Viht (sündinud 06.08.1943) on ornitoloog, kes on keskendunud metsakanaliste (metsis, teder, laanepüü) uurimisele Eestis. Ene Viht hakkas metsakanaliste käekäiku Eestis süstemaatiliselt uurima 1970. aastate algusest ning tema eestvedamisel alustati 1978. aastal augustikuiste metsakanaliste loendustega püsimarsruutidel. Ene Vihti pikaajaline tegevus ornitoloogina on aluseks kõikide meie metsakanaliste bioloogia tundmisele Eestis. 

Üldkoosolekul tunnustati Andres Kalameest väga pikaajalise töö eest EOÜ juhtimisel ja arendamisel 21 aasta jooksul. Ühtlasi tänati panuse eest neid nõukogu liikmeid, kes uude nõukogu koosseisu ei kandideerinud: Jaanus Elts, Liis Keerberg, Margus Ots, Thea Perm, Veljo Runnel, Meelis Uustal, Tarvo Valker ja Peep Veedla.

Laupäeval toimub Eesti linnuatlase esitlus

5. Aprill 2018 - 20:10

Valminud on uus Eesti haudelinde käsitlev raamat „Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus“. Raamatu esitlus toimub laupäeval, 7. aprillil kell 15.00 – 16.00 Dorpati konverentsikeskuses (Turu 2, Tartu) ruumis Peterson pärast EOÜ üldkoosolekut. 

Tegemist on viimase 25 aasta kõige põhjalikuma Eesti haudelinde käsitleva raamatuga. See kauaoodatud teos põhineb aastatel 2003–2009 läbi viidud välitöödel ning on valminud üle 800 linnuhuvilise vabatahtliku töö tulemusena. Raamatu maht on 560 lk ja formaat 210x297. Teos on kõvakaanelises köites. Raamatu on koostanud Jaanus Elts, Andrus Kuus ja Eerik Leibak.

Uuest värvifotodega Eesti linnuatlasest leiab:

- kirjeldused 229 haudelinnuliigi leviku kohta meil ja maailmas ning ülevaated lindude elupaikade, asustusloo, arvukuse ja ohutegurite kohta Eestis,
- üle 660 kaardi, mis kirjeldavad iga liigi levikumustreid uue (2003–2009) ja vana (1976–1982) atlase koostamise ajal ning kahe atlaseperioodi võrdlust,
- ülevaatlikud „fenoribad“ iga haudeliigi kohaloleku, rände, munapesade ja pesapoegade aja kohta.

Lisaks leiab linnuatlasest mitmeid põhjalikke artikleid, teiste seas:

- kuidas on käinud linnuatlaste koostamine meil ja mujal,
- millised on linnuloenduste ja -seirete eripärad,
- kuidas on haudelinnustik kujunenud Eesti aladel pärast jääaja lõppu,
- milliseid maastikke ja elupaiku kasutavad haudelinnud Eestis täna.

Linnuatlast saab osta EOÜ kontorist Tartus ning alates aprilli keskpaigast ka suurematest raamatupoodidest. 

 

 

 

 

 

 

 

 

Metsisekaamera vahendusel saab jälgida salapärast metsisemängu

30. Märts 2018 - 18:50

Tänavuse aasta linnu - metsise -  kevadine mänguperiood on alanud ning nüüdsest saavad kõik loodushuvilised Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) metsisekaamera vahendusel sellest osa. Veebikaamera on paigaldatud metsiste mänguplatsile, kus metsised võivad viibida sõltuvalt kevadest kuni mai lõpuni. Erinevatest poosidest, liikumistest ja laulust koosnev metsiste pulmamäng on üks põnevamaid rituaale Eesti looduses, mida on õnnestunud näha vähestel.

Metsisekaamera paikneb ühel Võrumaa rabamännikus asuval metsiste mänguplatsil. Kuna metsiste mänguplats hõlmab suurt ala, siis on kasutatud kaamerat, mida moderaator saab liigutada, kallutada ja zoomida. Põhjalikumalt saab metsisekaamerast lugeda metsise kodulehelt.
 
Metsised ei tegutse kaamera ees ööpäevaringselt. Metsisemängu nägemiseks tasub kaamerat jälgima asuda paar tundi enne päikesetõusu, praegu kella viie paiku hommikul. Mängu kõrghetk on päikesetõusu ajal ja sellele järgnevatel tundidel. Keskhommikul lendavad metsised puudele ja kaugemale sööma. Päikeseloojangu eel ja järel naasevad metsised valju tiivarobinaga mänguplatsi kohal kõrguvatele puudele, kuhu nad jäävad ööbima. Veebikaamera salvestust 27. märtsi hommikul mänguplatsil tegutsenud metsisekukest saab vaadata siit.
 
