Astronoomia.ee

Telli voog Uudisvoog Astronoomia.ee
Värav Eesti astronoomiasse
Internetiaadress: http://www.astronoomia.ee
Uuendatud: 41 minutit 32 sekundit tagasi

Vaatlusõhtud AHHAA keskuses (24.-25. november 2017)

15. November 2017 - 11:33

24. november 2017 kell 17:30–19:00
25. november 2017 kell 17:30–19:00

Pimedatel novembriöödel kutsub AHHAA keskus kõiki huvilisi avalikele vaatlusõhtutele 24.25. novembril. Põhiline vaatlusobjekt on õhtutaevasse ilmunud kasvav kuu, kuid heade taevaolude korral võib püüda ka eksootilisemaid süvataevaobjekte, nagu Lüüra rõngasudu (M57), sini-punane kaksiktäht Albireo (β Cygni) ning meie päikesesüsteemi kaugeid jäähiide Uraani ja Neptuuni. Igal vaatlusõhtul on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi kaudu pilti teha. Canoni peegelkaamerate omanikud saavad enda kaamera otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Vaatlused toimuvad õhtuti kell 17:30–19:00.
Katusele pääseb igal pool- ja täistunnil korraga kuni 20 inimest, kogunemine vähemalt 5 minutit enne vaatluse algust keskuse fuajees (sissepääs peaukse kaudu).

Registreeruda saab AHHAA keskuse fuajees kassa juures maja lahtioleku ajal või vahetult enne vaatluse algust. Osalemine tasuta.

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral. Katusel võib olla külm ja tuuline, seega soe riietus on tungivalt soovituslik.

Kategooriad: Eesti uudised

Vaatlusõhtud AHHAA keskuses (26.–28. oktoober 2017)

21. Oktoober 2017 - 16:19

26. oktoober 2017 kell 18:30–20:00
27. oktoober 2017 kell 18:30–20:00
28. oktoober 2017 kell 18:30–20:00

Ööd muutuvad kiiresti pimedaks ning seega kutsub AHHAA keskus kõiki huvilisi avalikele vaatlusõhtutele 26.28. oktoobril. Põhiline vaatlusobjekt on jõudsalt kasvav poolkuu, kuid heade taevaolude korral võib püüda ka eksootilisemaid süvataevaobjekte, nagu Lüüra rõngasudu (M57), Herkulese kerasparv (M13), sini-punane kaksiktäht Albireo (β Cygni) ning meie päikesesüsteemi kaugeid jäähiide Uraani ja Neptuuni. Igal vaatlusõhtul on võimalus nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi kaudu pilti teha. Canoni peegelkaamerate omanikud saavad enda kaamera otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Vaatlused toimuvad õhtuti kell 18:30–20:00.
Katusele pääseb igal pool- ja täistunnil korraga kuni 20 inimest, kogunemine vähemalt 5 minutit enne vaatluse algust keskuse fuajees (sissepääs peaukse kaudu).

Registreeruda saab AHHAA keskuse fuajees kassa juures maja lahtioleku ajal vahetult enne vaatluse algust. Osalemine tasuta.

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral. Katusel võib olla külm ja tuuline, seega soe riietus on tungivalt soovituslik.

Kategooriad: Eesti uudised

Kosmosesõprade klubi kokkusaamised (2017/2018)

12. Oktoober 2017 - 16:11

18. oktoober 2017 kell 18:00–21:00
15. november 2017 kell 18:00–21:00
13. detsember 2017 kell 18:00–21:00
3. jaanuar 2018 kell 18:00–21:00

Kosmosesõprade klubisse on oodatud 12–18-aastased noored, kes tahaksid uurida öist taevalaotust, uurida lähemalt Päikesesüsteemi planeete, aga ka kaugemaid galaktikaid ning kõike põnevat, mida me praeguseks universumist teame. Klubikohtumised toimuvad korra kuus Tallinnas Energia avastuskeskuse planetaariumis, sobiva ilma korral tehakse ka taevavaatlusi vabas õhus.

Kosmosehuvilisi juhendab Energia avastuskeskuse planetarist Rauno Pilvik. Klubi töökeel on eesti keel.

Klubi saab alates 20. septembrist kokku korra kuus kolmapäeviti kella 18–21-ni. Kuutasu on 18 eurot, 10 korra osalustasu on 150 eurot. Liituda saab kogu hooaja jooksul!