Kuna metsisemängude külastamine on praegu keelatud, annab metsisekaamera haruldase võimaluse nende väga inimpelglike ja kaitsealuste lindude mängu reaalajas jälgida. Kuidas looduses metsisega kohtudes käituda, saab lugeda metsiseaasta meelespeast.
 
EOÜ ootab endiselt infot ka hullude metsiste kohta, kes ei karda inimest, tikuvad aeda ja võivad isegi rünnata. Selleks palume vaatlused sisestada vastavasse kaardirakendusse.
 
Metsisekaamera ülekanne toimub koostöös Kotkaklubi, EENET-i ja Looduskalendri portaaliga, aasta lindu toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. 
 
Lisainfo:
Metsisekaamera otselink: http://tv.eenet.ee/metsis.html 
Striim nutiseadmetel (iPhone/iPad, Android): http://tv.eenet.ee/hls/metsis.m3u8
Metsis – aasta lind 2018 veebileht: www.eoy.ee/metsis
Metsisekaamera jälgijate foorum - http://www.looduskalender.ee/forum/viewtopic.php?f=102&t=922

Linnade linnuvaatlusel märgati enim liike taas Tallinnas

26. Märts 2018 - 8:00

Täna toimus Eesti Ornitoloogiaühingu poolt korraldatav igakevadine linnade linnuvaatlus. Üritusel lõi kaasa 115 huvilist, kes tegutsesid 24 erinevas Eestimaa linnas.

Kui linnade linnuvaatlusest osavõtnud linnade ja vaatlejate arv oli sarnane eelnevate aastatega, siis kohatud liikide hulk jäi viimase paari aastaga võrreldes selgelt väiksemaks. Linnades märgati täna 99 linnuliiki, mida on 16 liigi võrra vähem kui mullusel varajasel kevadel.

Kohatud liikide arv jäi tänavu tagasihoidlikumaks eeskätt võrdlemisi külma märtsikuu ja sellest tuleneva rändlindude hilisema saabumise tõttu. Siiski kohati mitmes linnas sookurgi, erinevaid hanesid, ristparte ning täheldati ka arvukat põldlõokeste rännet.

Küllaltki ootuspäraselt märgati ka tänavu enim liike Tallinnas, kus vaadeldi 65 erinevat liiki linde. Kuna madalamad siselahed on veel peaaegu täielikult jääs, siis jäid paljude mereäärsete linnade tulemused võrdväärseks sisemaalinnadega. Nii järgnes pealinnale 54 liigiga hoopiski Tartu, edestades kaks liiki vähem kirja saanud Haapsalut. Kõige enam ässliike (5) - ehk linde, keda teistes linnades ei kohatud, saadi kirja Paldiskis. 

Linnades kohati ka mitmeid väga põnevaid liike. Muuhulgas vaadeldi väikepütti, alki, krüüslit, nelja liiki kakke ning kaelus-turteltuvi. Sel hooajal tähelepanu köitnud urvalindude invasioon peegeldus ka linnade linnuvaatlusel – liiki ei kohatud üksnes ühes linnas ning tema oluliselt harvemini ettesattuvat lähisugulast hele-urvalindu märgati seekord koguni viies erinevas linnas.

Seekordsed ässliigid:
Haapsalu: suur-laukahni, lauk
Kärdla: rääkspart, rohukoskel
Paldiski, tõmmuvaeras, mustvaeras, alk, krüüsel, händkakk
Põltsamaa: kaelus-turteltuvi, mänsak
Sindi: väikepütt
Tallinn: viupart, laanepüü
Tartu: metskurvits
Tõrva: tuuletallaja, nõmmelõoke
Valga: kõrvukräts
Viljandi: punarind

Linnade linnuvaatlus 2018 lõplikud tulemused (.xls)

Eesti Ornitoloogiaühing tänab siinkohal kõiki osalejaid. Kindlasti toimub linnade linnuvaatluspäev ka järgmisel aastal – seda ikka märtsikuu viimasel pühapäeval.

Tarvo Valker

EOÜ linnade linnuvaatluspäeva koordinaator

Anna teada esimestest saabunud rändlindudest!

23. Märts 2018 - 15:25
Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub kõiki loodushuvilisi üles teada andma esimestest saabunud rändlindudest. Andmeid kogutakse EOÜ ornitofenoloogiliste vaatluste projekti raames, kus jälgitakse 35 tavalisema linnuliigi kevadisi saabumisaegu. Varajastest saabujatest on oodatud näiteks kiivitaja, põldlõokese, valge-toonekure ja metsvindi vaatlused.    Praeguseks on nähtud esimesi rändlinde peamiselt Lääne-Eestis, kuid üksikuid vaatlusi on tehtud ka sisemaal. Kohatud on juba selliseid rändlinde nagu põldlõoke, kiivitaja, õõnetuvi, hallhani, kuldnokk ja sookurg. Rändlindude saabumist saab jälgida kogu kevade edenedes alates märtsist kuni maikuuni. Oluline on üles märkida vaatluse kuupäev ja kellaaeg, kohatud liigid, isendite arv ja tegevus, võimalusel ka sugu ja vanus. Eriti oodatud on andmed Rapla-, Järva-, Jõgeva- ja Põlvamaalt, kust eelmisel aastal kogunes linnuvaatlusi kõige vähem.   Vaatlused tuleks saata aadressile feno@eoy.ee või sisestada PlutoFi linnuvaatluste andmebaasi.   Eestis on tehtud ornitofenoloogilisi vaatlusi alates 1922. aastast ja tegemist on ühe pikima traditsiooniga linnuvaatlusprojektiga. Kevadiste saabujate kohta andmete kogumisest saavad osa võtta kõik loodushuvilised.    Lisainfo:  Varasemate aastate EOÜ fenoloogiliste vaatluste kokkuvõtted PlutoFi andmebaasi kasutusjuhend (alla laetav)  Eesti linnuvaatluste andmebaas

Lihavõtte linnuvaatluspäevad 2018 toimuvad 31.03-01.04

12. Märts 2018 - 12:56

31.03 - 01.04 toimuvad traditsioonilised lihavõtte linnuvaatluspäevad. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub neil päevil kõiki õue saabunud kevadet tervitama ja linnuelu jälgima. Vaatluspäevadel osalemiseks ei pea tundma kõiki linde, oluline on vaid tähele panna enda ümber toimuvat. Toimuvad ka juhendajaga vaatlusretked. Väikese vaatlushetke võib teha enda koduaias, tunnisel jalutuskäigul või kogu nädalavahetuse vältaval linnuretkel. Linnuvaatluspäevadel osalejatel palume kõik kohatud linnud (keda tunned!) kirja panna ning kasvõi hinnanguliselt üles märkida, mitut lindu igast liigist kohtasite ning millised olid huvitavamad vaatlused või kohtumised lindudega.

Tulemused saab mugavalt sisestada siinsamas elektroonilisse ankeeti. 

 

 

Palume andmed edastada võimalusel juba pühapäeval, 1. aprillil, sest esimene kokkuvõte vaatluspäevadest tehakse uue nädala algul. Interneti puudumisel võib tulemusi saata ka postiga aadressil Veski 4, 51005 Tartu. Linnuvaatluspäevade tulemusi ootame nii interneti kui posti teel 10. aprillini.

Lihavõtte linnuvaatluspäevi korraldab Eesti Ornitoloogiaühing alates 1998. aastast. Selle eesmärk on tähistada lindude kevadist saabumist ning pöörata tähelepanu meie ümber tegutsevatele lindudele. 

Lisateave: Kristiina Kübarsepp, kristiina.kybarsepp@eoy.ee

Vaatluspäevi toetab OÜ 5D Vision

Lähenemas on linnade linnuvaatluspäev

12. Märts 2018 - 12:18

Rändlinnud on juba tasapisi meile saabuma hakanud ning nagu juba traditsiooniks saanud, siis korraldab Eesti Ornitoloogiaühing märtsikuu viimasel pühapäeval linnade linnuvaatluspäeva. Tänavune linnade linnuvaatlus toimub 25. märtsil.

Linnades leiduvale linnurikkusele ja alanud rändlindude saabumisele tähelepanu juhtiv üritus on oma kandepinda järjekindlalt laiendanud. Möödunud aastal laekusid vaatlustulemused juba 24 Eestimaa linnast ning osavõtjaid oli üle 110. Mullu kohati kõigi linnade peale kokku koguni 111 erinevat linnuliiki.

 

Linnade linnuvaatluse stardipauk antakse 25. märtsi varahommikul kell 5.00. Varasest kellaajast ei tasu end siiski lasta heidutada, sest arvesse lähevad kõik linnas tehtud linnuvaatlused, mis on tehtud kuni kella 13.00-ni. Seega peaks retkeks piisavalt aega olema ka hilisemal ärkajal.