2017./2018. aasta sügis-talvel toimuvad kohtumised:

  • 18. oktoobril
  • 15. novembril
  • 13. detsembril
  • 3. jaanuaril
  • 31. jaanuaril
  • 14. veebruaril
  • 21. märtsil
  • 18. aprillil
  • 2. mail

Registreerumine: info@energiakeskus.ee | 620 9023
Lähemat infot klubi kohta: Rauno Pilvik | rauno@energiakeskus.ee | 507 8767
Veebileht: Energia avastuskeskus: Huviringid

Kategooriad: Eesti uudised

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

4. Oktoober 2017 - 8:28

31. oktoober 2017 kell 18:15–19:30

Esineb Tartu Observatooriumi teadur Jaan Laur.

Kategooriad: Eesti uudised

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

4. Oktoober 2017 - 8:24

17. oktoober 2017 kell 18:15–19:30

Eesti kosmoseulmest

Esineb eesti kirjanduse lektor Andrus Org.

Kategooriad: Eesti uudised

Vaatlusõhtu Tartu Tähetornis

4. Oktoober 2017 - 8:16

10. oktoober 2017 kell 20:00–21:00
17. oktoober 2017 kell 20:00–21:00
24. oktoober 2017 kell 20:00–21:00
31. oktoober 2017 kell 20:00–21:00

Vastavalt vaatlustingimustele vaadeldakse tähetorni õues või tornis.

Pilet 2 euri, sooduspilet 1 eur.
Vaadeldakse ainult selge ilmaga!

Kategooriad: Eesti uudised

Hobiastronoomia sügispäevad (13.–15. oktoober 2017)

30. September 2017 - 17:23

13. oktoober 2017 kell 18:00 – 15. oktoober 2017 kell 12:00

Eesti Astronoomia Selts korraldab tähistaeva vaatlemisele ja pildistamisele pühendatud sügispäevad eemal segavatest linnatuledest. Ürituse raames toimub kaugvaatluste töötuba: pildistame süvataevast Austraalias paiknevate iTelescope.net teleskoopidega. Kava ja registreerimine: http://www.astronoomia.ee/kokkutulekud/vaskna-2017/.

Kategooriad: Eesti uudised

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

14. September 2017 - 8:09

19. september 2017 kell 18:15–19:30

Septembri teise loenguga tähistame Otto Struve (1897-1963) 120. sünniaastapäeva. Amatöörastronoom Tarmo Tanilsoo peab loengu raadioastronoomiast.

Kuigi F. G. W. Struve pojapojapoeg uuris sarnaselt esivanematele põhiliselt tähti, on tema töö Ameerika Ühendriikides vähemalt kaudselt seotud raadioastronoomia sünniga.

Kategooriad: Eesti uudised

Vaatlusõhtu Tartu Tähetornis

4. September 2017 - 14:10

5. september 2017 kell 21:00–23:00
12. september 2017 kell 21:00–23:00
19. september 2017 kell 21:00–23:00
26. september 2017 kell 21:00–23:00

Septembris alustame taas õhtuste vaatlustega.
Aga VAATLUSED TOIMUVAD AINULT SELGE ILMAGA!
Vaatlusõhtutel vaatleme kell 21- 23 seda, mis parasjagu paistab ning olenevalt tingimustest kas amatöörteleskoopidega õuel või peateleskoobiga tornist. Täpsemat teavet jagame meie Facebooki lehe kaudu.

PS! Vaatlusõhtutel pakume mõnusaks äraolemiseks ka teed ning võimalust alustada oma isikliku vaatluspäeviku pidamisega.

Piletid: 2 eur täispilet / 1 eur sooduspilet / eelkooliealised tasuta

Kategooriad: Eesti uudised

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

4. September 2017 - 13:54

5. september 2017 kell 18:15–19:30

Täielik päikesesvarjutus Ameerikas toimus 21. augustil 2017.

Seda loodusnähtust käis vaatamas ka hulk inimesi Eestist.

Mõned neist jagavad oma reisimuljeid ning ohtralt fotosid ja videosid.

Kategooriad: Eesti uudised

Vaatlusõhtu Tõraveres (01.09.2017)

22. August 2017 - 16:09

1. september 2017 kell 20:00

Reedel, 1. septembril toimub Tartu Observatooriumis (Tõraveres) avalik vaatlusõhtu. Suur teleskoobitorn ja Stellaariumi ruumid on avatud alates kella 20:00. Pilves ilma korral toimub tegevus ainult Stellaariumis.

Üritus on kõigile tasuta!
Kohtumiseni Tõraveres!