Üritusest osavõtmiseks ei pea linnuretkel viibima kogu aja ning tundma ei pea kaugeltki kõiki meil esinevaid linnuliike. Peamine on vaid see, et leitakse kasvõi tunnikenegi aega linnades olevat linnurikkust imetleda ning seejuures pannakse kirja ikka vaid need linnuliigid, kelle äratundmises täiesti kindlad oldi.

Pühapäeva õhtuks koostatakse kokkuvõtted ja selgitatakse välja järjekordne kõige pikima liigiloendiga Eestimaa linn.

 

Linnade linnuvaatlus 2018 osalemise reeglid:

Võistluse aeg: 5.00-13.00

Võistluse koht: enda poolt vabalt valitud linn.

  1. Võistlusalaks on vabalt valitud linn Eesti Vabariigis. NB! Linna piiridel tuleb arvestada haldusüksuse sisese linnapiiridega. Näiteks: Rallialaks võib olla Haapsalu linnas üksnes linnasisene linn Haapsalu oma administratiivpiiridega. Sama kehtib ka kõigi teiste linnade kohta.
  2. Osalemiseks tuleb moodustada 2-5 liikmeline võistkond. Liik läheb kirja, kui seda näeb või kuuleb üle 50% võistkonna liikmetest (2-st 2, 3-st 2, 4-st 3 jne)
  3. Linnade linnuvaatlusel võib osaleda nii ökoretkena (jalgsi, jalgrattaga) kui mootorsõidukit kasutades.
  4. Arvesse lähevad üksnes need linnuliigid, keda nähti linna administratiivpiiridest lahkumata. NB! Kirja pandud linnud ise võivad olla ka linnast kilomeetreid eemal.
  5. Elektrooniliste peibutusvahendite kasutamine on keelatud. Isetehtud häälitsused (nt. vilistamine) on lubatud.
  6. Linnade linnuvaatluspäeva tulemused tuleb edastada juba pühapäeva, 25. märtsi pärastlõunaks – hiljemalt kella 16.00ks. Tulemused palume edastada e-postiga: tarvo.valker@eoy.ee . Tulemustes tuleb ära märkida osalejate nimed, vaatlusalaks olnud linna nimi ning vastavalt ülal toodud reeglitele vaadeldud linnuliikide loend. Samuti palume ära märkida, kas linnuvaatlus toimus ökoretkena või kasutati võistluse käigus ka mootorsõidukit.

 

Ilusaid linnuelamusi soovides,

Tarvo Valker

Linnade linnuvaatluspäeva koordinaator

Aiapidajad saavad aidata aialindude käekäiku jälgida

7. Märts 2018 - 14:58

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki aiapidajaid ja loodushuvilisi liituma populaarse harrastusteadusprojektiga Suvine aialinnupäevik. Aialinnuvaatlejate abiga saame teada, kuidas läheb meie rahvuslinnul suitsupääsukesel, kuldnokal ja paljudel teistel armastatud aialindudel. Algas suvise aialinnupäeviku viies hooaeg. 

Suvise aialinnupäeviku veebirakenduses www.eoy.ee/aed saab igaüks luua oma isikliku aialinnupäeviku, kuhu saab kirja panna kõik aias kohatud ja pesitsevad linnud ning muud juhuvaatlused selgroogsete, tolmeldajate ning fenoloogiliste tähelepanekute kohta: millal hakkasid õitsema taimed ja millal ilmusid välja esimesed putukad. Kaardirakenduse abil saab jälgida teiste osalevate aedade tulemusi ning hooaja lõpus salvestada enda päevikusse sisestatud andmed ja elamused. 

Nelja tegevusaastaga on Suvisest aialinnupäevikust kujunenud Eesti suuruselt teine rahvateadusprojekt. Mullu osales ligi 900 loodusvaatlejat, kes panid oma päevikutesse kirja üle 26 000 liigivaatluse. 2017. aastal pesitses aedades ühtekokku 76 liiki linde (keskmiselt 3,8 liiki), kellest sagedasemad olid kuldnokk, rasvatihane ja linavästrik. Külm kevad ja suvi mõjutasid ka aialinde, mistõttu oli nende pesitsusaasta keskmine või suisa kehv. Näiteks suitsupääsukesi pesitses mullu aedades tavapärasest vähem ja poegade arv (4,04) oli keskpärane. Tänavu saame selguse linavästriku käekäigu kohta, sest aedu, kus pesitsevad linavästrikud, on jäänud vähemaks juba kolm aastat järjest. 