Kategooriad: Eesti uudised

Augustitaevas 2017

10. August 2017 - 19:51

Käes on august, kolmest suvekuust viimane. Rahvasuu ütleb, et augustis on tont põõsas. Kas just tondid mängus on, on iseasi, kuid sellist lõbusat kesköövalgust, mis juba maikuu lõpukolmandikust kuni peaaegu juuli lõpuni meid rõõmustas, enam tõepoolest ei ole. Augusti esinädalal võime veel madalast põhjakaarest kohalikul kesköölgi veel leida kerget ja värvitut kuma, edaspidi kaob seegi. Nautilised valged ööd (kui veel on eristatav silmapiir) on üha enam hoopis astronoomiliselt valgete öödega sarnased, viimaste ametlik algus saabub alles 18. augustil. Siis on ööd täitsa pimedad lisaks praktilisele aspektile ka teoreetilises mõõdus.

Päikese kohta siinkohal mainiks kõigepealt seda, et kuu algul on Päike Vähi tähtkujus, 10-ndal kell 21 paiku jõuab Lõvi tähtkujju. Kuna Päike ei paista meile punktallika, vaid kettana, tuleb eelnevas lauses arvestada Päikese keskpunkti.

21. augustil toimub täielik päikesevarjutus, kahjuks Eesti territooriumil jääb see täiesti märkamatuks. Täieliku varjutuse riba kulgeb Vaikselt Ookeanilt üle Põhja-Ameerika keskosa Vaiksele Ookeanile. Loomulikult on märksa suuremal maa-alal varjutus nähtav osalisena.

Põhjuseks, miks täisvarjus Päikese nähtavuspiirkond moodustab Maa peal kitsa riba, on Maa pööremise ja Kuu tiirlemise liitkombinatsioon.

Muuseas, 7. augusti õhtul toimus ka osaline kuuvarjutus, mille teine pool, kui äsjatõusnud Kuult vari tasapisi minema libises, oli vaadeldav ka Eestis.

Paljud ilmselt ei teagi, et igale kuuvarjutusele, olgu siis osaline või täielik, eelneb ja järgneb alati poolvarjuline kuuvarjutus. Selline varjutus võib esineda ka iseseisvana, kusjuures taas võib eristada osalist ja täisfaasi. Poolvarjuline kuuvarjutus on aga väga kehvasti vaadeldav, sest Maa täisvari Kuuni ei ulatu. Siin tuleb eristada mõisteid „täisvari“ ja „täisvarjutus“.

Mis siis õigupoolest toimub, kui kujutleda poolvarjulise kuuvarjutuse protsessi Kuu pealt vaadatuna? Poolvarjutuse korral toimub Kuu pealt vaadates osaline päikesevarjutus (osa Päikesest varjab Maa). Osalise poolvarjulise kuuvarjutuse puhul (Maalt vaadates) sõltub pilt Kuu pinnal vaatleja asukohast seal: teatud piirkonnas (see on siis poolvarju piirkond Maalt vaatamise mõttes) varjab Maa osaliselt Päikest, Kuu teises (loomulikult samuti Maaa poole pööratud) osas osaline päikesevarjutus puudub. Sinna siis Maa poolvari ei ulatu.

Siirdume vahepeal jälle korraks vaatlustega Maale, siis Kuule tagasi. Vaatme juhtu, kui käimas on osaline kuuvarjutus, st Kuu ketas on osaliselt Maa varjus. Mis paistab toimuvat aga siis Kuu pinnalt vaadates? Selles piirkonnas, kuhu Maa täisvari ulatub, on Kuu peal vaadeldav täielik päikesevarjutus. Kuid sellel Kuu osal, kuhu Maa täisvari ei ulatu, on varjutus osaline (see on siis Maa poolvarju piirkond).

Maa pealt vaadates täieliku kuuvarjutuse juhtumil, kui Kuu on üleni sattunud Maa täisvarju, on kogu Maa pooole pööratud kuuketta ulatuses vaadeldav täielik päikesevarjutus! Nagu me maapealsetest vaatluskogemustest teame, võib täielik kuuvarjutus kesta tublisti üle tunni aja.

Põhjustest ka. Maa on Kuust ligi 4 korda suurem ning vastavalt on ka Maa varju ulatus märksa suurem kui Kuul. Seega võib täiskuu ajal Kuu vabalt Maa täisvarju sisse üleni „sukelduda“. Kuu täisvari ulatub aga vaevu maapinnani, kogu Maa katmine Kuu varjuga ehk päikesevarjutus kogu Maa Kuupoolsel pinnal ei tule kõne allagi. Päikesevarjutus Maal (õigemini, selle väga kitsas piirkonnas) on mõistagi võimalik vaid „kuuloomise“ aegu.