Suvine aialinnupäevik 2018 kestab 1. märtsist 7. oktoobrini. Aialinnupäeviku tegemisi kajastavad looduskalender.ee ja linnuvaatleja.ee. Suvist aialinnupäevikut toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Foto: Tiit Külaots

 

Eesti Ornitoloogiaühingu juhatajana asub tööle Margus Ots

28. Veebruar 2018 - 16:53

Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu valis EOÜ juhatajaks Margus Otsa, kes asub tööle 1. märtsil. Üle 30 aasta lindudega tegelenud Margus Otsal on pikaajaline kogemus mitmete organisatsioonide ülesehitamisel, arendamisel ja juhtimisel.

"Ornitoloogiaühingu eesmärkide saavutamiseks lindude tutvustamisel, uurimisel ja kaitsmisel pean oluliseks tihedat koostööd teiste organisatsioonidega Eestis ja välismaal ning linnuhuviliste aktiivset kaasamist ühingu tegemistesse,“ ütles Margus Ots.

Margus Ots on lõpetanud Tartu ülikooli loomaökoloogina. Ta on olnud aastaid ornitoloogiaühingu nõukogu liige, sh nõukogu esimees ning omab seetõttu head ülevaadet Eesti Ornitoloogiaühingu senisest arengust ja tegevustest.

 


21. juuni ekstreemumid 2008-2018

AastaMaks.KeskmineMin.
201819,5°C13,92°C10,1°C
201716,8°C12,57°C8,3°C
201625,4°C16,07°C8,8°C
201521,2°C13,86°C5,4°C
201415,7°C10,14°C4,7°C
201327,7°C19,20°C10,0°C
201221,9°C14,45°C2,8°C
201120,0°C14,52°C10,8°C
201019,3°C12,35°C9,6°C
200919,6°C12,76°C5,4°C
200819,5°C14,50°C9,4°C

Ilmateenistuse ennustus

10...16°C
16...24°C
11...16°C
14...19°C
7...13°C
14...19°C
7...13°C
12...17°C

Rõhkkonnad Eestis

PäevMadal- rõhkkondKõrg- rõhkkond
21.06.Cathy
20.06.Bigi
19.06.Bigi
18.06.Alana
17.06.Bodo

Ennustuse täpsuse jooksva kuu parimad

AllikasPäevi%
Ilmateenistus 188,45%
Yr.no188,45%
Ilmateenistus 288,10%
Forecast.io187,14%
Ilmateenistus 387,02%

Päevarekordid

Täna Tallinnas kõige soojem on olnud 27,7°C (1954) ja külmem 0,9°C (1979).

Täna Tartus kõige soojem on olnud 30,9°C (1968) ja külmem 3,0°C (1915).

Facebook

Ilmateenistuse hoiatused

21.06 keskpäevast alates äikeseoht!
21.06 pärastlõunal äikeseoht!
21.06 pärastlõunal äikeseoht!
Metsades on väga suur tuleoht! 21.06 pärastlõunal äikeseoht!
Metsades on väga suur tuleoht!
Kohati on metsades suur tuleoht! 21.06 keskpäevast alates äikeseoht!
Metsades on väga suur tuleoht! 21.06 keskpäevast alates äikeseoht!
Edela- ja lõunatuul 8-11 m/s.
Metsades on väga suur tuleoht! 21.06 pärastlõunal äikeseoht!
Metsades on väga suur tuleoht! 21.06 pärastlõunal äikeseoht!
Metsades on väga suur tuleoht! 21.06 pärastlõunal äikeseoht!
Metsades on väga suur tuleoht! 21.06 pärastlõunal äikeseoht!
Tuleoht on suur! 21.06 pärastlõunal äikeseoht!
Metsades on väga suur tuleoht! 21.06 pärastlõunal äikeseoht!
Metsades on väga suur tuleoht! 21.06 pärastlõunal äikeseoht!
Metsades on väga suur tuleoht! 21.06 pärastlõunal äikeseoht!

Külastatavus

Maa magnetväli

Tänane kuufaas

55,2% on kuu nähtav.
22 päeva on noorkuuni.
Poolkuu (esimene veerand)

Veebimajutus

Süsteemimootor

drupal

HTML raamistik

bootstrap 3

Kujundus

bootswatch

Reklaam

adsense

Sisuedastusvõrk