Nii et see, kes soovib nautida pikaajalist ja küllalt sageli esinevat täielikku päikesevarjutust, tuleb Kuu peale saata!

Lisame veel siia juurde, et tegelikult mööduvad enamus täiskuid ja kuuloomisi varjutusvõimaluseta. Põhjuseks on Maa ja Kuu orbiitide umbes 5.1- kraadine kalle. Varjutuste võimalikkus ilmneb alles siis, kui Kuu ja Päike on täiskuu või kuuloomise aegu orbiitide lõikepunktide lähedal ehk „sõlmedes“.

Siirdume öötaevasse. Kindlasti on paljud inimesed näinud just augustiöödel nn „langevaid tähti“, sest ilmad on veel soojad ja mainitud nähtus kestab päris mitmeid öid. Teaduslikumalt nimetatatakse „langevaid tähti“ meteoorideks, mis konkreetselt teada päritolusuuna puhul saavad metoorivoolude liikmed. Meteoorivoole ja muuhulgas päris rikkalikke, on tegelikult päris mitu, kuid sobivalt sooje öid kipub nappima. Meteooride voole nimetatakse tähtkuju järgi, mille suunalt need näivad lähtuvat. Nii tuntaksegi enamust augustikuu lendtähti perseiididena, kuna radiant paikneb Perseuse tähtkujus. Kreeka mütoloogiast lähtuvalt tähendab Perseus – „per Zeus“ Zeusi järglast ehk Zeusi poega. Zeus oli teatavasti Kreeka mütoloogias peajumal.

Augustiõhtutel on perseiidide radiant suisa palja silmaga näha, kuigi tegemist on hoopis teemasse mittepuutuva astronoomilise objektiga – kaksiku tähtede hajusparvena, mis paljale silmale tundub kahe kõrvutioleva uduse laiguna. Muuseas, need udused laigud asuvad ühe „üldisema“ uduse piirkonna, nimelt Linnutee taustal. Kuna Linnutee suve lõpul ja sügisel vahetult pimedaks mineku järel kulgeb peaaegu et üle pea põhja-lõunasuunaliselt, siis siit see nimetus, sedapuhku soome-ugri rahvaste poolt on „lendu läinud“. Ametlik nimetus sellele ribale on teatavasti Galaktika, see tuleneb jällegi lõunast, Kreekamaalt, kus tähendas Piimateed. Müütiline põhjus: Jumalanna Hera katkestas oma poja Heraklese imetamise, kuid allesjäänud piim purskus taevasse. Heraklese auks nimetatud tähtkuju, konkreetsetselt Herkules, on augustiõhtutel kõrgel lõuna-edelataevas, jäädes Linnuteest lääne poole ehk paremale. Tõsi, nagu paljude teiste tähtkujude puhul, et ole seal eriti heledaid tähti, kuigi tähtkuju ise on suurepoolne. Kõige enam meenub seda piirkonda vaadeldes valesti valmistatud redel… Herkulesest allapoole jääb samuti suur, tagurpidi C kujulist kaart meenutav Maokandja tähtkuju, mille alumine osa „istub“ suisa horisondil. Kui sinna kaugele madalale lõunasse ja pisut paremale vaadata, peaks silma hakkama üksik punakas täht, see on Antaares Skorpioni tähtkujust. Skorpion üleni pole Eestist kunagi vaadedav, augustis on seegi vähene, mis üle horisondi küünib, parajasti loojumas. Kuu teisel poolel on vaateväljalt kadunud ka Antaares.

Herkulesest edasi lääne poole jääb pisike, kuid meeldejääv pookaarekujuline Põhjakrooni tähtkuju, millest omakorda edasi, lääne suunda jääb kevadööde valitseja Karjane, mis meenutab küll rohkem karikat, mis pealegi veel püstine. Tähtkuju alumises, kujuteldava Karika kitsaimas osas särab Eesti laiuskraadil heleduselt teine täht, oranzikas Arktuurus, mis öö kestel loojub.

Maokandja „seljas“, siiski pigem lääne pool, paikneb sirpi meenutav tähtkuju nimega Madu. Üks osa Maost jääb muuseas veel teisele poole Maokandjat, selle Mao osa, nn saba, leidmine on aga raske, sest põhiliselt hakkab sealkandis silma vahetult kõrvalolev Kotka tähtkuju, mis asub Linnutee taustal. Äratuntav on Kotka puhul tema kolmest tähest koosnev „pikk nokk“ : keskel hele Altair, ülal paremal Tarazed ning all vasakul Alshain.

Mööda Linnuteed allapoole Kotkast leiame Kilbi tähtkuju – hele laik Linnuteel ning silmapiiri kohale jääb veel Ambur – õigemini selle põhjapoolne osa nagu oli ka Skorpioni puhul. Amburist ida poole, samuti madalale silmapiiri kohale jääb Kaljukitse tähtkuju. Paraku jällegi – puuduvad heledad tähed. Kaljukitsest vasakule ehk ida poole hakkab tõusma „vesine taevaala“ , mille üks esindaja – Veevalaja tähtkuju end Kaljukitsest vasakul ja kõrgemal juba enam-vähem kohale on ,,tirinud”. Kõrgemal on platsis on ka nn „Pegasuse ruut“ ehk Pegasuse tähtkuju silmapaistvaim osa, koos Alpheratziga naabertähtkujust <Andromeedast. Viimane on pikliku ribana Peagasuse kõrval (vasakul) vaadeldav. Veel kõrgemale ida-kirdetaevasse jääb Kassiopeia, mille viiest suhteliselt heledast tähest koosnev vinkel on kergesti äratuntav. Muidugi tuleb mainida ka kõrgel lõunakaares paiknevaid Luike (linnutee taustal) ja Lüürat (paremal) oma „juhttähtede” Deenebi ja Veegaga.

Kus on Suur Vanker? Ikka täitsa olemas, asudes loode-põhjataevas. Kaks tagumist „ratast“ Põhjanaela poole sirutumas nagu ikka.

Põhja-kirdetaevas leiame heleda tähe Kapella, mis öö jooksul kõrgemale tõustes on näha Veomehe tähtkujus.

Planeetidest

Jupiter on esialgu leitav väga madalas läänetaevas, kuu keskpaiku kaob planeet ehavalgusse.

Kuigi Saturn on Jupiterist vähem hele, on ta sedapuhku paremini ja kauem leitav. Saturn paistab terve kuu õhtuti madalas lõuna-edelataevas. Kuu on Saturni lähedal 30-ndal.

Kõige paremini on näha Veenus, planeet asub hommikutaevas ja tõuseb 3.5 tundi enne Päikest.
21-sel möödub Veenus Polluksist 7 kraadi lõuna poolt. Kuu on Veenuse naabruses 19-ndal.

Kuu faasid.

  • Täiskuu 7. augustil;
  • viimane veerand 15. augustil;
  • kuuloomine 21. augustil;
  • esimene veerand 29. augustil.
Kategooriad: Eesti uudised

18. novembri ekstreemumid 2007-2017

AastaMaks.KeskmineMin.
20177,9°C5,68°C3,0°C
20167,5°C3,80°C0,0°C
20159,6°C4,93°C-0,7°C
20146,3°C-0,23°C-8,3°C
20137,5°C2,57°C-4,2°C
20127,5°C3,70°C1,4°C
20118,8°C5,25°C2,7°C
20107,0°C1,46°C-1,8°C
20098,1°C5,92°C2,5°C
20087,0°C1,70°C-4,9°C
20077,8°C1,67°C-8,3°C

Ilmateenistuse ennustus

0...7°C
3...8°C
0...5°C
0...5°C
-3...3°C
0...5°C
-4...2°C
0...3°C

Rõhkkonnad Eestis

PäevMadal- rõhkkondKõrg- rõhkkond
18.11.Peter
17.11.Peter
16.11.Yaprak
15.11.Michael
14.11.Michael

Ennustuse täpsuse jooksva kuu parimad

AllikasPäevi%
Yr.no195,71%
Yr.no294,71%
Ilmateenistus 194,31%
Yr.no394,00%
Weather Underground193,71%

Päevarekordid

Täna Tallinnas kõige soojem on olnud 10,0°C (1870) ja külmem -14,0°C (1941).

Täna Tartus kõige soojem on olnud 9,4°C (1911) ja külmem -15,4°C (1965).

Facebook

Ilmateenistuse hoiatused

Edelatuul 14, puhanguti kuni 18 m/s
edelatuul 15, puhanguti kuni 20 m/s
edelatuul 15, puhanguti kuni 20 m/s
edelatuul 15, puhanguti kuni 20 m/s
edelatuul 15, puhanguti kuni 20 m/s
Edelatuul 8-10, puhanguti 14 m/s

Külastatavus

Maa magnetväli

Tänane kuufaas

0,2% on kuu nähtav.
1 päev on noorkuuni.
Kuu loomine

UV-indeks Tõraveres

Veebimajutus

Süsteemimootor

drupal

HTML raamistik

bootstrap 3

Kujundus

bootswatch

Reklaam

adsense

Sisuedastusvõrk